← Eesti

2-19-11604/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-11604 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Tsiviilasi CC hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2020 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja kaebuse hind CC apellatsioonkaebus, 253,71 eurot YY vastuapellatsioonkaebus, 1657,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja XX Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Maria Abramenkova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Võtta vastu CC poolt 30.06.2020 vastusele lisatud dokumentaalne tõend (QQQ 18.06.2020 tõend).
  2. Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2020 otsus elatise suuruse, tasumise kuupäeva määramise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja YY-lt CC kasuks elatis 236,81 eurot kuus, kohustada tasuma elatis hiljemalt
  3. kuupäevaks ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Tagasiulatuva elatise nõude osas on otsus jõustunud.
  4. CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  5. YY vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 5.
  7. Rahuldada CC hagi osaliselt. 5.
  8. Mõista YY-lt CC kasuks välja elatis 236,81 eurot kalendrikuus alates 21.02.2020 kuni CC täisealiseks saamiseni. 1

(14)5.
  1. YY on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hiljemalt
  2. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „elatis CCle”. 5.
  3. Jätta rahuldamata CC tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.01.2019 – 31.07.2019 eest. 5.
  4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  5. CC (hageja, laps) esitas oma seadusliku esindaja XX (ema) kaudu 02.08.2019 hagi YY (kostja, isa) vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2019–31.07.2019 eest 175 eurot.
  6. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos emaga isast lahus alates märtsist
  7. Lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega tegeleb ema. Lapse ema töötab S AS-s, netosissetulek on 1100 eurot kuus.
  8. Hageja ühe kuu vajadused on 695 eurot: eluasemekulud 140 eurot (üür, kommunaalkulud, kaabeltelevisioon), toit 210 eurot (7 eurot päevas), riided ja jalanõud 30 eurot, tervis ja vitamiinid 25 eurot, vabaaeg 25 eurot, harrastused 10 eurot (raamatud, kino, teater, ekskursioonid), huviringid 155 eurot (trennid 24 eurot, inglise keele kursus 28 eurot, tantsustuudio 32 eurot, muusika 41 eurot, robootika 30 eurot), lasteaiamaks 80 eurot, telefon ja internet 10 eurot ning muud kulud 10 eurot. Hagis toodud kulude nimekiri ei ole ammendav. Elatis mõistetakse välja lapse täisealiseks saamiseni ja lapse vajadused koos ülalpidamise kuludega tulevikus paratamatult kasvavad, kui laps kasvab ja läheb kooli.
  9. Kostja kannab lapsele raha üle enda valitud summas ja kuupäeval, arvestamata seaduse nõudeid ning lapse huve. Selline tasumise kord ei võimalda emal õigeaegselt planeerida lapsele tehtavate kulude eelarvet. Kostja maksis perioodil jaanuar–juuli 2019 elatist 1715 eurot, kuid elatise miinimum selle perioodi eest oli 1890 eurot. Võlgnevus 7 kuu eest on 175 eurot.
  10. Tõele ei vasta, et kostja osaleb vahetult lapse kasvatamises ja ülalpidamises, sh et laps viibib isa juures 10 päeva kuus. Lapse ja isa suhtlemine toimub harva, s.o ca 3 ööbimist ja 1–2 õhtut. Kostja väide, et ta ostis pangalaenuga korteri, arvestades lapse vajadusi, on ilmselge katse viia 2
(14)kohut eksitusse. Kostja esitatud dokumentidest nähtub, et eluasemelaen on võetud koos kostja uue elukaaslasega ja järelikult kuulub kostjale vaid pool nimetatud varast ja laenukohustusest. Sellest tulenevalt ei saa kostja panus lapse heaolusse ja ülalpidamisse tulenevalt eluruumi kasutamise vajadusest olla 135 eurot kuus.
  1. Lapsetoetust ei saa arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja ei ole oma vastuses tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja varaline seisund ei ole nii halb, et see võiks olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja töötab W spetsialistina.
  2. Kostja viitab tsiviilasjas 2-18-19514 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrusele, millega määrati kindlaks kostja ja hageja suhtlemiskord. Viidatud kohtulahendit ei saa pidada tõendiks selle kohta, et hageja viibib kostja juures rohkem kui kolm ööd ja 1-2 õhtut kuus. Kostja ei täida kohtulahendit korrapäraselt. Ärajäänud kohtumisi määruse punktis 1.15 toodud tingimustel ja mõistliku aja jooksul kostja ei asenda.
