2-20-4675/30

2-20-4675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4675 Tsiviilasi OÜ Florein Logistics hagi DSV Estonia AS-i vastu kahjuhüvitise 101 120,94 euro ja viivise nõudes DSV Estonia AS-i vastuhagi OÜ Florein Logistics vastu võlgnevuse 3791,38 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1441,80 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes Põhihagi: 106 177 eurot; vastuhagi: 8692,81 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: OÜ Florein Logistics (registrikood: 10819669;

Pae 21-218, Tallinn 11415);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Cobalt; Pärnu mnt 15, Tallinn 10141; tel:

6651888; e-post: margus.mugu@cobalt.legal);

Kostja: DSV Estonia AS (registrikood: 10342368; Pärnu mnt 535, Jälgimäe küla, Saku vald, Harjumaa 76401; tel:

6599900; e-post: info@ee.dsv.com);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis Juurmann (Advokaadibüroo Talts & Partnerid; Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317; tel: 6 233 017; e-post: tonis@abtalts.ee);

Kolmas isik kostja poolel: OÜ Pihlaka Transport (registrikood: 11142714; Karu tn 12, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa, 75301; e-post: info@pihlakatransport.eu) Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Madis Meristo (Advokaadibüroo Talts & Partnerid;

Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317; tel: 6 233 017; e-post: madis@abtalts.ee) Asja läbivaatamine 13.10.2020 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Margus Mugu, kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann ning kolmanda isiku 1 2-20-4675 lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Madis Meristo osavõtul.

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kostja DSV Estonia AS ja kolmanda isiku OÜ Pihlaka Transport taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks.

2.Hagi rahuldada osaliselt.

3.Välja mõista kostjalt DSV Estonia AS hageja OÜ Florein Logistics kasuks hüvitis kaotsiläinud kauba eest summas 35 000 eurot ja viivis määraga 5% aastas hüvitamisele kuuluvalt summalt (35000 eurot) alates 10.01.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni.

4.Jätta vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta põhihagi menetlemisega seotud hageja OÜ Florein Logistics menetluskulud 34,61% ulatuses kostja DSV Estonia AS kanda.

6.Jätta kostja DSV Estonia AS ja kolmanda isiku OÜ Pihlaka Transport põhihagi menetlemisega seotud menetluskulud 65,39% ulatuses hageja OÜ Florein Logistics kanda.

7.Jätta vastuhagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud kostja DSV Estonia AS kanda.

OÜ Florein Logistics 8. Jätta vastuhagi menetlemisega seotud kolmanda isiku OÜ Pihlaka Transport menetluskulud tema enda kanda.

9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. Hagist nähtub, et hageja (saatja) ja kostja (vedaja) sõlmisid 28.11.2019.a veolepingu (lisa

1), mille kohaselt kostja kohustus vedama veose xxxx xxxx. Kokkulepitud tasu vedamise eest oli 1212 € (arve kogusumma koos DSV Protect teenusega 1218 €).

2.Saatedokumendi (lisa 3) kohaselt võttis vedaja 28.11.2019.a vedamiseks vastu kauba – 2 2-20-4675 659 karpi parfüüme 9 euroalusel – kokku 4369 kg. Vastavalt üleandmisdokumendile (lisa

4)ja arvetele 2424009888 (lisa 5), 2424009889 (lisa 6), 2424009904 (lisa 7), 2424009905 (lisa 8) ja 2426030399 (lisa 9) oli kauba koguväärtus 116 745,80 €.

3.29.11.2019.a kl 9.18 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et öösel oli veokist toime pandud vargus ning osa hageja kaupa on läinud kaduma. 05.12.2019.a võttis saaja vastu ainult 70 karpi kaupa (parfüüme) massiga 317 kg. Seega oli läinud kaduma 589 karpi kaupa massiga 4052 kg. Kauba omaniku 09.12.2019.a õiendi kohaselt oli kohale toimetatud kaupa väärtuses 11 812,63 €, seega oli kadumaläinud kauba väärtus 104 933,17 € (lisa

11). Hageja esitas kostjale kaduma läinud kauba kohta hüvitisnõude 10.12.2019.a (lisa

12).

4.Kauba kaotsiminekust tingituna on hageja nõue kadunud kauba väärtuse summas 104 933,17 €.

5.CMR art 23 p 4 kohaselt kuulub kauba osalise kaotsimineku korral veotasu hüvitamisele proportsionaalselt täidetud veolepingule. Saajale toimetati kohale väärtuse järgi 10,12% kaubast, seega kuulub veolepingu eest kostjale tasumisele 122,63 €. Kauba kaotsimineku asjaolude selgitamiseni ja hageja 10.12.2019.a nõude rahuldamiseni jäi nimetatud summa kostjale tasumata. Käesolevaga hageja tasaarvestab nimetatud kostja veotasu nõude 122,63 € hageja käesoleva nõudega kostja vastu.

6.Vastavalt hageja 10.01.2020.a tasaarvestusavalduse (lisa 13) p 5 ja 6 tasaarvestas hageja oma nõudega kostja vastu hageja tasumata arvete summas 3689,60 € (s.t avalduse p 5 nimetatud arved kogusummas 3662 €, arve nr CD886453 eest viivise summas 21,60 € ja arve nr CD895913 alusel DSV Protect tasu 6 €). Kostja sai tasaarvestusavalduse kätte samal päeval (lisa 14).

7.Kokku on hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu 101 120,94 €.

Lisaks sellele nõuab hageja CMR art 27 p 1 kohaselt sellelt summalt viivist 5% aastas alates 10.12.2019.a, s.o hüvitisnõude esitamise päevast.

8.Kostja 11.03.2020.a e-kirjaga (lisa 15) teatas, et nõustub hüvitama hagejale 42 362,68 €, millise summa arvutamisel lähtub CMR art 23 p 3 sätestatud vastutuse piirangust. Samas seadis kostja tingimuseks, et nimetatud summa väljamaksmine toimub ainult juhul, kui hageja nõustub nimetatud summaga kui lõplikuga ning loobub kõigist edasistest nõuetest.

Hageja ei nõustu kostjaga, et kahjuhüvitisele tuleb rakendada CMR art 23 p 3 sätestatud vastutuse piirangut ning seega ei ole vastuvõetav kostja pakutud hüvitise tingimus, mille kohaselt kostja pakutud summaga (42 362,68 €) nõustumisel ei ole hagejal võimalik edasisi nõudeid esitada. Hageja on seisukohal, et CMR art 29 kohaselt ei kohaldu kostjale vastutuse piirang allpool p 9 jj esitatud põhjustel.

9.CMR art 29 p 1 kohaselt ei ole vedajal õigust viidata sätetele, millega piiratakse tema vastutust, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. VÕS § 798 kohaselt ei kehti vedaja vastutuse piirang lisaks vedaja tahtlusele ka raske hooletuse korral. Varasemalt on Riigikohus leidnud (lahendid nr 3-2-1-54-14 p 14, 3-2-1191-13 p 11-12) CMR art 32 p 1 kohaldamisel (mis kasutab sama sõnastust kui art 29: kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele 3 2-20-4675 võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega), et seejuures tuleb arvestada ka VÕS § 802 lg 1, mistõttu on raske hooletus võrdsustatav tahtliku õigusvastase käitumisega CMR art 32 tähenduses. CMR artikliga 32 p 1 identse sõnastusega CMR art 29 p 1 on samasuguses koosmõjus VÕS §-ga 798, mistõttu tuleb Riigikohtu ülalviidatud seisukohale tuginedes järeldada, et ka CMR art 29 tähenduses on raske hooletus võrdsustatav tahtliku õigusvastase käitumisega.

10.Kostja esitas hagejale 09.12.2019.a meiliga (lisa 16) veose varguse kohta 29.11.2019.a veokijuhi tehtud avalduse Kataloonia politseile (tõlge: lisa 17) ning tööandjale 04.12.2019.a antud seletuskirja (tõlge: lisa 18). Avaldusest ja seletuskirjast nähtub, et peale hageja veose pealevõtmist 28.11.2019.a parkis ta veoki kõrvaltänavale xxxxi linnas (30 km xxxx). Kl 22 juht uinus ning ärkas u kl 3.50 haagise liikumise peale. Juhti ähvardati relvaga ning keelati ära sõitmast või politseile helistamast, kuni suurem osa veosest oli teise autosse ümber laaditud. Politseile tehtud avalduses arvab juht, et vargad pidid tema haagisest varastades tegema mitu sõitu, sest kogu varastatud kaup ei oleks korraga mahtunud varaste autosse (xxxx). Kostja esindaja 29.11.2019.a kl 11.33 saadetud e-kirjast (lisa 1) nähtub, et kostja oli teadlik xxxx piirkonnas valitsevatest oludest, nimetab seda Euroopa kõige vargusterohkemaks linnaks ja märgib, et vargus on seal igapäevane ning juhid peavad olema üliettevaatlikud.

11.Ülalkirjeldatud asjaoludel oli kostja teadlik varguse toimumise piirkonnas valitsevast eriti ohtlikust olukorrast ja sellest, et vargused on sagedased (kostja ise nimetab koguni, et igapäevased). Seega oli kostja teadlik, et nimetatud piirkond on eriti vargusohtlik.

Vaatamata sellele parkis juht veoki hageja veosega tavalisele linnatänavale, võtmata tarvitusele ühtki ettevaatus- või ohutusabinõu. Selles piirkonnas oleks pidanud veoki parkima tingimata valvega parklasse või muusse kohta, mis oleks vastavalt piirkonna kriminogeensusele taganud veose säilimise. Juhi avalduse ja seletuskirja järgi laadisid vargad varguse avastamisest alates kaupa ümber umbes ühe tunni jooksul. Samas avaldas juht, et ühe korraga ei olnud varaste kasutuses olnud autoga võimalik kogu varastatud kogust ära viia. Kui ühe autotäie ümberlaadimine võttis ühe tunni aega, siis nähtub, et vargus pidi olema alanud vähemalt tund aega varem, kui juht selle avastas, kui aga vargad pidid tegema rohkem kui kaks sõitu, siis mitu tundi varem avastamisest. Asjaolu, et juht ei pannud mingil põhjusel tähele algavat või alanud vargust ning avastas selle alles tund või paar hiljem, viitab samuti sellele, et juht ei võtnud tarvitusele elementaarseid ettevaatusabinõusid varguse avastamiseks ega ärahoidmiseks.

12.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Teades piirkonna ohtlikkust ning jättes sellele vaatamata tarvitusele võtmata igasugused ettevaatusabinõud, parkides veoki kaubaga tavalisel tänavale ning avastades varguse alles peale seda, kui see oli kestnud tund, kaks või rohkem, on kostja sellega tegutsenud rakse hooletusega: jätnud olulisel määral järgimata hoolsusnõuded, mida oleks pidanud järgima vastavalt oma kogemusele ja ohuolukorrast teadlikkusele. Seetõttu ei ole kostjal CMR art 29 kohaselt võimalik rakendada tema vastutuse piirangut ning hageja kahjunõue kaotsiläinud kauba eest tuleb hüvitada täies ulatuses.

