Obsah (11)

§ 657§ 654§ 651§ 405§ 652§ 447§ 445§ 163§ 171§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4530

§ 657

lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse resolutsioonis mõningad ebatäpsused ja teostab tasaarvestuse, kuid maakohtu otsuse lõppjäreldus jääb muutmata. Seoses resolutsiooni täpsustamisega esitab ringkonnakohus

§ 654

lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 25. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis üürniku hagi üürileandja vastu tagastamisele kuuluva üüri nõudes osaliselt summas 90,12 eurot rahuldamata. Samuti ei ole vaidlustatud 5 2-19-4530 maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et üürnik on rikkunud üürileantud eluruumi ja ta on kohustatud üürileandjale hüvitama kahju heastamiseks 172,80 eurot. 26. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus

§ 405

lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 27.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 28. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist.

232 § lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on tõendite hindamisel järginud eeltoodut ja maakohtu järeldused põhinevad kohtule esitatud tõenditel.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme üürilepingus kokkulepitu tuvastamisel. Maakohus on üürilepingu (tl 6-7) sisu hinnanud koosmõjus teiste tõenditega, milleks olid korteri XXX üürileandmise kuulutused portaalis City24.ee, üürniku pangakonto väljavõte ja üürikomisjonile esitatud CC seletuskiri ning teinud järelduse, et üürilepingus kirja pandu ei vasta üüri tasumise kohustuse osas poolte tegelikele kokkulepetele.
2. VÕS § 271 järgi on üürileping tasuline leping ja VÕS § 292 lg 1 järgi maksab üürnik lisaks üürile ka kõrvalkulusid, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelises üürilepingus ei ole kokkulepet üüri kohta, kuid enne üürilepingu sõlmimist maakleri poolt portaalis City24.ee avaldatud kuulutuse kohaselt oli üüri suuruseks 350 eurot ja tagatisraha 500 eurot (üürikomisjoni toimik lk 24 pöördel). Üürniku seletuse järgi sõlmiti leping selle kuulutuse peale. Kohtu jaoks ei ole veenev üüriandja seletus, et tema ei olnud kursis sellega, mida maakler kuulutuses avaldas. Maakler pidi VÕS § 658 lg 1 ja § 621 lg 1 järgi järgima käsundiandja ehk käesoleval juhul üürileandja juhiseid. Seega on usutav, et maakleri poolt kuulutuses avaldatud korteri üürileandmise tingimused olid kooskõlastatud üürileandjaga. Ka pärast pooltevahelise üürilepingu lõppemist sama korteri üürileandmise kohta avaldatud kuulutuses on üürihinnaks märgitud 390 eurot ja aastaringselt koos kommunaalidega tasumisele kuuluvaks 510 eurot kuus (üürikomisjoni toimiku lk 34). Ka see viitab, et korteri XXX üürileandmine toimus viisil, kus üürnik pidi tasuma üüri ja kommunaalteenused ühe kindlaksmääratud summana. See, et hilisemas kuulutuses ei ole märgitud tagatisraha, ei tähenda, et eelmise kuulutuse järgi sõlmitud lepingu puhul ei pidanud seda maksma.
3. Üürileandja nõudis üürnikult kommunaalkulude võlga 125 eurot. Maakohus on üürniku kohustust tasuda novembrikuu kommunaalteenuste eest arvestanud tema poolt ettetasutud üüri tagasinõude suuruse tuvastamisel. Kuna maakohus tuvastas, et 16.11.2018 tasus üürnik üürileandjale 500 eurot, mis sisaldas ka üüri ettemaksu detsembrikuu eest summas 350 eurot, siis üürniku poolt tasutu kattis kommunaalkulude võla. Seega ei ole alust eeltoodud nõuet rahuldada. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsioonis ebaõigesti märkinud, et üürileandja 6 2-19-4530 nõue kommunaalkulude saamiseks oli 200 eurot. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse ebatäpsus

§ 447lg 2 järgi parandada.