  3. Kostja pangakonto väljavõtted kajastavad, et kostja käis teatud päevadel poes, kuid seost lapse huvides tehtud kulutustega ei nähtu. Arvestades asjaoluga, et kostjal on uus elukaaslane, on mõistlik eeldada, et nad toidupoes käivad, kuid need read väljavõtetes ei tõenda kuidagi vahetut kulude kandmist hageja ülalpidamiseks ajal, kui hageja viibib kostja juures. Ostutšekkidest võib tõenditena aktsepteerida vaid Poola internetipoest tellitud kaupa (kokku ca 350-370 eurot) ning 2 tšekki riiete ostude eest 29,39 eurot ja 8,99 eurot (kokku 38,38 eurot). Kõik need kulutused on tehtud käesoleva menetluse ajal perioodil november 2019 – jaanuar 2020, mistõttu ei tõenda need regulaarset kostja kulude kandmist hageja huvides ajal, kui hageja viibib kostja juures. Samas ei ole need kulutused niivõrd suured, et neid saaks mõistlikult arvesse võtta elatise vähendamisel. Kostja vastuväited
  4. Kostja vaidles hagile vastu.
  5. Enne hagi esitamist osales kostja aktiivselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises, kostja on lapsega tihedas kontaktis ning laps ööbib kostja juures. Tsiviilasjas 2-18-19514 tehtud kohtulahendi kohaselt viibib hageja kostjaga 10 päeva kuus ja kostja puhkuse ajal umbes 2 nädalat kuus. Samuti tuleb arvestada, et kostja ostis lapse vajadusi arvestades pangalaenuga 3-toalise korteri, milles laps omab eraldi tuba ning seega 1/3 kostja eluaseme laenust (1 toa eest tasutav laen), s.o 135 eurot kuus, on kostja panus lapse heaolusse ja ülalpidamisse ning lapsele elutingimuste tagamiseks lapse isa juures viibimise ajal. Kostja ostis lapsele elutingimuste tagamiseks lapse tuppa voodi, mööbli ja muu vajaliku ning need kulud tuleb arvestada lapse ülalpidamisse panustamisena. Kostja ostis lapsele riided ja muu vajaliku tema juures viibimiseks.
  6. Hagis märgitud lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud:  Hageja elab emale kuuluvas korteris ja kui oletada, et lapse eluasemekulud on 140 eurot, siis 2 inimese eluasemekulud on 280 eurot kuus, mis on ebamõistlikult suur kulu.  Ülepaisutatud on kulu lapse toidule 210 eurot kuus. Laps käib lasteaias, kus laps saab hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote. Seega kodus sööb laps ainult 1 korra tööpäeva õhtul. Osad päevad sööb laps nii peale lasteaeda kui ka puhkepäevadel isa juures. Seega igakuiselt keskmiselt 21 tööpäeva on laps tasuta toitumisel, samuti kostjaga puhkepäevadel ja tööpäevadel kohtumisel laps toitub täielikult kostja juures. Tsiviilasjas nr 2-18-19514 lapse ema ise nõudis, et laps oleks söönud isa juures enne ema juurde õhtul tagasi toomist. 3
(14) Kulutused lapse tervisele ja vitamiinidele 25 eurot on ülepaisutatud. Seda enam, et ka lapse isa ostis lapsele ravimeid lapse ema palvel.  Kulutused lapse vabale ajale 25 eurot ja kulutused lapse harrastustele 10 eurot, mille all on samuti silmas peetud vaba aja veetmist (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) on märgitud topelt ja ülepaisutatud. On üldteada, et laste piletid on tavaliselt oluliselt odavamad. Mõned ekskursioonid on tasuta. Ka lapse isa käib lapsega kinos, teatris, basseinis jm vabaajaüritustel. Seetõttu need kulud vanemad kannavad praktiliselt võrdselt ning nende väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane.  Lasteaiamaks 80 eurot kuus on ülepaisutatud. Tallinna linna kodulehe info kohaselt on lasteaia kohatasu Tallinnas ühe lapse kohta 65,88 eurot kuus ning toidukulu puudub.  Arusaamatu on kulutus telefonile ja internetile 10 eurot kuus. Hagejal ei ole oma telefoni ega internetti.  Muud kulud 10 eurot on arusaamatu ega ole põhjendatud.
