2-20-6723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Kaire Pullerits
- detsember 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-6723 Rahvastikuminister Riina Solmani hagi A. A. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes 3500 eurot Hageja: Rahvastikuminister Riina Solman Siseministeeriumi kaudu, registrikood: 70000562, asukoht: Pikk 61, 15065 Tallinn, e-post: info@siseministeerium.ee Hageja volitatud esindaja: Liisa Olesk, e-posti aadress: xxx Kostja: A. A., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx xxx xxxxx Ida-Viru maakond, e-post: xxx Kolmas isik hageja poolel: J. A., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx xxx xxxxx Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Tunnistada A. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja J. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (abielukanne nr xxx) kehtetuks.
- Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1
(3)2-20-6723 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Rahvastikuminister Riina Solman esitas 08.05.2020 Viru Maakohtule hagi A. A. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagejale teadaolevalt on kostja ja Pakistani kodaniku S. N. vahel 14.09.2012 sõlmitud Küprosel abielu, mille Eesti Vabariigi Suursaatkond Dublinis kandis rahvastikuregistrisse 21.07.2019. Abielu lahutuse kohta hagejal andmed puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ja J. A. vahel Eestis sõlmitud abielu xx.xx.xxxx. Hageja edastas 09.09.2019 kostjale e-kirjad, milles selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 4 kohaselt ei või sõlmida abielu isikute vahel, kellest üks on juba abielus ja kui kostja välisriigis sõlmitud abielu ei lahuta, tuleb Eestis sõlmitud abielu kehtetuks tunnistada. Ühtlasi palus hageja kostjal esitada selgitused ja abielu lahutust tõendav dokument, selle kohta, et kostja ja S. N. vahel sõlmitud abielu on lahutatud. Kostja helistas Siseministeeriumi rahvastikuregistri toimingute osakonda ja selgitas, et tema ja S. N. vahel puuduvad suhted juba mitu aastat ja kostjal puuduvad andmed isiku viibimiskoha ja kontaktide kohta. S. N. olevat kostjale kinnitanud, et abielu on lahutatud. Kostja mõistis, et tema ja J. A.ga vaheline abielu on sõlmitud õigusvastaselt, kuid kostja kinnitas, et soovib selle abielu jätkumist. Kirjalikult ei ole kostja hagejale vastanud. Hageja tuletas kostjale mitmete kirjadega 12.09.2019, 09.10.2019, 01.11.2019 ja 24.01.2020 meelde vajadust vastata kirjadele ning kostjale selgitati veelkord, et kui kostja ja S. N.i abielu ei ole lahutatud, siis tuleb kostjal pöörduda kohtusse abielu lahutamiseks. Hageja tugines PKS § 4, § 9 lg 1 p 2 ja § 12 lg 1 p 1, § 13 lg 1 ja palus hagi rahuldamist ja kaasata TsMS § 198 lg 1 p 1 ja § 213 lg 1 kohaselt menetlusse kolmas isik J. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxxxx Ida-Viru maakond) hageja poolel, kuna kohtulahend tehakse tema suhtes. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. 13.05.2020 võttis Viru Maakohus Rahvastikuministri Riina Solmani hagi A. A. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse. 13.05.2020 edastas kohus ka J. A.le kohtunõude, milles kohustas J. A.t esitama seisukoht hagiavalduses esitatud taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 27.06.2020 isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (13.07.2020) hagile ei vastanud. 24.08.2020 kohtumäärusega kaasati J. A. iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse. Kolmandale isikule loeti TsMS § 317 lg 5 alusel hagiavaldus koos lisadega, Viru Maakohtu 13.05.2020 kohtunõue ja menetlusse võtmise kohtumäärus ning Viru Maakohtu 24.08.2020 kohtumäärus kätte Ametlike Teadaannete kaudu (teate avaldamise kuupäev 24.08.2020). Kolmas isik J. A. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (24.09.2020) hagile, Viru Maakohtu 13.05.2020 kohtunõudele ja menetlusse võtmise kohtumäärusele ning 24.08.2020 kohtumäärusele kolmanda isiku kaasamise kohta vastuväiteid esitanud. 02.12.2020 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja kinnitas hagis esitatud asjaolusid ja selgitas, et tema teadis, et abielu on lahutatud, kuid tal ei ole selle kohta esitada tõendeid. Kolmas isik selgitas, et on kohtumenetlusest teadlik, ei soovi, et nende abielu kostjaga kehtetuks tunnistatakse. 2
(3)2-20-6723 Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseadus (PKS) § 4 sätestab mitme samaaegse abielu keelu, mille kohaselt ei või abielu sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. PKS § 9 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui abielu sõlmides on rikutud PKS §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu. Hagiavalduse asjaoludest, lisadest ja rahvastikuregistrist nähtub, et A. A. (endine perekonnanimi M.) (kostja) ja Pakistani kodaniku S. N. vahel on 14.09.2012 Küprosel sõlmitud abielu (abielukanne nr xxxx). Kostja ei ole seda vaidlustanud. Eeltoodud abielu lahutamise kohta andmed puuduvad. Kostja on küll avaldanud, et temale teadaolevalt on viidatud abielu lahutatud, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on A. A. ja J. A. vahel on xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (abielukanne nr xxx). Kostja ja kolmas isik on ka nimetatud fakti kinnitanud. Seega on asjas tõendatud, et A. A. ja J. A. vaheline abielu on sõlmitud PKS § 4 sätestatud keeldu rikkudes ja vastav abielu on PKS § 9 lg 1 p 2 kohaselt kehtetu. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub PKS § 9 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele. Kohus tunnistab A. A. ja J. A. vahel xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (abielukanne nr xxx) kehtetuks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
(3)