1. Üürileandja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et üürnik on tasunud lepingu sõlmimisel tagatisraha ja tal oli õigus see üürileandjalt tagasi saada. Eeltoodud järelduse on apellant apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et üürilepingu sõlmimisel tasus üürnik tagatisraha 500 eurot. Üürnik on selle kohta andnud ütlusi 30.09.2019 kohtuistungil ja üürikomisjoni 19.02.2019 istungil. Maakleri poolt avaldatud üürikuulutuse järgi oli tagatisraha suuruseks 500 eurot. Samuti on üürniku pangakonto väljavõttest näha, et just lepingu sõlmimise ajal on ta arvelduskontolt välja võtnud 1000 eurot. Eelviidatud tõendid muudavad üürilepingu sõlmimisel üürniku poolt tagatisraha tasumise usutavaks.
2. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et üürnik on kahjustanud üürileantud eluruumi ja üürnik on kohustatud hüvitama kahju kõrvaldamiseks 172,80 eurot, jättes ülejäänud osas, s.o 250 eurot, hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis nõude rahuldamata.
3. VÕS § 334 lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Pooled ei vaielnud, et üürnik kahjustas üürile antud eluruumi rõdu aknaplekki. Ehitusabitehnika OÜ 19.12.2018 hinnapakkumises, mis on tehtud Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistule, on rõdu akna äärte demonteerimise maksumus 100 eurot ja rõdu akna äärte paigaldamise maksumus 150 eurot (tl 28). Maakohtus ei olnud vaidlust, et pakkumises toodud töid ei ole tellitud, vaid need tegi üürileandja abikaasa ise ja üürileandja ei ole tööde eest tasunud. Seega on õige maakohtu järeldus, et selliseid kulusid ei ole üürileandja kandnud ja need ei kuulu hüvitamisele. Maakohus on õigesti välja mõistnud üürnikult üürileandja kasuks VÕS § 132 lg 3 mõttes asja parandamiseks tehtud mõistlikud kulud, s.t 172,80 eurot uute aknaplekkide ostmiseks.
4. VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vaidlust ei ole, et üürilendaja oli üürnikule üürilepingu lõppemisel teatanud kahju hüvitamise nõudest. Enne kohtumenetlust ei ole üürileandja oma kahju hüvitamise nõuet tasaarvestanud üürniku tagatise tagastamise nõudega, mistõttu sai vastavad nõuded tasaarvestada käesolevas kohtumenetluses

§ 445lg 2 teise lause järgi.

1. Maakohus ei ole kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, millises ulatuses on üürilendaja kahju hüvitamise nõue rahuldatud ja millises ulatuses üürniku tagatise tagastamise nõue, vaid resolutsiooni punktis 4 välja mõistnud üürileandjalt üürniku kasuks tasaarvestuse tulemusena 327 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni muuta ja sõnastada resolutsioon viisil, kus on välja toodud otsustused mõlema nõude osas. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestuse tulemusena oleks üürileandja pidanud üürnikule tagatisraha tagastama summas 327,20 eurot. Ringkonnakohus parandab eeltoodud arvestusliku ebatäpsuse.
2. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses teostanud poolte kõigi vastastikuste nõuete osas tasaarvestust. Ringkonnakohus parandab selle maakohtu minetuse ja

§ 445

lg 2 teise 7 2-19-4530 lause järgi tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja mõistab kokkuvõttes üürileandjalt üürniku kasuks välja 537,08 eurot (500+209,88–172,80).

1. Viivise on maakohus õigesti jätnud välja mõistmata, kuna üürileandja nõude üürniku vastu oleks saanud tasaarvestada juba üürilepingu lõppemisel.
2. Maakohus on seoses mõlema hagi osalise rahuldamisega õigesti jätnud maakohtu menetluskulud

§ 163lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171

lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.

§ 177

lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8