) § 95 lg 4 p 8). Ei ole usutav, et iga hankija suudab ja soovib kohtuga sama pädevalt anda hinnangut vaidlusalusele tsiviilsuhtele. Uus hankija ei pruugi kaebajat selle registrikande tõttu küll eemaldada, kuid otsib muid põhjuseid kaebaja kui pakkuja hankest eemaldamiseks. Suurte IT-alaste hangete juures ei ole see keeruline, arvestades põhjalikke hanketingimusi. Rahandusministeerium ei pidanud kontrollima märke õiguslikku tausta. See on probleem, sest kaebaja võib kanda ebamõistlikku kahju. Kui selgub, et kaebajal oli tsiviilvaidluses õigus ja vaidlusalused tööd ei allunud raamlepingule, oleks märke tõttu kaebaja eemaldamisest kaebajale tekkiv kahju avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja ei ole riigihangete registrit puudutavaid õigusakte rikkunud. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega oleks vastuolus, kui haldusorgan teeb kaebaja osas toiminguid, mida kaebaja ei saa vaidlustada. Riigihangete registri põhimääruses ei ole sätestatud, kuidas tsiviilvaidluses tuvastatud rikkumise puudumine peaks jõudma riigihangete registrisse. Seal on olemas vaid vaidlustusmenetluse tulemuste registrisse kandmise kord (§ 16 lg 4). Kolmas isik ei ole kohustatud teatama märke eemaldamisest ja vastustaja ei ole kohustatud märget eemaldama. 3. 1 Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1558181/contracts/2462230. 2
kaebaja ja kolmanda isiku suhetele vaid väga piiratud osas. Hankeleping on võlaõiguslik ja vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja ei saa hinnata sprint 3-6 puudutava suhte asjaolusid ega õiguslikku tähendust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et teised hankijad võivad kaebaja kõrvaldada riigihankest üksnes vaidlusaluse märke tõttu. Hankijal tuleb hinnata pakkuja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust ning uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-20-80, p-d 19 ja 27; otsus asjas nr 3-20-334, p-d 14 ja 16). Samale järeldusele jõudus Euroopa Kohus 19.06.2019 otsuses nr C-41/18 (p 28). Igal hankijal tuleb pakkuja kõrvaldamine otsustada kaalutlusõiguse alusel ja nõuda pakkujalt selgitusi, mille pinnalt otsustada, kas antud rikkumine muudab pakkuja nende jaoks ebausaldusväärseks. Kaebaja on vaidlustanud leppetrahvi maakohtus (tsiviilasi nr 2-20-9794). Rahandusministeerium ei saa muuta hankija poolt registrile esitatud teavet ja see poleks ka kohane. Registrisse kantud andmed on õiged. 4. Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Rahandusministeeriumil ei ole hankija esitatud andmete kontrolli kohustust ega pädevust. Vastustajaks ei saa olla Rahandusministeerium. Tulenevalt
lg 7 p-st 3 tuli kolmandal isikul lisada registrisse märge leppetrahvi ja selle vaidlustamise kohta, kusjuures kolmandal isikul ei olnud valikut, kas see teave registrisse lisada või mitte. Registri eesmärk on anda teavet. Leppetrahvi nõue on vaidluse all ja registrikanne on õige. Kui tsiviilasi laheneb kaebaja kasuks, siis kolmas isik eemaldab märke.