13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kaotsiläinud kauba eest 101 120,94 € ja viivis määras 5% aastas hüvitamisele kuuluvalt summalt arvestusega alates 10.01.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni.

14.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Veo eritingimused olid kostjale 4 2-20-4675 teatatud, seega kostjale oli seda, mida konkreetselt veetakse ning kostjal ei tekkinud hagejale lisaküsimusi kauba kohta: seda kinnitab ka kostja hagivastuse p 2.2, millest nähtub, et hageja avaldas kostjale, et veetakse parfüüme. Kostjal professionaalse vedajana ei saanud olla teadmata sellise kauba väärtus, kuid see ei olnud takistuseks veose vedamiseks vastuvõtmisel. Nagu nähtub hagi lisadest 5-9, oli veoses kokku 1060,5 l (1060500 ml) parfüüme keskmise ühe liitri hinnaga 110 €. Netimüüjate kaup24.ee, mylook.ee, kehapood.ee jt kodulehtedel on isegi sooduspakkumiste puhul võimatu leida parfüüme odavama hinnaga kui 200 €/l, kuid enamike liitrihinnaks on 500-1000 €.

Jaekaubanduses on selliste toodete hinnaks 1000-2000 €/l. Seega teadis kostja, mida veetakse, oma kutseoskuste tõttu suutis hinnata selle väärtust ning arvestades sama kategooria kaupade tavalise hinnaga oli tegemist odava ja vähemväärtusliku kaubaga.

Seetõttu ei pidanud kostja veost väärtuslikuks veotingimuste mõttes ega viidanud ka ühelegi temale avaldatud informatsioonist tulenevale veolepingu täitmise takistusele. Ka veohinna kokkuleppimise asjaolud (hagi lisa 1) ei viita sellele, et veohind oleks sõltunud veetava kauba väärtusest: seda kostjale ei teatatud ning kostja selle vastu ka huvi ei tundnud. Kostja oli ka varasemalt vedanud sarnast hageja kaupa. Kostja väited selle kohta, nagu oleks tegemist olnud veotingimuste kohaselt väga väärtusliku kaubaga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei viita ühelegi poolte kokkuleppe sättele, mille põhjal oleks tulnud veost käsitleda väärtusliku kaubana või nagu oleks hageja seetõttu pidanud juhtima kostja kui vedaja tähelepanu mingite eriliste turvanõuete kasutamisele.

Kauba väärtus saab olla aluseks hüvitise määramisel, kuid kauba säilimise eest vedamisel vastustab veda sõltumata sellest, milline on kauba väärtus. Kauba kadumise eest vastutab kostja (vedaja). Kostja ei viita ühelegi õigusakti ega poolte kokkuleppe sättele, mille põhjal vabaneks vedaja vastutusest kauba kaotsimineku eest alusel, et talle ei olnud teada kauba tegelik hind. Kostja teadmine või mitteteadmine kauba tegelikust hinnast ei ole põhjuslikus seoses kauba kaotsiminekuga ega kostja lepingujärgse kohustusega vedada veos sihtkohta ning anda see vastavale isikule üle.

15.Ekslikud on kostja väited, nagu puuduks hagejal kui veolepingu saatjal kahjunõude esitamise õigus. Veolepingu poolteks on saatja (hageja) ja vedaja (kostja), seetõttu saavad need isikud veolepingu alusel teineteisele esitada kõiki nõudeid. Veolepingu olemusest tulenevalt ei ole nõutav, et vedaja poolt veolepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude saaks esitada ainult isik, kellel see kahju on tekkinud. Viitega VÕS §-le 788 lg 4 on seda selgitanud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-88-06 p 13 (3. lõik) ja 3-2-1-165-12 p 26.

16.Alusetud on kostja viited tema vastutusest vabastamise kohta CMR art 17 lg 2 järgi.

Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-03 valguses röövimise kui erandliku asjaolu kohta on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-127-05 p 12-13 selgitanud, et mitte igasugustel alustel toimunud röövimine ei ole vedaja vastutusest vabanemise aluseks.

Hagiavalduse p 10-12 on kostja selgitanud, milles seisnes kostja raske hooletus, mis tegi võimalikuks kauba kaotsimineku.

17.Eksitavad on kostja hagivastuse p 3.2.3.1 väited DSV Protect teenuse olemuse kohta.

DSV Protect on kostja täiendav teenus, kus 5 € lisatasu eest saab saatja kaitse 5000 € ulatuses ka juhtumiteks (näit vargus ja röövimine), kus vastavate tingimuste esinemisel võiks kohalduda ka vedaja vastutuse välistamine (CMR art 17 lg 2) vms. Tingimuste kohaselt rakendub DSV Protect automaatselt ja käsitlus toimub 5 päeva jooksul. Lepingul ei põhine kostja väide, nagu rakenduks DSV Protect üksnes väheväärtuslike veoste korral.

18.Istungil märkis hageja, et vedaja kohustus kaup kohale toimetada ei sõltu kauba 5 2-20-4675 väärtusest. Hind ja väärtus tuleb mängu, kui tekib küsimus, mis ulatuses peab vedaja kahju hüvitama. Hind oli teada, veokirjal on märgitud viited arvetele. Autojuhil pidi see teada olema. Kostja vedajana peaks suutma aimata palju last võiks maksta. Oleme näidanud, et madalama otsa hind.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 19. Kostja märgib, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist isegi juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Lisaks eeltoodule on hagiavalduses esitatud nõuded põhjendamatud ja alusetud, mistõttu juhul, kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb jätta see rahuldamata.

20.DSV Estonia AS (endise nimega DFDS Transport AS) ja OÜ Florein Logistics sõlmisid 05.05.2005 kliendilepingu Florein Logistics OÜ tellimusel DSV Estonia AS poolt teostatavate kompleksete rahvusvaheliste veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaali teenuste osutamiseks (vt lisa 1).

21.OÜ Florein Logistics esitas 28.11.2019 kell 10:44 DSV Estonia AS-ile hinnapäringu veoteenuse osutamiseks Hispaaniast Eestisse (vt hagi lisa 1, lk 9 Florein Logistics OÜ ekiri). Tellimusele oli lisatud järgnev kauba kirjeldus (edaspidi Kaup): Perfume, ADR III, UN1266 NON ADR TRANSPORT NEEDED Cargo Packed as LIMITED QUANTITY (LQ), so ADR Truck is Not needed 9 PLTS 80x120 NOT STACKABLE – 4369,500 KGS.

OÜ Florein Logistics märkis, et Kaup on juba saatja juures peale laadimiseks valmis ning avaldas soovi teostada eelviidatud vedu võimalikult kiiresti. DSV Estonia AS vastas hageja tellimusele 28.11.2019 kell 11:06, märkides, et veo hinnaks oleks 1010 eurot, millele lisandub käibemaks (vt hagi lisa 1, lk 7 DSV Estonia AS e-kiri).

22.Pooltevahelise kliendilepingu p 4.1 sätestab, et tellimuses esitatakse muuhulgas andmed veo eritingimuste osas (vt lisa 1). OÜ Florein Logistics ei avaldanud DSV Estonia AS-le infot selle kohta, et tegemist oleks väga väärtusliku kaubaga, mille vedamisel ja valdamisel tuleb rakendada erinõudeid, sh erilisi turvanõudeid. Niisamuti ei soovinud hageja tellida täiendavat vabatahtlikku kaubakindlustust, mis katnuks kogu Kauba väidetava väärtuse kuigi kostja seda hagejale pakkus ja soovitas. Hageja pidas piisavaks DSV Estonia AS pakutud alternatiivset teenust DSV Protect, mis kahjujuhtumi toimumisel hüvitab kannatanule tekkinud kahju kuni 5000 euro ulatuses. OÜ Florein Logistics on professionaalne ekspedeerija (vt lisa 2), kelle majandustegevuseks on juba ligi kakskümmend aastat olnud veoste ekspedeerimine (vt lisa 3). Hageja oli/on seega teadlik kõigist asjaoludest, mida tuleb vedajale koos veotellimusega edastada ning milliseid kaubakaitse meetmeid (kindlustus jms) on võimalik veose kaitsmiseks kohaldada. Ometi hageja neid ei järginud.

23.DSV Estonia AS-l oli võimalus võtta eelviidatud Kaup peale samal päeval, s.o., 28.11.2019. DSV Estonia AS edastas veotellimuse oma alltöövõtjale OÜ-le Pihlaka Transport (edaspidi ka tegelik vedaja). Tegelik vedaja laadis kauba peale, kusjuures ka Kauba saatja (s.o. Factor 5 (Naves F.Vives)) ei avaldanud tegelikule vedajale mistahes infot selle kohta, et veetav Kaup on äärmiselt hinnaline ning et selle vedamisel tuleks rakendada erilisi turvameetmeid. Tegelik vedaja lõpetas Kauba laadimise 28.11.2019 ca kell 16:27 ning lahkus saatja territooriumilt. Tegelik vedaja teostas jaotusvedusid, s.t. lisaks OÜ Florein Logistics saadetud Kaubale oli veokis ka kolmandatest isikutest saatjate kaup. Tegelik vedaja liikus järgmise laadimise asukohta samas piirkonnas, s.o. ettevõttesse xxxx aadressil xxxx.

6 2-20-4675 24. Tegelik vedaja jõudis järgmise laadimise asukohta ettevõttesse xxxx 28.11.2019 ajavahemikus kell 16:45-17:00. Veokijuhile teatati, et sellel päeval ei ole võimalik enam kaupa laadida ning laadida saab järgmisel päeval, s.o. 29.11.2019. Veokijuht uuris, kuhu oleks võimalik veokiga turvaliselt ööseks seisma jääda ning xxxx turvatöötaja teatas, et xxxx paralleeltänaval on parkimisala ning seal on võimalik probleemideta parkida (vt hagi lisa 16, politsei akt ja juhi seletuskiri ning lisa 17 ja 18, tõlked). Veokijuht liikus eelviidatud parkimiskohale, parkis veoki, kinnitas haagise tagumisele uksele tabaluku ning kontrollis territooriumi üle – ala oli hästi valgustatud, veok oli pargitud tänavavalgustuspostide alla ning antud parkimiskohtadel oli veel kaks veokit (vt hagi lisad 16-18). Pärast seda jäi juht veokisse sõidukit valvama.

25.29.11.2019 varahommikul avastas veokijuht, et toimub vargus. Veokijuht proovis kurjategijad minema ehmatada karjumisega ning seejärel käivitas veoki, et sündmuskohalt minema sõita. Selle tegevuse peale ilmus veoki kabiini ette maskis mees, kes sihtis veokijuhti relvaga ja käskis veoki mootori välja lülitada ning istuda vaikselt (vt hagi lisa 16, politsei akt ja juhi seletuskiri ning lisa 17 ja 18, tõlked). Pärast röövi toimepanemist kutsus veokijuht viivitamata politsei ning suundus koos politseinikega sündmuskohalt politseijaoskonda ütluseid andma.

