) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kostja II ei ole Viru Maakohtu 01.10.2019 tagaseljaotsust, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevus 8 272.10 eurot ja menetluskulud, ei ole vaidlustanud. Seega käesoleva lahendi tegemisel kohus hindab kostjaga II seonduvaid aspekte üksnes kostja I vastu esitatud nõude lahendamiseks vajalikus määras. Kohus analüüsib kohus, kas ja milline õigussuhe hageja ja kosja I vahel on tekkinud, kas kostja I vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi kostja I vastu rahuldamata jätmiseks. 31.
lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja I arvates tal õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest seni, kuni hageja ei ole oma pandiõigust teostanud või kuni ei ole välja kuulutatud kostja II pankrotti. Hageja ja kostja II vahel 07.03.2017 sõlmitud kohustuste laenuks ümbervormistamise lepingu punktide 6.1-6.2 kohaselt pidid pooled lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmima tagatislepingu (registerpandi lepingu) ja koormama hageja kasuks kostjale II kuulunud veoautod: 1) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 20 000 eurot; 2) xxxx registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7 500 eurot; 3) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7500 eurot; 4) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7500 eurot.
lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetluses ei ole väidetud, et registerpant hageja kasuks on seatud. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg sätestab, et äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Sama seaduse § 4 lg alusel kommertspandileping peab olema notariaalselt tõestatud. 07.03.2017 sõlmitud kohustuste laenuks ümbervormistamise leping ei ole notariaalselt tõestatud. Seega ei tekkinud ka nimetatud lepingu alusel hagejal pandiõigust lepingust nimetatud kostja II varale ja lepingus nimetatud sõidukid ei taga kostja II kohustusi hageja ees. 7
lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et 18.06.2018 kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, mille poolteks on ka kostja I. Riigikohtu senise praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt 02.05.2018 otsuse 2-13-34922 p 13.1). Kostja I ei ole tõendanud, et temal pole hageja ees kohustust tekkinud. Maakohus leiab, et kostja I on ühinenud tema juhitud äriühingu kohustusega ja peab VÕS § 178 lg 2 ning deklaratiivse võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitama solidaarselt kostjaga II. 39. VÕS § 76 lg alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt maksekokkuleppes toodud võlgnevusest 16 451.50 eurost on tasumata põhivõlgnevuse 5 483.82 eurot, viivis 2 488.28 eurot ja leppetrahvi 300 eurot. Sellepärast peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja kostja I vastu solidaarselt kostjaga II. Menetluskulud 40.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 42.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja
43. 01.10.2019 tagaseljaotsusega jäeti menetluskulud kostjate kanda ja mõisteti välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud kogusummas 850 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud eurot. Hageja palub täiendavalt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot, s.o 06.12.2019 tutvumine kostjavastusega ja seisukoha koostamine 2 tundi, 20.12.2019 tutvumine kostja vastusega ja seisukoha 2 tundi ning 02.03.2020 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine istungil 2 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistliku suurusega. Kostja I on põhjustanud hagejal täiendavate menetluskulude tekkimise, mistõttu mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks täiendavalt välja 600 eurot (6 x 100). 44.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 45. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2020 kohtuotsusega muudeti Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.