  1. Arvestades, et seadusest tulenevalt kulub ühe lapse ülalpidamiseks eeldatavalt 540 eurot kuus, s.o kõikide kulude peale 18 eurot päevas, millest ühe vanema osa moodustab 9 eurot, ning kui laps viibib lapse isa juures 10 päeva kuus, siis järelikult kostja kannab lapse ülalpidamiseks vahetult 180 eurot. Sellele lisanduvad lapse isa kulud lapse eluaseme tagamisega 135 eurot kuus. Kui arvestada lapse ülalpidamiseks saadavat lapsetoetust 60 eurot, siis pool sellest tuleb samuti lahutada lapse isa elatise kohustusest. Seega on kostja igakuine panus lapse ülalpidamisse 345 eurot (180 + 135 + 30).
  2. Justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisors tehtud uuringu järgi ja selle alusel veebruaris 2020 koostatud lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on lapse kulu praegusel ajal ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot.
  3. Tagantjärgi elatise väljamõistmine seab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostjal on pangalaen (igakuine makse 405,37 eurot), laps viibib isa juures umbes 1/3 ajast ja kostja teeb vahetult kulutusi lapse ülalpidamiseks ja osaleb lapse kasvatamises. Kostja töötab W teenistujana, tema töötasu on fikseeritud ning töötamine või osalemine äriühingutes keelatud, mille tõttu on kostja sissetulekud piiratud. Maakohtu otsus ja põhjendused
  4. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 241,81 eurot kuus alates 21.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2019– 31.07.2019 eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata.
  5. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited teemal, et seaduses sätestatud miinimummäär on liiga kõrge, sh viited vastavatele Riigikohtu lahenditele ja RAKE ning PwC uuringule, ühtlasi ka viited uue perekonnaseaduse (PKS) väljatöötamisele. Kohus selgitas, et lahendab vaidluse kehtiva seaduse alusel. Kostja viidatud uuringute pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades sealjuures hageja elulaadi jms.
  6. Kumbki vanem ei tuginenud maakohtus asjaolule, et tema majanduslik olukord ei võimalda lapsele miinimummääras ülalpidamist anda. Seega eeldas maakohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 4
(14)
  1. Maakohus leidis, et kostja poolt lapse vahetu ülalpidamise tuvastamiseks tuleb lapse ja isa koosviibimise osas lähtuda kindlaksmääratud suhtluskorrast. Muud tõendid (sh fotod, kontoväljavõtted ja tšekid) ei ole asjakohased, kuivõrd neist ei ole võimalik järeldada lapse viibimist isa juures konkreetsetel kuupäevadel. Arvestades suhtluskorra määruse p-s 1.14 sätestatud kostja vabade päevade graafikut ja nende langemist nädalavahetustele või argipäevadele (nädalavahetusele langevad päevad arvestatud täispäevana; argipäeva õhtud arvestusega 1 õhtu = 0,5 päeva; suvisel perioodil argipäevad täispäeva arvestusega) ning määrusega kehtestatud suhtluskorda, viibib hageja kostja juures ca 72,5 päeva aastas, seega keskmiselt 6 päeva kuus, s.o 20% ajast.