26.Pärast röövi toimumist palus DSV Estonia AS 29.11.2019 kl 10:28 OÜ-lt Florein Logistics infot veetava Kauba väärtuse kohta. OÜ Florein Logistics vastas eeltoodule 29.11.2019 kl 10:43 ning lisas Kauba arved (vt hagi lisa 1, lk 5-6).

27.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb pooltevahelise lepingu väidetavast rikkumisest kostja poolt. Hageja on hagiavalduses hagi alusena märkinud (vt OÜ Florein Logistics OÜ 25.03.2020 hagiavalduse p 3), et kauba omaniku 09.12.2019 õiendi kohaselt oli kohale toimetatud kaupa väärtuses 11 812,63 eurot ning seega oli kaduma läinud kauba väärtus 104 933,17 eurot (vt OÜ Florein Logistics OÜ 25.03.2020 hagiavalduse lisa 11). Kõnealuse 09.12.2019 õiendi on väljastanud xxxx OÜ (registrikood xxxx). Niisamuti on hageja kauba väidetava väärtuse kohta lisanud hagile arved (vt hagi lisad 5-9), millelt nähtuvalt on need kõik adresseeritud ettevõttele xxxx OÜ. Seega on ainuõige järeldada, et kauba omanikuks ja hagis väidetud kahju kannatajaks on xxxx OÜ. Eeltoodu kokkuvõttes on kostja seisukohal, et isegi juhul, kui eeldada ülalviidatud hageja faktiliste väidete õigsust, ei ole hagejal kahju tekkinud. Kahju saab olla tekkinud üksnes kauba omanikul xxxx OÜl, kellele kuuluv kaup veokist rööviti.

28.Hageja kahju hüvitamise nõue on ka sisuliselt põhjendamatu. Kostja on selgitanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja ei olnud röövitud Kauba omanik (vt hagiavalduse p 3 ja hagi lisa 11) ning ei ole Kauba eest mistahes kulusid kandnud (vt hagi lisad 5-9, kaubaarved). Kostja ei ole välja toonud teiste kahju hüvitamise nõude eelduste täitmist.

29.Lisaks eeltoodule välistab kostja vastutuse hageja ees ka CMR art 17 lg 2. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejaga sõlmitud veolepingu esemeks olev Kaup rööviti vedajalt relva ähvardusel olukorras, kus vedaja tegi kõik temalt mõistlikult oodatava selleks, et Kauba kaotsiminekut takistada, s.t. vedaja ei saanud hoiduda ega vältida Kauba kaotsiminekut.

Veokijuht uuris turvateenistuselt lähima parkla asukohta, veendus parkimiskoha ohutuses, kinnitas haagise tagumisele uksele tabaluku ning jäi ööseks veokisse seda valvama.

Veokijuht proovis kurjategijad minema ehmatada karjumisega ning seejärel käivitas 7 2-20-4675 veoki, et sündmuskohalt minema sõita, kuid teda takistati relvaähvardusel. Röövi lõppedes (kui relvastatud röövlid olid lahkunud ning veokijuht ei tundnud enam otsest ja vahetut ohtu elule) teavitas juht röövist viivitamatult politseid (vt hagi lisa 16, politsei akt ja juhi seletuskiri ning lisa 17 ja 18, tõlked). Riigikohus on oma 20.03.2003 otsuses nr 32-1- 18-03 (vt p 5 ja 19) asunud seisukohale, et veose relvastatud röövimine on piisavalt erandlikuks asjaoluks CMR artikkel 17 lg 2 mõttes, mis vabastab vedaja vastutusest.

Tegemist on asjaoludega, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida tema kasutuses olnud mõistlike vahenditega.

30.Samuti osundab kostja, et pooltevahelise kliendilepingu (vt lisa 1) p 10 kohaselt juhindutakse vastutusküsimuste lahendamisel m.h. kliendilepingu lahutamatuks lisaks olevatest Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni Üldtingimustest (edaspidi ELEA Üldtingimused), mis samuti piiravad ekspedeerija vastutust. ELEA Üldtingimuste § 5 sätestab, et lepingupooled, võttes arvesse asjaolude olulisust, on kohustatud andma üksteisele korralduste või lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni. ELEA Üldtingimuste § 16 alusel ei vastuta ekspedeerija juhul, kui kauba kaotsimineku, vähenemise, kahjustumise või kohaletoimetamise hilinemise on põhjustanud kauba kohta antud ekslik või vähene teave (p 6) või asjaolud, mida ekspedeerija ei saanud vältida ja mille tagajärgi ta oli võimetu ära hoidma (p 8). Kostja on käesolevas vastuses juba esile toonud ja tõendanud, et hageja ei teavitanud kostjat ning seetõttu talle ei olnud teada Kauba väidetavalt kõrge väärtus (vt hagi lisa 1, lk 5-6) ega vajadus rakendada kauba kaitsmiseks erimeetmeid. Vedaja järgis veotellimust täites, s.h. veoki parkimisel kõiki tavapäraseid protseduure (s.t. uuris turvateenistuselt lähima parkla asukohta, veendus parkimiskoha ohutuses, kinnitas haagise tagumisele uksele tabaluku ning jäi ööseks veokisse seda valvama). Röövi avastamisel üritas juht kaupa kaitsta juhtides varaste tähelepanu varguse avastamisele ning proovis ära sõita. Röövi lõppedes (veokijuhti ähvardati röövi ajal relvaga) teavitas juht röövist viivitamatult politseid. Seega esinevad käesolevas asjas ELEA Üldtingimuste § 16 p-s 6 ja 8 sätestatud ekspedeerija vastutust välistavad asjaolud.

Enamgi veel, ELEA Üldtingimuste §-st 16 tuleneb, et ekspedeerija vastutab raha, väärtpaberite ja muude väärtuslike esemete eest ainult juhul, kui selles on eelnevalt eraldi kokku lepitud. Samuti sätestab ELEA Üldtingimuste § 22, et ekspedeerija vastutab ka vahendajana raha, väärtpaberite ja muude väärtuslike esemete eest ainult juhul, kui selles on eelnevalt eraldi kokku lepitud. Vastavasisulist kokkulepet hagejal ja kostjal aga ei olnud. Veelgi enam, hageja isegi mitte ei teavitanud kostjat asjaolust, et Kaup on väärtuslik.

Vastupidi, hageja soovis Kaubale DSV Protect teenust, mida kohaldatakse üksnes väheväärtuslike veoste puhul (DSV Protect teenuse ostmisel on kahjujuhtumi korral hüvitatava kahjusumma maksimumäär 5000 eurot) ning andis seeläbi mõista, et Kaup on väheväärtuslik. Kuna veo esemeks olnud kaup oli aga väidetavalt väärtuslik (hageja enda hinnangul maksumusega 116 745,80 eurot), siis on ainuõige märkida, et kostja ei vastuta hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest.

31.Kostja vastutus hageja ees on piiratud. Isegi juhul, kui hagejal peaks olema kostja vastu kahju hüvitamise nõue (millise asjaoluga kostja ühelgi juhul ei nõustu), siis ei ole ühelgi juhul põhjendatud hageja kahjunõue kostja vastu CMR art 23 lõikes 3 sätestatud piirmäära (8,33 SDR kauba brutokaalu kilogrammi eest) ületavas osas. Nimelt sätestab CMR art 23 lg 1, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama 8 2-20-4675 kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art 23 lg 3 kohaselt ei või hüvitise suurus ületada 8,33 SDR brutokaalu kilogrammi eest. Samuti sätestab ELEA Üldtingimuste § 21 p A, et ekspedeerija vastutus kauba kaotsimineku, vähenemise või kahjustumise korral piirdub 8,33 SDR-iga kaotsiläinud, vähenenud või kahjustunud kauba iga brutokilogrammi kohta.

Seega kui kohus leidma, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, siis on kostja vastutus piiratud 8,33 SDR-iga kaotsiläinud, vähenenud või kahjustunud kauba iga brutokilogrammi kohta. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kaduma oli läinud Kaup massiga 4052 kg (vt hagiavalduse p 3). Kostja vastutus hageja ees ei saa seega olla suurem kui 42 579,75 eurot. 23.04.2020 seisuga oli ühe SDR-i väärtuseks 1,359460 USD, ning 1 USD vahetuskurss 1 EURO suhtes 1,077657 seega arvutuskäik on järgmine: 8,33 x 4052 x 1,359460 / 1,07765 = 42 579,75 eurot.

Kostja märgib, et vaidlusaluse veo osas lepiti kokku veotasus 1010 eurot, millele lisandub käibemaks (vt hagi lisa 1, lk. 7). Hageja nõuab vedajalt veotasu üle saja (100) korra ületavat kahjuhüvitist olukorras, kus hageja jättis informeerimata kostjat veo hinnalisusest ning ei tellinud Kauba väärtust katvat kindlustust. CMR art 23 lõikes 3 sätestatud hüvitise piirmäär 8,33 SDR puuduoleva kauba brutokilogrammi eest on kehtestatud selle eesmärgiga, et vedajal oleks võimalik hinnata kauba vedamise riski maksimaalset rahalist suurust. Eelviidatud piirmäär võimaldab omakorda vedajal veoteenuse osutamiseks vajalikke otsuseid teha.

Vedaja vastutuse piirmäär on CMR konventsioonile analoogses regulatsioonis sätestatud ka VÕS § 795 lõikes 1, mis sätestab, et vastavalt VÕS §-le 794 maksmisele kuuluv hüvitis veose või selle osa kaotsimineku või kahjustumise eest on piiratud 8,33 SDR-iga (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) kaotsi läinud või kahjustunud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. Lisaks sätestab VÕS § 127 lg 3, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.

32.OÜ Florein Logistics väidab hagiavalduses, et kostja on olnud raskelt hooletu, mistõttu CMR art 23 lõikes 3 sätestatud piirang ei kohaldu. Kostja hagejaga ei nõustu. Nimelt sätestab hageja osutatud CMR art 29 lg 1, et vedajal ei ole õigust viidata CMR IV peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

Ebaõige on hageja seisukoht, et CMR art 29 lõikes 1 sätestatud „tahtlik õigusvastane tegevus“ või „tahtliku õigusvastase tegevusega võrdustatud tegevus“ hõlmab ka rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2013 otsuses nr 2-12-21081 rõhutanud, et CMR ühes ametlikus keeles, s.o. inglise keeles kasutatav termin „wilful misconduct“ ei ole mitte raske hooletus, vaid tahtluse ja raske hooletuse vaheline süü määr. CMR artikliga 29 paralleelselt ei kohaldata VÕS §-i 104, vaid üksnes tõlgendatakse CMR-i vastavaid sätteid. Kostja osutab, et käesolevas juhul ei osunda ükski faktiline asjaolu sellele, et kostja oleks tahtlikult tekitanud kahju või oleks oma kohustusi rikkunud sellisel viisil, mida võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. Vastupidi, kostja tegi kõik endast sõltuva, et takistada kahju tekkimist. Kostja on nimetatud asjaolud 9 2-20-4675 toonud välja käesoleva vastuse p-des 2.4 .- 2.6. Kostja väiteid kinnitavad aga hageja enda poolt kohtule esitatud veokijuhi seletuskiri ja Hispaania politsei poolt vormistatud akt juhtunu kohta (vt hagi lisa 16, politsei akt ja juhi seletuskiri ning lisa 17 ja 18, tõlked).

