KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3235 Tsiviilasi V M hagi C H E´i vastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja Kostja C H E (sünd. xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) 06.11.2020 RESOLUTSIOON 1. Lahutada V M ja C H E´i abielu, mis on registreeritud 17. novembril 2015. a Ghanas. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.
- ee)30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited 1. V M esitas 27.02.2020 hagiavalduse C H E´i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled aastal 2013 internetis ning on kohtunud kahel korral, s.o hageja 2-20-3235 külastas kostjat 2015. a novembris ja 2016. a detsembris xxxx. Poolte vahel sõlmiti 17.11.2015 xxxx abielu. Abikaasadel ei ole olnud kunagi abielulist kooselu. 2017. a alguses kavatses kostja tulla Eesti Vabariiki, kuid see ebaõnnestus, kuna ta tõsteti aegunud viisa tõttu lennukilt maha. Pooltel sündis 2017. a juulis laps. Kostja ei ole hiljem avaldanud soovi tulla hageja ja lapse juurde. Abikaasadel ei ole olnud kunagi abielulist kooselu, kuna hageja ei ole nõus minema elama xxxx ning kostjale keelduti viisat andmast. Eeltoodud põhjustel tekkisid poolte vahel lahkhelid. Poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult. Hageja ei ole abielusuhete taastamisest huvitatud. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Kostja kinnitas 28.08.2020 vastuses, et ei ole nõus lahutama, kuna armastab oma naist ning neil on alaealine laps. Kui hageja soovib lahutust, siis tuleb tal kostja arvates saata kostjale kutse Tallinnasse. Samuti võiks kohus saata kostjale Eestisse sõitmiseks viisa. Kostja leiab 04.09.2020 seisukohas, et kuna hageja nõudis temalt lahutust, peab hageja maksma kostjale 50 000 eurot. Kostja taotles ka talle kohtukutse saatmist, et ta saaks taotleda viisat. 3. Kohtuistungil 06.11.2020 jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled kohtusid viimati aastal 2016, enne lapse sündi. Hageja leidis, et abielusuhted lõppesid põhjusel, et laps oli kostja jaoks hagejalt hüvitise saamise viis. Kostja kasutab hagejat vaid selleks, et viisat saada. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjale viisat antud. Hageja ei ole nõus leppimiseks aja andmisega. Hageja oli nõus, et lahutusele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist, kohus rahuldas taotluse. 4. Kostja istungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on talle kätte toimetatud. Kohus pakkus kostjale võimalust osaleda istungil videosilla vahendusel, kostja ei ole selleks soovi avaldanud. Kostja on soovinud, et kohus asja istungil (või üldse) läbi ei vaataks. Kostja ei ole teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 5. TsMS § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus rahuldas 06.11.2020 istungil asja sisulise läbivaatamise taotluse, kuna leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostja on saanud oma seisukoha hagi osas avaldada, seega on täidetud kostja ärakuulamise nõue. 6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus leiab, et praegusel juhul kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 lg-st
- d)tulenevalt kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 7. Poolte abielu sõlmiti 17.11.2015. Hageja on esile toonud, et poolte vahel ei ole olnud kunagi kooselu. Pooled on kohtunud kahel korral Ghanas hotellis, s.o 2015. a novembris 6 päeva ja 2016. a detsembris. Seega ei ole pooled kohtunud juba pea 4 aastat. Hageja leiab, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud, hageja abielusuhete taastamist ei soovi. Samuti ei ole poolte abielusuhteid võimalik taastada nende elukohtade suure kaugusevahe tõttu- hageja elab Eestis ega soovi minna xxxx elama; kostja elab xxxx ega saa tulla Eestisse. Kostja ei nõustunud sellega, et poolte abielusuhted lõppenud ning leidis, et abielusuhete taastamiseks tuleks saata talle viisa. 2 2-20-3235 7. Arvestades, et kostja on viidanud lahutamise korral soovi saada kahjuhüvitisena 50 000 eurot, on usutav hageja väide selle kohta, et kostja ei ole huvitatud mitte abielusuhete taastamisest, vaid Eesti Vabariigi viisa ja muude hüvede saamisest. Arvestades, et pooltel ei ole olnud kunagi abielulist kooselu, pooled kohtusid viimati pea 4 aastat tagasi ning hageja ei soovi abielusuhteid taastada, nähtub kohtu hinnangul mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 8. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama, kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. 9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3