  2. Ema esiletoodud lapse igakuiste kulude osas leidis maakohus, et eluasemekulud 140 eurot ei ole ebamõistlikult suured. Kuivõrd kohus tuvastas, et laps viibib 20% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis tuleb selle võrra vähendada hageja osa igakuistest eluasemekuludest ema juures ja põhjendatud eluasemekulu on 112 eurot (20% 140 eurost). Toidukulu on põhjendatud osaliselt. Laps käib lasteaias ja saab argipäeviti seal süüa, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et lasteaia toitu ei tarbita suvekuudel ning nädalavahetustel. Lisaks on hageja puhul tegemist kasvava lapsega, kes vajab täisväärtuslikku toiduvalikut, mis omakorda nõuab tavapärasest kvaliteetsema ja kallima toidu soetamist. Kohus nõustus kostjaga, et ka kostjal tekib hagejaga seonduvalt toidukulu perioodil, mil laps kostjaga on. Kuna hageja märkis, et lapse toidukulu on 7 eurot päevas ning kohus tuvastas, et laps viibib arvestuslikult 6 päeva ühes kalendrikuus kostjaga, on toidukulu põhjendatud 168 eurot. Asjaolu, et isa ema palvel lapsele vitamiine ostis, ei tähenda, et nimetatud kulu ei oleks põhjendatud. Vitamiine läheb hagejal ka edaspidi tarvis. Asjaolu, et kostja kannab samuti hageja vabaajaveetmise kulusid, ei tähenda, et hageja märgitud kulud 25 eurot oleks ülepaisutatud. Kohus nõustus, et lasteaiamaks on ülemäärane ning luges hageja lasteaiamaksu suuruseks 65,88 eurot kuus. Kohus nõustus kostja vastuväitega ka telefoni- ja internetikulusid puudutavas osas – hageja ei ole esile toonud, et lapsel oleks telefon ja et laps kasutaks internetti. Muud kulud 10 euro ulatuses on põhjendatud.
  3. Isa esiletoodud lapse igakuiste kulude osas leidis maakohus, et hageja osas on põhjendatud eluasemekulu 20,27 euro ulatuses, arvestusega, et laenusaajad on kostja ja tema elukaaslane, mistõttu on kostja kanda eelduslikult pool igakuisest laenukohustusest, s.o 202,69 eurot ning hageja osa sellest omakorda pool, s.o 101,34 eurot ning sellest on omakorda põhjendatud 20%, s.o hageja seal viibitud aeg. Toidukulu on põhjendatud 42 euro ulatuses (7 eurot x 6 päeva). Vaba aja veetmise kulu luges kohus põhjendatuks 15 euro ulatuses ja hügieenitarvete kulu 5 euro ulatuses. Kuivõrd kostja tõi esile, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid ning mänguasju, luges kohus põhjendatuks riiete ja jalanõude kulu 20 euro ulatuses ühes kuus, mänguasjade kulu 10 eurot kuus. Kodusisustuse kulu arvestas kohus 5 eurot kuus, kuivõrd tegemist on ühekordse kuluga ning sisustus amortiseerub üsna pika aja jooksul.
  4. Seega teeb isa lapsele igakuiselt kulutusi 117,27 euro ulatuses ja ema 600,88 euro ulatuses. Lapse igakuised kulud on kokku 718,15 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 359,08 eurot. Kuna nõue on esitatud isa vastu ning isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult (tasutavat elatist arvestamata) 117,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 241,81 euro ulatuses (359,08 - 117,27).
  5. Kohus nõustus hagejaga, et lapsetoetust ei saa arvestada elatise väljamõistmisel, kuna kostja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Lisaks ei ole kostja varaline seisund halb.
  6. Kuivõrd kohus pidas hageja elatisenõuet põhjendatuks 241,81 euro ulatuses, jättis kohus rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, kuna kostja pidanuks ajavahemikul 01.01.2019– 5
(14)31.07.2019 tasuma elatist 1692,67 eurot (7 kuud x 241,81 eurot), kuid on tasunud 1715 eurot, s.o 22,33 eurot rohkem.
  1. Maakohus tuvastas, et kostja oli 01.08.2019 seisuga tasunud elatist ülemääraselt 22,33 eurot ning perioodil august 2019 kuni märts 2020 tasunud 1840 eurot (8 kuud x 230 eurot), seega kokku 1862,33 eurot. Nimetatud summa arvelt luges maakohus kostja elatise tasumise kohustuse täidetuks kuni 20.02.2020 ja seega tuli elatis välja mõista alates 21.02.
  2. Hageja apellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi igakuise elatise osas rahuldamata jäeti (resolutsiooni p 2), ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 21.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
  4. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete hindamisel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi.
  5. Maakohus eeldas ebaõigesti, et laps viibib faktiliselt isa juures nii palju, kui suhtluskorra määruses märgitud. Kostja viitas kindlaksmääratud suhtluskorrale, kuid tegelikult ei täida ta suhtluskorda. Kostja ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, kui palju laps viibib tema juures. Ei ole eluliselt usutav asjaolu, et kostja veedab aega eelmisest abielust sündinud lapsega igal omal tööst vabal puhkepäeval olukorras, kus kostjal on uus pere.