Arvestades, et hageja ei informeerinud kostjat enne Kauba laadimist, et Kaup on hinnaline, selle vedamisel tuleb rakendada erimeetmeid ning et hageja ei soovinud tellida terve Kauba väärtust katvat kindlustust (vt hagi lisa 1, lk 5-6), vaid piirdus väheväärtusliku kauba kohta sõlmitava DSV Protect teenusega, siis ei saa mingil juhul asuda seisukohale, et kostja oleks temale teada olnud informatsiooni valguses käitunud viisil, mida võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

Veelgi enam, faktilistele asjaoludele tuginedes on ilmne, et kostja ei käitunud ka raskelt hooletult. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et raske hooletusega on tegemist siis, kui hoolsuse määra on tunduvalt ületatud, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu. Arvestades, et (i) professionaalne turvatöötaja soovitas veokijuhile turvalist parkimiskohta, (ii) veokijuht veendus, et parkimiskoht on hästi valgustatud ning seal pargib teisigi veokeid, (iii) veokijuht lukustas haagise uksed eraldi lukuga (iv) veokijuht ei lahkunud ööseks sõiduki juurest, vaid jäi seda valvama ning (v) veokijuht tegi kõik endast sõltuva, et relvastatud röövi takistada, ei saa eelviidatud asjaolusid kogumis mingil juhul hinnata selliselt, et kirjeldatud tegevused oleksid sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatud. Seda eriti arvestades, et hageja ei olnud kostjat teavitanud, et tegemist on hinnalise kaubaga. Ka Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus tavalist hoolsuse määra ei rikuta nii oluliselt, et selline käitumine oleks rikkujaga sarnasele isikule mõistlikult vastuvõtmatu, ei saa rääkida raskest hooletusest.

Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et veokijuhtidele on kehtestatud töö- ja puhkeaja regulatsioon, mistõttu ei saa veokiga järjepidevalt ja peatumata liigelda ning kaupa vedada. Vedaja on kohustatud tegema puhke-, s.h. ööbimispause.

Tahtlust või rasket hooletust ei eeldata. Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust või rasket hooletust. Vastupidi, kostja on esile toonud ja tõendanud, et ta ei olnud raskelt hooletu.

33.Kostja alternatiivne taotlus kahjuhüvitise piiramiseks (VÕS § 139 ja § 140). Kostja on esile toonud ja tõendanud, et (i) hageja ei informeerinud kostjat Kauba kõrgest väärtusest, (ii) hageja ei soovinud tellida vastutuskindlustust, mis katnuks kogu Kauba maksumuse (vt hagi lisa 1), (iii) hageja näol on tegemist professionaalse ekspedeerijaga, kellelt tuleb ja saab eeldada kõrget professionaalsust (vt lisad 2, 3) ning (iv) teenuse hinna ja väidetavalt tekkinud kahju vahe on 100. kordne, mistõttu juhul kui kohus peaks leidma, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest, tuleb VÕS § 139 ja § 140 alusel kahjuhüvitist vähendada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VÕS § 139 lg 1 alusel on võimalik vähendada kahjuhüvitist ka nullini (vt nt RKTKo 07.03.2018 otsus nr 2-1311524, p 14).

34.Hageja tasaarvestusavaldus on alusetu. Hagiavalduse punkti 5 kohaselt tasaarvestab hageja kostja veotasu nõude summas 122,63 eurot hageja kahjunõudega. Hagiavalduse punkti 6 kohaselt tasaarvestas hageja kostja nõuded kogusummas 3689,60 eurot (3662 + 21,60 + 6) hageja kahjunõudega. Kostja on käesolevas vastuses esile toonud ja tõendanud, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses esitatud nõudeid. Olukorras, kus hagejal 10 2-20-4675 puuduvad tasaarvestatavad nõuded VÕS § 197 lg 1 mõttes, tasaarvestusavaldused toimetud ning tasaarvestusi ei ole toimunud. on hageja 35. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse punkti 7 kohaselt nõuab hageja CMR art 27 lg 1 alusel oma väidetavalt kahjunõudelt viivist määras 5% aastas alates 10.12.2019. Kuivõrd kostja on esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendamata ja tõendamata, puudub kostjal rahaline kohustus, millega täitmisega oleks ta viivitanud VÕS § 113 lg 1 mõttes.

36.Istungil märkis kostja, et nemad ise ei uuri asja väärtuse kohta. Kohustus teavitada on pandud saatjale. Väärtusliku-mitteväärtusliku kauba piir - kui võtta veoautotäis, siis kaalu järgi vastutuse võttes on hinnapiir 40 000 euro juures, veeti aga 100 000 eurost asja.

Kõik, mis kaalust üle, tuleks pidada väärtusetuslikuks. Veoautotäis kaduma ei läinud, osad asjad peale vargust jäeti alles. Sellisel juhul tuleks vaidlusalust veost väärtuslikuks pidada.

Ei ole teada, kas kauba omanik on nõude esitanud hageja vastu. Hagejal tulnuks need asjaolud välja tuua, kui ta soovib väita, et hagejal on nõue kostja vastu.

VASTUHAGI 37. DSV Estonia AS (endise nimega DFDS Transport AS) ja OÜ Florein Logistics sõlmisid 05.05.2005 kliendilepingu Florein Logistics OÜ tellimusel DSV Estonia AS poolt teostatavate kompleksete rahvusvaheliste veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaali teenuste osutamiseks (vt DSV Estonia AS 29.04.2020 kostja vastuse lisa 1).

38.OÜ Florein Logistics tehtud broneeringute alusel sõlmisid pooled kaubaveolepingud, mille esemeks oli rahvusvaheline transport. OÜ Florein Logistics esitas DSV Estonia ASle alljärgnevad tellimused: lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx; lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx; lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx; lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx.

39.DSV Estonia AS teostas eelviidatud kokkulepitud veod, mida kinnitavad muuhulgas saatelehed (vt lisad 1-4). OÜ Florein Logistics ei esitanud eeltoodud vedudega seoses mitte ühtegi pretensiooni. DSV Estonia AS väljastas eelviidatud vedude eest järgmised arved: arve nr CD886453, summas 1440 eurot, maksetähtajaga 21.11.2019 (vt lisa 5); arve nr CD889747, summas 866 eurot, maksetähtajaga 30.11.2019 (vt lisa 6); arve nr CD892441, summas 990 eurot, maksetähtajaga 07.12.2019 (vt lisa 7); arve nr CD895071, summas 366 eurot, maksetähtajaga 10.12.2019 (vt lisa 8).

OÜ Florein Logistics tehtud broneeringu alusel sõlmisid pooled ka 28.11.2019 kaubaveolepingu, mille esemeks oli rahvusvaheline transport lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagi lisa 1). Eelviidatud veolepingu esemeks oli 659 karpi parfüümi (edaspidi Kaup) (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagi lisad 3,

4). Eelviidatud veolepingu esemeks olev Kaup rööviti osaliselt 29.11.2019. DSV Estonia AS transportis veolepingus sätestatud sihtkohta Kauba omaniku andmeil 70 karpi 659 karbist (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagi lisa 11). Seega tarniti sihtkohta 70 karpi, mis moodustab 10,62 % veolepingu esemest (70 / 659 * 100). DSV Estonia AS väljastas eeltoodud veo eest arve nr CD895913, summas 1218 eurot, maksetähtajaga 15.12.2019 (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagi lisa 2). Eelviidatud DSV Estonia AS poolt OÜ-le Florein Logistics väljastatud arved on täies ulatuses tasumata ning tasumise tähtajad möödunud 11 2-20-4675 40. Hageja andis käesoleva vastuhagi punktis 2.2. kirjeldatud veolepingute esemeks olnud kaubad saajale üle, mida tõendavad muuhulgas saatelehed (vt lisad 1-4). Kõik vedude eest DSV Estonia AS poolt esitatud veotasu nõuded muutunud sissenõutavaks.

41.28.11.2019 sõlmitud veolepingu esemeks olev kaup saabus sihtkohta osaliselt.

Ennetamaks vaidlust arve nr CD895913 märgitud veotasu suuruse üle, nõuab hageja eelviidatud arve tasumist summas 129,38 eurot (10,62 % * 1218). 28.11.2019 sõlmitud veolepingu alusel tarniti sihtkohta 70 karpi, mis moodustab 10,62 % veolepingu esemest (70 / 659 * 100). Seetõttu nõuab DSV Estonia AS nimetatud veolepingust tulenevat veotasu 10,62 % ulatuses. DSV Estonia AS esitas OÜ-le Florein Logistics arve nr CD895913, maksetähtajaga 15.12.2019 (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagi lisa 2).

Eeltoodust johtuvalt on 28.11.2019 sõlmitud veolepingust tulenev tasunõue muutunud 16.12.2019 sissenõutavaks.

42.Ülaltoodust johtuvalt nõuab hageja kostjalt VÕS §§ 774 lg 1 ja 108 lg 1 alusel lepingujärgset tasu summas 3791,38 eurot (1440 + 866 + 990 + 366 + 129,38). Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu p 9.1. sätestab, et Klient kohustub tasuma Ekspedeerija poolt esitatud arved 10 päeva jooksul. Hilinenult maksetelt on Ekspedeerijal õigus nõuda viivist 0,25% päevas (vt DSV Estonia AS 29.04.2020 kostja vastuse lisa 1). Seega on pooled kokku leppinud kõrgemas intressimääras, kui seaduses sätestatu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1441,80 eurot (579,60 + 329,08 + 358,88 + 129,93 + 44,31). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras põhinõudelt summas 3791,38 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 3791,38 eurot.

43.Kostja palub rahuldada vastuhagi ja mõista kostjalt OÜ-lt Florein Logistics hageja DSV Estonia AS kasuks välja: lepingujärgne tasu teenuse osutamise eest summas 3791,38 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1441,80 eurot; viivised põhivõlgnevuse summalt (s.o. 3791,38 eurot) lepingujärgses viivisemääras, s.o. 0,25% tasumata põhinõude summalt päevas, alates 01.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 3791,38 eurot.

44.OÜ Florein Logistics väidab oma vastuses hagile (vt p 2), et ta on vastuhagis esitatud arved nr CD886453, CD889747, CD892441 ja CD895071 tasaarvestanud vastavalt oma 10.01.2020 tasaarvestusavaldusele ning et tasaarvestatud OÜ Florein Logistics nõudeks oli hagejale makstav DSV Protect hüvitis summas 5000 eurot. DSV Estonia AS on seisukohal, et OÜ Florein Logistics väidetud tasaarvestust ei ole toimunud.