lg 4 p 8 annab hankijale võimaluse, kuid ei pane talle kohustust pakkuja või taotleja kõrvaldamiseks hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. Alusetu on väita, et leppetrahvi märge toob kaasa kaebaja automaatse kõrvaldamise kõigist hankemenetlustest. Iga hankija peab ise hindama kõrvaldamise vajalikkust ja põhjendatust. Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamist peab otsuses põhjendama (
Märge ei riku seetõttu kaebaja ettevõtlusvabadust. Leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja viidatud tööd on tehtud 09.07.2019 raamlepingu alusel. Tööde hilinemist kinnitab kaebaja poolt Elering AS-le allkirjastamiseks esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20-01, mille p-s 4 on märgitud: „Töid ei teostatud nõuetekohaselt, kuna ületati hankelepingus kehtestatud tähtaegu sprintide 3-6 osas.“ Seega on põhivaidlus perspektiivitu. 5. Tallinna Halduskohtu 10.09.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3
Seda kinnitab ka põhimääruse eelnõu seletuskiri („Määrus ei sätesta enam, et registri vastutav töötleja peaks enne teabe avaldamist andmeid kinnitama, kuivõrd andmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab nende edastaja“). Regulatsiooni ei saa pidada puudulikuks. Registris tuleb kajastada asjakohane informatsioon (põhimääruse § 2 p 5), sh nõude vaidlustamine ja leppetrahvi tasumine. Registriandmetega tutvuja saab seeläbi ülevaate sel hetkel eksisteerivast õigussuhte seisundist. Regulatsioon ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. Teabe avaldamine ei ole ettevõtjale kasulik, kuid arvestada tuleb ka hankijate huviga saada ülevaade tegelikust olukorrast. Kohtupraktika kinnitab, et see teave ei anna alust ettevõtja kõrvaldamiseks hankemenetlusest (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-20-80, p 27). Kaebaja väide, et vaidlusaluse märke tõttu võivad hankijad teda tulevastest riigihangetest kõrvaldada, on hüpoteetiline. Pakkujatel ja taotlejatel on hankemenetluses efektiivsed õiguskaitsevahendid.
lg 3 kohaselt vastutab hankija tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. Hankija hoolsuskohustuse hulka kuulub kohustus tagada õiguspärased ja asjakohased andmed registris. Kui tsiviilasi lahendatakse kaebaja kasuks, tuleb kolmandal isikul
Seda kinnitas ka kolmas isik. Kuna kohus ei tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasust ega kehtiva regulatsiooni puudulikkust, puudub alus hinnata vaidlusaluse leppetrahvi sisulist õiguspärasust. Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline hankeleping on võlaõiguslik, mitte haldusleping. Lepingu täitmist ei reguleeri avaliku õiguse normid, sh
. Kaebaja hagi kolmanda isiku vastu on võetud menetlusse. Vaidluse leppetrahvi üle peab lahendama maakohus. Tähtsust ei oma, kumb kohtuasi lahendatakse kiiremini. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Avalanche Laboratory OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Vaidlus on selles, kas riigihangete registri kandeid saab vaidlustada halduskohtus. Kuigi halduskohtul on olemuslikult õigus (vastustaja ei ole tõesti õigusvastaselt tegutsenud), siis arvestades asjaolusid ning kaebaja õiguseid, oleks halduskohus pidanud analüüsima vaidlusalust tsiviilõiguslikku küsimust ning lahendama asja kaebaja kasuks. Märge ei ole tasakaalustatud vaade tegelikust olukorrast. Kui ebaõige informatsiooni esitamine võib kaasa tuua kaebajale negatiivseid majanduslikke tagajärgi ning ebaõige informatsioon edastatakse läbi vastustaja hallatud registri, peab olema kaebajal võimalik haldusvälise isikuna märke eemaldamist nõuda ka halduskohtus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (§ 31 komm. 22) on leitud, et lisaks käskudele ja keeldudele on Riigikohus erasektori äriühingute puhul lugenud ettevõtlusvabaduse riiveks ka kaudsed riived, nt eksitava teabe, mis võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Riigikohus selgitas 02.11.2015 lahendis asjas nr 3-3-1-22-15 (p 14), et asutuse poolt isikule antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärtusotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Olukorras, kus apellandi hinnangul on leppetrahvi nõudmine 4