45.Õige on väide, et 28.11.2019 sõlmitud kaubaveolepinguga tellis saatja ka DSV Protect kaubakaitse teenuse, mille hüvitise piirmääraks on 5000 eurot. Küll aga ei nõustu hageja, et OÜ Florein Logistics on teinud 10.01.2020 kehtiva tasaarvestuse (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagiavalduse lisa 13). Esiteks juhib DSV tähelepanu asjaolule, et oma 12.12.2019 e-kirjaga nõustus DSV koheselt hüvitama Protect’iga kaitstud osa ehk summa 5000 eurot juhul, kui OÜ Florein Logistics allkirjastab release form’i (vt OÜ Florein Logistics 14.05.2020 vastuse lisa A, DSV 12.12.2019 e-kiri). Eelviidatud release form’i (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagiavalduse lisa 15, lk 2 ja tõlge lisa 19) allkirjastamisest OÜ Florein Logistics keeldus, väites et tegemist on pakkumusega uueks tehinguks (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagiavalduse lisa 14). DSV Estonia AS 12 2-20-4675 selgitas, et release form käib ainult DSV Protect’i alusel tasutava 5000 euro suuruse hüvitise kohta (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagiavalduse lisa 14 ja OÜ Florein Logistics 14.05.2020 vastuse lisa B). Eeltoodut on DSV Estonia AS korranud ka oma 13.01.2020 e-kirjas (vt OÜ Florein Logistics 14.05.2020 vastuse lisa C). Eeltoodust hoolimata kostja release form’i ei allkirjastanud, mistõttu ei ole ka Protect hüvitise väljamaksmise eeldused täidetud. Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu sissenõutavaks muutunud hüvitisnõuet 5000 euro ulatuses. Olukorras, kus OÜ-l Florein Logistics ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet DSV Estonia AS-i vastu, ei ole tasaarvestust toimunud.

46.OÜ-l Florein Logistics puudub õigus tasaarvestada arve nr CD895913. OÜ Florein Logistics hinnangul on 28.11.2019 sõlmitud kaubaveolepingust tuleneva veotasu nõude suuruseks 122,63 eurot. DSV Estonia AS eeltooduga ei nõustu. OÜ Florein Logistics on 25.03.2020 hagiavalduses (vt p 2) ise märkinud, et vedaja võttis 28.11.2019 vedamiseks vastu kauba – 659 karpi parfüüme 9 euroalusel. Seega oli veolepingu esemeks 659 karbi transport, mida kinnitab muuhulgas ka kauba saateleht (vt OÜ Florein Logistics 25.03.2020 hagiavalduse lisa 3). Kuivõrd 28.11.2019 sõlmitud veolepingu alusel tarniti sihtkohta 70 karpi, mis moodustab 10,62 % veolepingu esemest (70 / 659 * 100), siis on DSV Estonia AS-l õigus nõuda veolepingust tulenevat veotasu 10,62 % ulatuses.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE 47. Hageja vastuagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuhagi nõuded on alusetud.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud asjas tuleb jätta kostja kanda.

48.Vastuhagis esitatud arved nr CD886453, CD889747, CD892441 ja CD895071 on hageja tasaarvestanud vastavalt 10.01.2020.a tasaarvestusavaldusele (lisad A,B, C).

Tasaarvestatud hageja nõudeks oli 29.11.2019.a kaduma läinud veose eest hagejale makstav DSV Protect hüvitis 5000 €. Tasaarvestuse mõjul on nimetatud arved tasutud.

49.DSV Protect (https://www.protect.dsv.com/et-ee/caring-for-your-goods) on kostja kindlustussuhte laadne lisateenus, kus 5 € lisatasu eest saab saatja hüvitise 5000 € ulatuses ka juhtumiteks (näit vargus ja röövimine), kus vastavate tingimuste esinemisel võiks kohalduda ka vedaja vastutuse välistamine (näit CMR art 17 lg 2) vms, samuti kuulub see väljamaksmisele vääramatu jõu asjaolude esinemisel. Seega ei sõltu DSV Protect hüvitise väljamaksmine hagejale sellest, kas kostja vastutab 29.11.2019.a veose kaotsimineku eest (mille kohta on hageja esitanud hagi) või mitte. Selles, et 29.11.2019.a läks hageja kaup kostja veokist kaduma, pooltel vaidlus puudub, ja seega puudub alus hüvitist mitte maksta.

50.Kostja ei ole viidanud oma vastuhagis ega hagivastuses ühelegi DSV Protect hüvitise hagejale väljamaksmist välistavale alusele, vastupidi – kostja on 11.12.2019.a teinud ja järgmisel päeval hagejale edastanud DSV Protect hüvitise (5000 €) määramise otsuse (lisad A, B, C). Seega oli hagejal olemas tasaarvestatav nõue (DSV hüvitis summas 5000 €), mille hageja tasaarvestas ja mida kostja pole vaidlustanud.

51.Arve nr CD895913 kauba kadumise tõttu hageja poolt maksta tulev osa on tasaarvestatud vastavalt hageja hagi p 5, alternatiivselt tasaarvestab hageja selle DSV Protect hüvitise tasaarvestamata jäägist. Põhjendamatu on kostja seisukoht (vastuhagi p 2.3.1), et vedajal on õigus saada veotasu lähtudes kohaletoimetatud karpide arvust. CMR art 23 p 4 kohaselt tuleb veose osalise kaotsimineku korral tasuda veotasu sõltuvalt kahju suurusest, s.t saatja peab maksma vastava proportsionaalse osa kohaletoimetatud kauba hinnast (kuna kahju hinnatakse rahas, mitte karpides vms).

13 2-20-4675 III ISIKU SEISUKOHT 52. Kolmas isik kostja poolel palub jätta OÜ Florein Logistics hagiavaldus DSV Estonia AS vastu läbi vaatamata, Alternatiivselt jätta OÜ Florein Logistics hagiavaldus DSV Estonia AS vastu rahuldamata.

53.Kolmas isik nõustub kostjaga, et käesolevas asjas esinevad alused OÜ Florein Logistics hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kolmas isik nõustub kostjaga ka selles, et juhul kui kohus ei pea võimalikuks hagi läbi vaatamata jätmist, tuleb OÜ Florein Logistics hagiavaldus jätta rahuldamata.

54.OÜ Pihlaka Transport ja DSV Estonia AS (endise nimega DSV Transport AS) sõlmisid 24.04.2017 veolepingu (vt DSV Estonia AS 29.04.2019 vastuse lisa 4), mille alusel DSV Estonia AS tellib veo või teenuse OÜ-lt Pihlaka Transport kauba transportimiseks ettenähtud punkti vastavalt Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni üldtingimustele ja Rahvusvahelisele Autokaubaveolepingu Konventsioonile. Eelviidatud veolepingu p 1.2 kohaselt loetakse veoleping sõlmituks, kui OÜ Pihlaka Transport on kauba vastu võtnud, mis vastab sissekannetele veokirjas või on saanud veoks vajalikud juhtnöörid ja nendega kooskõlas veokirjas määratud kauba vastu võtnud.

55.DSV Estonia AS edastas 28.11.2020 hommikupoolikul kolmandale isikule nimekirja aadressidest, kus toimub kaupade peale laadimine. Kolmas isik laadis peale kauba esimeses asukohas (xxxx.), teises asukohas (xxxx) ning suundus kolmandasse asukohta xxxx. Kolmas isik selgitab, et kauba peale laadimisel asukohas xxxx ei teavitanud saatja autojuhti, et kaup oleks väga väärtuslik või et selle vedamisel tuleks rakendada erilisi turvameetmeid. Tegemist oli tavapärase laadimisega, mis ei erinenud millegi poolest varasematest laadimistest. Muuhulgas ei rakendatud ka saatja poolt kauba peale laadimisel mistahes turvameetmeid, millest oleks võinud ehk järeldada, et peale laaditav kaup on hinnaline. Kõnekas on siinkohal lisada, et hageja enda sõnul (vt hageja 04.05.2020 arvamuse p 1) ei teavitatud veetava kauba väärtusest ka kostjat.

56.Kolmas isik nõustub kostjaga ka selles, et isegi juhul, kui hagejal peaks olema kostja vastu kahju hüvitamise nõue (millise asjaoluga kolmas isik ühelgi juhul ei nõustu), siis ei ole ühelgi juhul põhjendatud hageja kahjunõue kostja vastu CMR art 23 lõikes 3 sätestatud piirmäära (8,33 SDR kauba brutokaalu kilogrammi eest) ületavas osas. Nimelt sätestab CMR art 23 lg 1, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art 23 lg 3 kohaselt ei või hüvitise suurus ületada 8,33 SDR brutokaalu kilogrammi eest. Eeltoodust johtuvalt on kostja oma vastuses hagile õigesti märkinud, et kostja vastutus hageja ees ei saa seega ühelgi juhul olla suurem kui 42 579,75 eurot (vt DSV Estonia AS 29.04.2020 vastuse p 3.3.1).

57.Kolmas isik nõustub ka kostja alternatiivse taotlusega kahjuhüvitise piiramiseks VÕS § 139 ja § 140 alusel ning märgib, et käesolevas asjas on esile toodud asjaolud, mis annavad aluse kahjuhüvitise vähendamiseks (s.h vähendamiseks nullini) eelviidatud sätete alusel.

58.Istungil märkis, et tegelikule vedajale ei ole kahju hüvitatud seoses selle juhtumiga. Iga tänaval parkimine ei too kaasal vargust ja röövi. Tegemist on erandliku juhtumiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 14 2-20-4675 59. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

60.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

•pooled sõlmisid 05.05.2005 kliendilepingu (tlk 60) hageja tellimusel kostja poolt teostatavate kompleksete rahvusvaheliste veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilaoja terminaali teenuste osutamiseks;

•hageja esitas 28.11.2019 kell 10:44 kostjale hinnapäringu veoteenuse osutamiseks xxxx Eestisse (tlk 8, e-kiri). Tellimusele oli lisatud järgnev kauba kirjeldus (edaspidi „kaup“): Perfume, ADR III, UN1266 NON ADR TRANSPORT NEEDED Cargo Packed as LIMITED QUANTITY (LQ), so ADR Truck is Not needed 9 PLTS 80x120 NOT STACKABLE – 4369,500 KGS.

•kostja vastas hageja tellimusele 28.11.2019 kell 11:06 (tlk 7, e-kiri), märkides, et veo hinnaks oleks 1010 eurot, millele lisandub käibemaks;

•pooled sõlmisid 28.11.2019.a veolepingu, mille kohaselt kostja kohustus vedama veose xxxx, tasu vedamise eest oli 1212 € (arve kogusumma koos DSV Protect teenusega 1218 €; tlk 14, arve);

•DSV Estonia AS edastas veotellimuse oma alltöövõtjale OÜ-le Pihlaka Transport (edaspidi „kolmas isik“; tlk 65, kostja ja OÜ Pihlaka Transport vahel sõlmitud veolepingu väljavõte);

•kolmas isik võttis 28.11.2019.a vedamiseks vastu kauba, lõpetades kauba laadimise 28.11.2019 ca kell 16:27 ning lahkudes seejärel saatja territooriumilt;

•kolmas isik liikus järgmise laadimise asukohta samas piirkonnas, s.o. ettevõttesse xxxx aadressil xxxx, jõudes sinna ajavahemikus kell 16:45-17:00. Veokijuhile teatati, et sellel päeval ei ole võimalik enam kaupa laadida ning laadida saab järgmisel päeval, s.o. 29.11.2019. Veokijuht uuris, kuhu oleks võimalik veokiga turvaliselt ööseks seisma jääda ning xxxx turvatöötaja teatas, et xxxx paralleeltänaval on parkimisala. Veokijuht liikus eelviidatud parkimiskohale, parkis veoki. Pärast seda jäi juht veokisse;

•29.11.2019 varahommikul umbes kell 03:50 avastas veokijuht, et toimub vargus.

Veokijuht proovis kurjategijad minema ehmatada karjumisega ning seejärel käivitas veoki, et sündmuskohalt minema sõita. Selle tegevuse peale ilmus veoki kabiini ette maskis mees, kes sihtis veokijuhti relvaga ja käskis veoki mootori välja lülitada ning istuda vaikselt (tlk 47, veokijuhi seletuskiri; tlk 45-46, avaldus politseile);

•pärast röövi toimepanemist kutsus veokijuht politsei ning suundus koos politseinikega sündmuskohalt politseijaoskonda ütluseid andma;

•kostja palus 29.11.2019 hagejalt infot veetava kauba väärtuse kohta ning hageja vastas samal päeval, lisades kauba arved (vt tlk 4-6, kirjavahetus);

•05.12.2019.a võttis saaja vastu 70 karpi kaupa (parfüüme) massiga 317 kg ja väärtusega 11 812,63 € (tlk 23, Prestige Brand International OÜ aruanne);

•hageja esitas kostjale kaduma läinud kauba kohta hüvitisnõude 10.12.2019 (tlk 24);

15 2-20-4675

•hageja tegi 10.01.2020.a kostjale tasaarvestusavalduse (tlk 25-27), mille p 5 ja 6 tasaarvestas hageja oma nõudega kostja vastu hageja tasumata arvete summas 3689,60 € (s.t avalduse p 5 nimetatud arved kogusummas 3662 €, arve nr CD886453 eest viivise summas 21,60 € ja arve nr CD895913 alusel DSV Protect tasu 6 €);

•kostja sai tasaarvestusavalduse kätte samal päeval (tlk 28, kostja vastukiri);

•hageja esitas hagiavalduses (vt p 5) tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja arvelt nr CD895913 nähtuva põhjendatud veotasu nõude 122,63 € hagis kostja vastu esitatud nõudega.

61.Kohus märgib, et kõigepealt lahendatakse käesolevas otsuses taotlus hagi läbivaatamta jätmiseks (ptk I), seejärel lahendab kohus hagi (ptk II), kolmandaks võtab kohus seisukoha vastuhagi osas (ptk III) ning viimaks teeb kokkuvõtte asjas esitatud nõuete rahuldamise ulatuse osas (ptk IV).

I Hagi läbivaatamata jätmisest 62. Esmalt lahendab kohus kostja ja kolmanda isiku taotluse jätta hagi läbivaatamta, kuivõrd hageja ei ole kauba kaotsiminekuga kahju kannatanud. Kahju on kannatanud kauba omanik, mitte hageja kui vedaja. Hageja leiab seevastu, et tal on veolepingust tulenevalt õigus hagis esitatud nõue kostja vastu esitada.

VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 788 lg 4 sätestab, et veose kahjustumise, hilinenult kohaletoimetamise või kaotsimineku korral võib saaja oma nimel esitada vedaja vastu veolepingust tulenevad nõuded, kusjuures ka saatjal säilib nende nõuete esitamise õigus. Käesoleval juhul on hageja kui saatja ning kostja kui vedaja sõlminud 28.11.2019.a veolepingu, mille kohaselt kostja kohustus vedama veose Barcelonast Tallinnasse. Hagi kauba osalise kaotsimineku osas on vedaja vastu esitanud saatja.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-165-12 p-is 30 märkinud järgmist: „Veetava kauba kaotsimineku korral võib kauba saaja nõuda CMR art 13 lg 1 teise lause ja art 17 lg 1 alusel, et vedaja hüvitaks talle kauba väärtuse CMR art-s 23 sätestatud ulatuses. See ei välista kauba saatja nõuet vedaja vastu kauba väärtuse hüvitamiseks (Eesti õigust kohaldades tuleneks see sõnaselgelt VÕS § 788 lg-st 4). Lisaks võib CMR art 27 lg 1 alusel nõuda hüvitatavalt summalt viivist 5% aastas. Viivist võib TsMS § 367 alusel nõuda ka etteulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Ka kaupade väärtuse hüvitamise ja viivise nõude osas on hagejad solidaarvõlausaldajad (vt ka otsuse p 28). Kolleegium märgib, et Eesti õiguse järgi võib isikul olla õigus nõuda eseme üleandmata jätmisel eseme väärtuse hüvitamist kahjuhüvitisena VÕS § 115 lg-tes 1-3 ettenähtud tingimustel (vt ka Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 21; 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12). Samasugusele järeldusel on jõudnud Riigikohus ka lahendi nr 3-2-1-88-06 p-is 13.

Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hagejal kui saatjal on kostja kui vedaja vastu nõudeõigus tulenvalt VÕS § 788 lg-s 4 sätestatust ning kostja ja kolmanda isiku taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

16 2-20-4675 II Hagiavalduses esitatud nõuete lahendamine 63. Järgnevalt lahendab kohus hagis esitatud nõuded. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kaotsiläinud kauba eest 101 120,94 € ja viivise määras 5% aastas hüvitamisele kuuluvalt summalt arvestusega alates 10.01.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, mistõttu ei saa CMR art 29 lg 1 alusel tema vastutust piirata. Hageja hinnangul pidid veose eritingimused ja väärtus olema kostjale teada.

64.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas täidetud on kahjunõude eeldused. Kostja leiab, et: (i) hagejale ei ole kahju tekkinud (kahju on kannatanud kauba omanik); (ii) selline kahju ei saanud kostjale olla lepingu sõlmimisel ettenähtav (mh seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat eritingimustest seoses väärtusliku veosega); (iii) tema vastutus on CMR art 17 lg 2 ja ELEA üldtingimuste § 16 p 6 ja 8 kohaselt välistatud. Juhuks, kui kohus leiab, et kahjunõude eeldused on täidetud, leiab kostja, et: (i) tema vastutus on piiratud CMR art 23 lg 3 ja ELEA üldtingimuste § 21 p A kohaselt (sh kostja ei olnud raskelt hooletu ega esine ka kostja tahtlust, mistõttu ei kohaldu CMR art 29 lg 1); (ii) esineb alus kahju vähendamiseks VÕS § 139 ja 140 alusel.

65.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

•kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

•hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

66.Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon - CMR. CMR artikkel 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu.

Nimetatud tingimised on täidetud.

67.Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on veolepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Pooled sõlmisid 28.11.2019.a veolepingu, mille kohaselt kostja kohustus vedama veose xxxx.

VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Saatedokumendi kohaselt võttis vedaja 28.11.2019 vedamiseks vastu kauba – 659 karpi parfüüme 9 euroalusel – kokku 4369 kg. 29.11.2019 öösel pandi veokist toime vargus/rööv ning kaupa läks osaliselt kaduma. Saaja võttis vastu 70 karpi kaupa (parfüüme) massiga 317 kg. Seega oli läinud kaduma 589 karpi kaupa massiga 4052 kg.

Kuivõrd kostja ei toimetanud saatedokumendis nimetatud kaupa kokkulepitud mahus saajani, siis on täidetud nõude esimene eeldus – kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 76 lg 17 2-20-4675 1 ja 3, ).

68.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja vastutab lepingu rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. CMR art 17 lg 1 sätestab, et vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. CMR kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku eest sõltumata oma süüst. Kostja on seisukohal, et tema vastutus on CMR art 17 lg 2 ja ELEA üldtingimuste § 16 p 6 ja 8 kohaselt välistatud, kuna kauba kaotsiminek toimus röövi tagajärjel ning kostja tegi kauba kaotsimineku vältimiseks ja takistamiseks kõik endast oleneva.

Kohus märgib, et ELEA üldtingimusi kohus käesoleval juhul ei kohalda, kuivõrd nende sisu ei ole kohtule tõendatud (st üldtingimuste dokumenti ei ole kohtule esitatud).

CMR art 17 lg 2 sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

Hageja märgib, et mitte igasugustel alustel toimunud röövimine ei ole vedaja vastutusest vabanemise aluseks ning kostja oli raskelt hooletu, mis tegi võimalikuks kauba kaotsimineku.

Riigikohus lahendis nr 3-2-1-127-05 p-des 12-14 selgitanud järgmist: „Riigikohus on 20. märtsi 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-03 (RT III 2003, 10, 106) asunud seisukohale, et CMR artikkel 17 lg 1 mõttes saab kauba kaotsiminekuks lugeda olukorda, mil kaupa ei ole võimalik kaubasaajale üle anda, ja selline olukord võib tekkida kauba röövimise tulemusena. Kolleegium leidis, et vedaja vastutab sõltumata oma süüst ning pidas veose röövimist liikluspolitseinikena esinenud isikute poolt piisavalt erandlikuks asjaoluks CMR art 17 lg 2 mõttes vedaja vastutusest vabastamiseks. Seejuures ei pidanud kolleegium mitte igasugustel asjaoludel toimunud röövi vedaja vastutusest vabanemise aluseks. Ka käesolevas otsuses jääb kolleegium varem väljendatud seisukohale, et vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Pigem on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus tõlgendanud vääralt CMR art-t 17, kui nõustus maakohtu otsuse põhjendusega, et veos ei läinud kaduma vedaja süül. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei tule selgitada mitte vedaja süü küsimust, vaid seda, kas vedaja käitus kõrgendatud hoolsusega, et kahju tekkimist ära hoida. Selleks, et selgitada, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Seega määrab 18 2-20-4675 kõrgendatud hoolsuse ulatuse kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis ja vedajal lasub CMR art 18 lg 1 järgi kohustus tõendada, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust röövi ärahoidmiseks.“ Hageja on tõendanud, et kostjal kui vedajal oli teadmine, et piirkond, kus veose rööv aset leidis, on Euroopas kõige vargusterohkem (tlk 5 pöördel, e-kiri). Kostja on kinnitanud, et veokijuhid peavad seal piirkonnas olema üliettevaatlikud. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul ei ole täidetud eeldused vabastada CMR art 17 lg 2 alusel vedaja vastutusest. Kostja poolt esiletoodud asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et kostja on kahju ärahoidmiseks rakendanud üksnes tavapärast hoolt. Kostja on veoki parkinud linnatänavale valgustatud alale ning lukustanud haagise, jäädes ise veokisse. Varguse avastamisel karjus ning üritas ära sõita. Kohtu hinnangul ei ole võimalik nimetatud asjaolude pinnalt järeldada kõrgendatud hoolsuse täitmist. Olukorras, kus hüpoteetiline professionaalne vedaja on teadlik piirkonnas esinevast ülikõrgest varguste kontsentratsioonist, oleks äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis selline, et vedaja pargib veoki kinnisesse lukustatud ruumi või mehitatud valvega parklasse ja kasutab haagise turvamiseks vastavat turvaseadet (alarmseadet), mis võimaldab varguse avastada juba varajases staadiumis. Lisaks olukorras, kus vedaja varguse avastab, on enne varguse takistamisele asumist mõistlik teavitada varguse toimumisest korrakaitseorganeid.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastutus ei ole välistatud CMR art 17 lg 2 alusel.