lg-st 3 ning riigihangete registri põhimääruse § 19 lg-st 1 tulenevalt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja. Seega vastustab andmete õigsuse eest hankija. Rahandusministeeriumil ei ole kohustust kontrollida hankija esitatud andmete õigsust ega õigust hankija esitatud andmeid muuta. Hankija esitab riigihangete registrisse 30 päeva pärast hankelepingu lõppemist andmed ning vastutab ka nende andmete õigsuse ning vajadusel andmete muutmise eest. Apellant pole näidanud ära, milline on tema kohta riigihangete registris kuvatav väär informatsioon. Apellant ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema vastu on leppetrahvi nõue esitatud ning apellandi ja Elering AS vahelist vaidlust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-20-9794. Seega on märge õige. Vaid asjaolu, et apellant tema vastu esitatud leppetrahvi nõudega ei nõustu, ei tee riigihangete registrisse märgitut ebaõigeks. Asjaolu, et tegemist on andmetega, mis kaebajale ei meeldi, ei muuda antud andmeid ebaõigeteks, mistõttu ei saa olla tegemist ka kaebaja põhiõiguste rikkumisega. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis (p-d 22 ja 23) märgiti: „väärtõlgenduse oht ei riku /…/ kaebaja õigusi, sest ei sunni teda hoiduma ettevõtlusvabadusega kaitstud tegevusest. Seaduse reservatsiooni põhimõttest (põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause, HMS § 3 lg 1) tulenevalt ei pea seaduses sätestatud õiguslikku alust olema igasugusel toimingul. Seaduses sätestatud õiguslik alus peab toimingul olema siis, kui sellega piiratakse isiku õigusi või vabadusi (HMS § 107 lg 1 teine lause). Kuna hoiatus kaebaja ettevõtlust ei takista, ei olnud selle tegemiseks tarvis seadusega sätestatud õiguslikku alust. Samuti polnud riive puudumise tõttu tarvis kaebajat ära kuulata (HMS § 40 lg 2).“ Registrikanne ei sunni kaebajat hoiduma ettevõtlusvabadusega kaitstud tegevusest. Apellant saab valitud tegevusalal segamatult edasi tegutseda ning osaleda ka riigihangetes, kuid peab arvestama sellega, et vajadusel tuleb tal hankijatele selgitada tema suhtes riigihangete registrisse märgitud rikkumise märkeid ja seda, miks tegemist pole rikkumistega, mis oleksid apellandi riigihankest kõrvaldamise aluseks
Hankija saab autonoomselt hinnata seda, kas ettevõtja on varem oluliselt või pidevalt hankelepingut rikkunud ning pole seejuures otsuse tegemisel seotud teise hankija hinnanguga ega pea ootama vaidluse lahenemist tsiviilkohtumenetluses (vt Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-41/18: Meca, p-d 28– 32, 40, 42). Kaebaja huve saab kahjustada vaid tema kohta antud teabe põhjal tehtav võimalik negatiivne otsus, mida ettevõtjal on võimalik vaidlustada. Riigihangete registris esitatud informatsiooni pinnalt saab hankija hinnata, kas on tegemist sellise olulise või pideva hankelepingu rikkumisega, mille tõttu tuleb pakkuja hankemenetlusest 5
lg 5 sätestab üheselt, et pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks tuleb teha põhjendatud kirjalik otsus. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta hankemenetlusest kõrvaldamise otsuste vaidlustamise kaudu. Leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja viidatud tööd on tellitud raamlepingu nr 1.1-4/2019/388 alusel. Tsiviilasi nr 2-20-9794 on perspektiivitu ning märke eemaldamine riigihangete registrist oleks valeinformatsiooni edastamine. Märge annab hankijatele võimaluse kaaluda kaebaja rikkumise ulatust, asjaolusid ning proportsionaalsust hankemenetlusest kõrvaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Hankijale ega vastustajale ei ole nende andmete kajastamisel jäetud kaalutlusõigust. Nende andmete kajastamine on vajalik edasistes hankemenetlustes pakkuja tausta kohta teabe saamiseks. Halduskohus viitas õigesti ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-20-80, selgitades, et leppetrahvi nõude esitamine ei too kaasa kaebaja kõrvaldamist edasistest hankemenetlustest ning hankijad peavad kaebajaga seotud asjaolusid, sh leppetrahvi nõude põhjendatust ise hindama.
lg 7 p-s 3 nimetatud teabe avaldamiseks on kaalukas avalik huvi, et tagada, et pakkujad on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Teave ei ole eksitav ega vale ning ei piira ettevõtja huve ebaproportsionaalselt. Hankeregistri kandest nähtub, et kolmanda isiku ja kaebaja vahel on lepingu täitmise nõuetekohasuse üle käimas vaidlus. Teave ei ole eksitav ega ebaõige. 14. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud ja neid HKMS § 109 lg 1 alusel kaebajalt välja ei mõisteta. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.