69.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses kostja poolse rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).

Kuna kohus on ülal leidnud, et hagejal kui saatjal on kostja kui vedaja vastu nõudeõigus tulenvalt VÕS § 788 lg-s 4 sätestatust, tuleb kahju tekkimise ja kahjustatud isiku tuvastamise kontekstis seda arvestada. Seega vaatamata sellele, et hageja ei olnud kauba omanik ja ei kandnud selle kaotsiminekuga seonduvalt otsest kahju, tuleb hagejat tulenvalt VÕS § 788 lg-s 4 sätestatust käsitada kui kahjustatud isikut. Seega ei välista nõuet asjaolu, et hageja ei ole kahju kannatanud.

Hageja on hagis märkinud, et kahjunõue kostja vastu on 101 120,94 eurot, mis on kujunenud järgmiselt. Kauba väärtus oli 116 745,80 eurot (tlk 17-21, arved). Kadunud kauba väärtus oli 104 933,17 eurot (saajani jõudis kaupa väärtuses 11 812,63 eurot;

116 745,80 - 11 812,63). Tulenevalt CMR art 23 p-s 4 sätestatust ja asjaolust, et saajale 19 2-20-4675 toimetati kohale väärtuse järgi 10,12% kaubast, kuulus veolepingu eest kostjale tasumisele veotasu summas 122,63 eurot. Hageja tasaarvestas nimetatud kostja veotasu nõude hageja kahjunõudega kostja vastu. Hageja 10.01.2020.a tasaarvestusavalduse (lisa 13) p-des 5 ja 6 tasaarvestas ta oma nõudega kostja vastu hageja tasumata arvete summas 3689,60 € (s.t avalduse p 5 nimetatud arved kogusummas 3662 €, arve nr CD886453 eest viivise summas 21,60 € ja arve nr CD895913 alusel DSV Protect tasu 6 €). Seega on hageja kahjunõue pärast eespool nimetatud tasaarvestusi 101 120,94 eurot (104 933,17 – 122,63 3689,60). Kostja ei ole vaidlustanud kahjunõude aluseks olnud kauba väärtust. Kuivõrd kohtul ei ole lubatud nõude piire ületada (TsMS 439) ja eelviidatud tasaarvestuste kehtetuse tulemusel saaks hageja nõue üksnes suureneda, siis kohus põhihagi lahendamise raames eelnimetatud tasaarvestuste kehtivuse osas seisukohta ei võta.

Seega on tõendatud, et kaotsiläinud kauba väärtusel põhinev hageja kahjunõue on 101 120,94 eurot.

Kohus leiab, et nimetatud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks veolepingust tuleneva vedamise kohustuse täitnud nõuetekohaselt ja kõrgendatud hoolsusega ja kogu kaup oleks saajani jõudnud, ei oleks hagejal tekkinud kahju saamatajäänud kauba väärtuse ulatuses. Seega on tõendatud, et rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.

70.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitseeesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p

13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele.

Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega teostada vedu vastavalt lepingule ja kohaldades sealjuures vajalikku hoolsust) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hageja või kauba omanik saab kauba terves ulatuses kätte ning talle ei teki selle kaotsiminekuga kahju. Kohtu hinnangul vastab nõutav kahju pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele.

71.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Riigikohus on 13.02.2014.a lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik.

20 2-20-4675 Kostja leiab, et selline kahju ei saanud kostjale olla lepingu sõlmimisel ettenähtav (mh seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat eritingimustest seoses väärtusliku veosega);

Hageja hinnangul pidid veose eritingimused ja väärtus olema kostjale teada, kusjuures veos ei olnud eriliselt väärtuslik, selle väärtust võrreldes samalaadse kauba väärtusega jaemüügis.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale enne veolepingu sõlmimist teatanud kauba väärtuse. Samuti ei nähtu vastavaid märkeid saatedokumentidest. Saatedokumendi (tlk 15) p-13 on küll välja toodud viited tellimuse numbritele, mis ühtivad kauba väärtust kajastavatel arvetel (tlk 17-21) märgitud tellimuse numbritega, kuid vastavate arvete üleandmine kostjale enne vedu on tõendamata. Tähtsust ei oma asjaolu, kostja on sarnaseid tooteid ka varem hageja tellimusel vedanud, kuivõrd sellest ei saa tuletada vaidlusaluse kauba väärtust. Samuti ei saa seda tuletada saatedokumendil märgitud kauba nimetusest „perfume“ ja „perfumery products“ (vt p 9 ja lk 2). Teadaolevalt on olemas igasugust liiki ja erinevas hinnaklassis parfüüme ja parfümeeriatooteid. Seega ei saa väita, et nõutavas ulatuses kahju oli kostjale ettenähtav.

Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjale olema ettenähtav osaliselt. Kostjad pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui veoseks on mh 4369kg kaupa ja see läheb kaduma, siis CMR art 23 lg 3 alusel võib tema poolt hüvitamisele kuuluva kahju suurus olla maksimaalselt 25 franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest.

Kohtu hinnangul on asjakohatud hageja väited, mille kohaselt kuulub kohaldamisele CMR art 29 lg 1, mis välistab CMR art 23 lg 3 sätestatud piirangu kohaldamise. Täpsemalt sätestab CMR art 29 lg 1, et vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

Seega eeldab eelviidatud säte, et vastutust ei ole võimalik piirata või välistada, kui kahju on tekkinud (i) kostja tahtliku õigusvastase tegevuse või (ii) kostjapoolse kohustuse mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis Eesti õiguse kohaselt võrdsustatakse tahtliku tegevusega. CMR art 32 lg 1 teise lause järgi kehtestatakse tahtliku õigusvastase tegevuse või selliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise puhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku tegevusega, hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. Riigikohus on selles sättes sisalduva tahtliku õigusvastase tegevuse sisustamist vastavalt riigisisesele õigusele oma lahendites põhjalikult käsitlenud, leides, et sobivaks võrdlusaluseks on VÕS-i regulatsioon veolepingust tulenevate nõuete aegumise kohta ning selle sätte tähenduses on ka raske hooletus võrdsustatav tahtliku õigusvastase tegevusega (vt selle kohta nt Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19113, p 11; 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-14, p 14). Kohtu hinnangul kehtib eeltoodu ka CMR art 29 lg-st 1 tulenevate n.ö süü vormide osas. Seega eeldab CMR art 29 lg 1 kohaldamine, et kostja on kahju põhjustanud tegutsedes tahtluse või raske hooletusega. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kohus on seisukohal, et kostja ei olnud raskelt hooletu ega esine ka kostja tahtlust. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Asjas esitatud asjaolud ei anna alust järeldada, et 21 2-20-4675 kostja oleks tegutsenud tahtlikult – st et kostja oleks soovinud kahju tekitada. Samuti ei ole võimalik järeldada, et kostja on tegutsenud raske hooletusega – kostja teadis piirkonna kriminogeensusest ja (kolmanda isiku töötaja) parkis veoki linnatänavale valgustatud alale, lukustas haagise ning jäi ise veokisse. Mõistliku isiku jaoks on linnatänaval parkimine mõnevõrra turvalisem (võimalike pealtnägijate, turvakaamerate ja valgustuse olemasolu tõttu) kui näiteks vastavas veokite peatumispaigas maantee ääres või mõnes tanklas. Veoki haagis lukustati, mis eelduslikult takistab kõrvaliste isikute juurdepääsu haagisele. Juht jäi veokisse, mis suurendab võimalust vargus varajases staadiumis avastada ja katkestada. Samuti eelduslikult päris juhi viibimine veokis varguse toimepanemist, kuivõrd varaste jaoks on vahelejäämise risk sellevõrra kõrgem. Varguse avastamisel püüdis seda takistada ja teavitas pärast varaste lahkumist viivitamatult politseid. Kohus on seisukohal, et kostjale võib käesoleval juhul ette heita hooletust, mis VÕS § 104 lg 3 kohaselt on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastutuse piiramine CMR art 23 lg 3 kohaselt ei ole välistatud CMR art 29 lg 1 alusel.

72.Eeltoodust tulenevalt võiks hagejal olla õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 42 579,75 eurot (kaduma oli läinud kaup massiga 4052 kg; 23.04.2020 seisuga oli ühe SDR-i väärtuseks 1,359460 USD, ning 1 USD vahetuskurss 1 EURO suhtes 1,077657 seega arvutuskäik on järgmine: 8,33 x 4052 x 1,359460 / 1,07765 = 42 579,75). Kostja ei ole nimetatud arvutuskäigule vastuväiteid esitanud.

73.Kostja on esitanud VÕS § 139 ja § 140 põhineva kahju vähendamise taotluse, tuues selle põhjenduseks asjaolu, et (i) hageja ei informeerinud kostjat kauba kõrgest väärtusest, (ii) hageja ei soovinud tellida vastutuskindlustust, mis katnuks kogu kauba maksumuse, (iii) hageja näol on tegemist professionaalse ekspedeerijaga, kellelt tuleb ja saab eeldada kõrget professionaalsust ning (iv) teenuse hinna ja väidetavalt tekkinud kahju vahe on 100. kordne.

VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus on juba ülal leidnud, et kauba väärtusest informeerimata jätmise tõttu ei saanud kostja hageja poolt nõutava kahju tekkimist täies ulatuses ette näha, milles johtuvalt esineb alus kahju piiramiseks CMR art 23 lg 3 kohaselt. Seega täiendavalt nimetatud põhjendusel kahju suurust vähendada ei ole võimalik.

22 2-20-4675 Teenuse hinna ja kaotsiläinud kauba väärtuse vaheline suhe ei ole asjakohane, kuivõrd kostjale kui vedaja majandustegevuses on tavapärane, et veotasu ja kauba väärtuse vahe on väga suur. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et olukorras, kus ta oleks olnud teadlik kauba tegelikust väärtusest, oleks veotasu olnud teistsugune. Asja materjalidest nähtuvalt sõltus veotasu suurus kauba asukohast ning kogusest, sh selle kaalust ja pakendamisviisist, mitte selle väärtusest. Kui kauba väärtus oleks kostja jaoks lepinguliste suhete kujundamisel olnud oluline, oleks kostja vastavat infot hagejalt palunud.

Kohus on seisukohal, et hagejal kindlustuse puutumine ei ole samuti kahju vähendamise aluseks. Kahju võiks vähendada olukorras, kus kindlustus on olemas ning selle raames on kõnealuse juhtumiga seonduvalt kahju osaliselt hagejale juba korvatud.

Siiski leiab kohus, et kahju vähendamiseks annab aluse asjaolu, et kostja on lepingust tulenevate kohustuste täitmisel olnud hooletu. Kohus on ülal märkinud, et kostja teadis piirkonnas toimuvatest vargustest, kuid vaatamata sellele ei võtnud tarvitusele kõiki meetmeid, mida kostjaga sarnasel tegevusalal praktiseeriv professionaalne isik oleks kõrgendatud hoolsusmääraga tegutsemisel kasutusele võtnud. Puudub vaidlus, et kostja on vedude valdkonnas pikaaegselt tegev olnud, mistõttu tuleb eeldada, et ta on kauba kaotsiminekute enamlevinud põhjustest ning neid takistavatest meetmetest teadlik. Seega leiab kohus, et põhjendatud on kahju vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel 35 000 euroni.

74.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud ning kahjuhüvitis summas 35 000 eurot tuleb kostjalt hagete kasuks välja mõista. Kohus rahuldab kahjunõude osaliselt.

75.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. CMR art 27 lg 1 sätestab, et nõude esitaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist.

See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast.

Hageja palus viivise välja mõista põhinõudelt alates 10.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks CMR art 27 lg 1 kohaselt 5% aastas. Hagi põhjendavas osas on hageja märkinud viivisearvestuse alguseks 10.12.2019 hüvitisnõude esitamise päeva. Kohus lähtub hagi resolutsioonist (TsMS § 439) ja arvestab viivist alates 10.01.2020. Kohus rahuldab viivisenõude.

III Vastuhagis esitatud nõuete lahendamine 76. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagis esitatud nõuded. Vastuhagiga seonduvalt puudub poolte vahel vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

23 2-20-4675 • • • • • • • • • • hageja esitas kostjale alljärgnevad tellimused: lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx (tlk 74, saateleht); lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx (tlk 75, saateleht); lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx (tlk 76, saateleht); lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx (tlk 77, saateleht); kostja teostas eelviidatud kokkulepitud veod ning hageja ei esitanud eeltoodud vedudega seoses mitte ühtegi pretensiooni; kostja väljastas eelviidatud vedude eest järgmised arved: arve nr CD886453, summas 1440 eurot, maksetähtajaga 21.11.2019 (vt tlk 78); arve nr CD889747, summas 866 eurot, maksetähtajaga 30.11.2019 (vt tlk 79); arve nr CD892441, summas 990 eurot, maksetähtajaga 07.12.2019 (vt tlk 80); arve nr CD895071, summas 366 eurot, maksetähtajaga 10.12.2019 (vt tlk 81). hageja tehtud broneeringu alusel sõlmisid pooled ka 28.11.2019 kaubaveolepingu, mille esemeks oli rahvusvaheline transport lähtekohast xxxx, sihtkohta xxxx.

Veolepingu esemeks oli 659 karpi parfüümi (kaup), mis rööviti osaliselt 29.11.2019; kostja transportis veolepingus sätestatud sihtkohta kauba omaniku andmeil 70 karpi 659 karbist (10,62 % veolepingu esemest (70 / 659 * 100). kostja väljastas eeltoodud veo eest arve nr CD895913, summas 1218 eurot, maksetähtajaga 15.12.2019; hageja ei ole arvete alusel kostjale raha maksnud; hageja tegi 10.01.2020.a kostjale tasaarvestusavalduse, mille p 5 ja 6 tasaarvestas hageja oma nõudega kostja vastu hageja tasumata arvete summas 3689,60 € (s.t avalduse p 5 nimetatud arved kogusummas 3662 €, arve nr CD886453 eest viivise summas 21,60 € ja arve nr CD895913 alusel DSV Protect tasu 6 €); kostja sai tasaarvestusavalduse kätte samal päeval; hageja esitas hagiavalduses (vt p 5) tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja arvelt nr CD895913 nähtuva põhjendatud veotasu nõude 122,63 € hagis kostja vastu esitatud nõudega.

77.Kostja palub rahuldada vastuhagi ja mõista kostjalt OÜ-lt Florein Logistics hageja DSV Estonia AS kasuks välja: lepingujärgne tasu teenuse osutamise eest summas 3791,38 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1441,80 eurot; viivised põhivõlgnevuse summalt (s.o. 3791,38 eurot) lepingujärgses viivisemääras, s.o. 0,25% tasumata põhinõude summalt päevas, alates 01.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 3791,38 eurot.

78.Hageja vaidleb vastuhagile vastu ning leiab, et selle rahuldamiseks alus puudub. Hageja märgib, et (i) on vastuhagis esitatud nõuete aluseks olnud arvetel kajastatud nõuded 10.01.2020 avaldusega tasaarvestanud; (ii) arvel nr CD895913 nähtuva põhjendatud veotasu nõude 122,63 eurot on hageja tasaarvestanud hagiavalduses sisalduva vastava tasaarvestusavaldusega (alternatiivselt on seda tehtud DSV Protect hüvitise saada jääva osa arvelt).

79.Kostja omaltpoolt märgib, et (i) hageja 10.01.2020 tasaarvestus on kehtetu (DSV Protect hüvitis ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja keeldus selle väljamaksmise aluseks olevat release form’i täitmast); (ii) hageja lähtub arvel nr CD895913 nähtuva veotasu põhjendatud suuruse arvestamisel ekslikult kohaletoimetatud kauba väärtusest (õige oleks lähtuda karpide kogusest).

80.VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule 24 2-20-4675 (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

81.Hageja ei ole käesoleval juhul vaidlustanud, et kostja on vastuhagis nimetatud veod teostanud ja nende eest esitatud arved kätte saanud. Hageja ei ole teenuse osas vastuväiteid esitanud.

82.Hageja leiab, et kostja nõuded on lõppenud tasaarvestuse tulemusel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Hageja tegi 10.01.2020.a kostjale tasaarvestusavalduse (tlk 26), mille p 5 ja 6 tasaarvestas hageja oma nõudega kostja vastu (DSV Protect hüvitis 5000 eurot) hageja tasumata arvete summas 3689,60 € (s.t avalduse p 5 nimetatud arved kogusummas 3662 €, arve nr CD886453 eest viivise summas 21,60 € ja arve nr CD895913 alusel DSV Protect tasu 6 €).

Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus saada DSV Protect hüvitist 5000 eurot, kuna hageja ei allkirjastanud vaidlusalust release form’i (tlk 30). Kohus on seisukohal, et kostja vastav vastuväide on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et DSV Protect hüvitise summas 5000 eurot väljamaksmise eelduseks oleks nimetatud dokumendi allkirjastamine. Kostja on ise kinnitanud, et 12.12.2019 on kostja teinud otsuse DSV Protect hüvitise hagejale väljamaksmiseks. Seega oli tasaarvestav nõue sissenõutav ning hageja 10.01.2020. a tasaarvestus kehtiv.

Kuna tasaarvestus oli kehtiv, siis lõppesid hageja kohustused kostja ees järgmises ulatuses (VÕS § 186 p 2): arve nr CD886453, summas 1440 eurot, maksetähtajaga 21.11.2019 (vt tlk 78); arve nr CD889747, summas 866 eurot, maksetähtajaga 30.11.2019 (vt tlk 79); arve nr CD892441, summas 990 eurot, maksetähtajaga 07.12.2019 (vt tlk 80); arve nr CD895071, summas 366 eurot, maksetähtajaga 10.12.2019 (vt tlk 81).

Kostja väljastas kahjunõude aluseks olnud veo eest arve nr CD895913, summas 1218 eurot, maksetähtajaga 15.12.2019 (tlk 14). 10.01.2020 tasaarvestusega lõppes arvel kajastatud DSV Protect tasunõue summas 6 eurot (sh KM). Seega on vaidluse all veotasunõue summas 1212 eurot (1218 - 6).

CMR art 23 lg 4 sätestab, et täielikult kuuluvad hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hüvitata. Puudub vaidlus, et kõnealune veos läks osaliselt kaotsi. Pooled vaidlevad, kas veotasu hüvitamise proportsioon tuleb leida saajani jõudnud kauba kogusest või kaalust lähtuvalt. Hageja leiab, et põhjendatud hüvitiseks on 122,63 eurot lähtuvalt saajani jõudnud kauba väärtusest, kostja on seisukohal, et hüvitis on põhjendatud 10,62% ulatuse veotasunõudest, lähtudes sealjuures karpide kogusest.

25 2-20-4675 Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb saajani jõudnud kauba väärtusest, kuivõrd kohus on ka kauba kaotsimineku tulemusel makstava kahjuhüvitise puhul lähtunud kaotsiläinud kauba väärtusest. Seega on arve osas põhjendatud hüvitiseks 122,63 eurot (10,12% x 116 745,80 eurot).

Vaidlusaluse kahjunõude aluseks olnud veo osas on hagejale esitatud arve nr CD895913 nähtuva põhjendatud veotasu nõude 122,63 eurot on hageja tasaarvestanud hagiavalduses sisalduva vastava tasaarvestusavaldusega. Kohtu hinnangul on hagis tehtud tasaarvestus kehtiv. Seega on ka nimetatud arve osas hageja kohustused kostja ees lõppenud (VÕS § 186 p 2). Hageja on kahjunõuet esitades vastuhagis käsitletud veotasunõudeid õigesti arvestanud.

Kuna lõppenud on põhinõuded, puudub alus ka viivisenõudel.

83.Kuna vastuhagi aluseks olnud nõuded on tasaarvestusega kehtivalt lõppenud, tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

IV Kokkuvõte 84. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kaotsiläinud kauba eest 35 000 eurot ja viivise määras 5% aastas hüvitamisele kuuluvalt summalt alates 10.01.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni. Vastuhagi jätab kohus täies ulatuses rahuldamata.

85.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 86. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

87.Käesoleval juhul on kohus põhihagi rahuldanud 34,61% ulatuses (arvestades hagihinda 106 177 eurot ja otsuse rahuldamise proportsiooni hagihinna kontekstis 36 750 eurot).

Seega tuleb põhihagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud jätta 34,61% ulatuses kostja kanda ning kostja ja kolmanda isiku vastavad menetluskulud jätta 65,39% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi menetlemisega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda, vastuhagi menetlemisega seotud kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 88. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 26 2-20-4675 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

89.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 27

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.