  6. Isegi, kui eeldada suhtlemiskorda käsitleva kohtulahendi täitmist kostja poolt, siis ei ole maakohtu otsuse p-s 35 toodud arvutuskäik asjakohane. Kohus leidis ekslikult, et hageja viibib kostja juures ca 72,5 päeva aastas, seega keskmiselt 20% ühest kalendrikuust, s.o 6 päeva. Suhtlemiskorda käsitlev kohtulahend ei arvesta muutuvaid elulisi asjaolusid nagu see, et laps käib lasteaias ka suvekuudel. Samuti ei vasta tegelikule olukorrale arvutuskäik, mille kohaselt viibib laps isa juures keskmiselt 6 päeva kalendrikuus.
  7. Hageja arvestuse kohaselt viibib laps isaga perioodil mai - detsember 2020 järgmiselt:  05.05 – 4 tundi (pärast lasteaeda 17.00-21.00), 06.05 – 4 tundi, 17.05 – 1 päev (10.0020.30, hommikusöök kodus, isa juures ainult lõuna- ja õhtusöök), 18.05 – 4 tundi, 29.05 – 4 tundi, 30.05 – 1 päev, 31.05 – 1 päev, s.o mais kokku 3 päeva ja 16 tundi (ca 4 päeva);  16.06 – 4 tundi, 17.06 – 4 tundi, 22.06 – 4 tundi, 23.06 – 4 tundi, 28.06 – 1 päev (10.0020.30, hommikusöök kodus, isa juures ainult lõuna- ja õhtusöök), 29.06 – 4 tundi, s.o juunis kokku 1 päev ja 20 tundi (ca 2 päeva);  10.07 – 4 tundi, 11.07 – 1 päev, 12.07 – 1 päev, 28.07 – 4 tundi, 29.07 – 4 tundi, s.o juulis kokku 2 päeva ja 12 tundi (ca 3 päeva);  04.08 – 4 tundi; 05.08 – 4 tundi; 09.08 – 1 päev (10.00-20.30, hommikusöök kodus, isa juures ainult lõuna- ja õhtusöök); 10.08 – 4 tundi; 21.08 – 4 tundi; 22.08 – 1 päev, s.o augustis kokku 2 päeva ja 16 tundi (ca 3 päeva);  08.09 – 4 tundi, 09.09 – 4 tundi, 20.09 – 1 päev, 21.09 – 4 tundi, s.o septembris kokku 1 päev ja 12 tundi (ca 2 päeva);  09.10 – 4 tundi, 10.10 – 1 päev, 26.10 – 4 tundi, 27.10 – 4 tundi, s.o oktoobris kokku 1 päev ja 12 tundi (ca 2 päeva);  07.11 – 1 päev, 08.11 – 1 päev, 20.11 – 4 tundi, 21.11 – 1 päev, s.o novembris kokku 3 päeva ja 4 tundi (ca 3 päeva); 6
(14) 08.12 – 4 tundi, 09.12 – 4 tundi, 19.12 – 1 päev, 20.12 – 1 päev, 31.12 – 1 päev, s.o detsembris kokku 3 päeva ja 8 tundi (ca 4 päeva).
  1. Eeltoodust nähtub, et laps viibib isa juures 8-kuulise perioodi jooksul 23 päeva ehk keskmiselt vaid 2,8 päeva kuus, mitte 6 päeva, nagu kohus arvutas. Arvestades eeltoodud arvutuskäiku, on selge, et kostja kulud lapse toitlustamiseks ei saa olla 42 eurot kuus. Õige arvutuskäigu kohaselt on kostja kulud lapsele vähemalt 50% väiksemad kohtu tuvastatud summast.
  2. Hageja kulud on põhjendatud 649,88 eurot (695 – 66,12 + 21, s.o täiendav toidukulu, mille maakohus ebaõigesti maha arvestas). Kuna kostja kulude maha arvamisel hageja kuludest (649,88 – 58,64) jääv summa 591,24 eurot ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, pidi kohus otsuse langetamisel välja mõista kostjalt elatist hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuapellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks 241,81 eurot, kohustati maksma elatist iga kuu
  4. kuupäevaks ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis 57,66 eurot alates 21.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kohustada kostjat tasuma elatist hageja ülalpidamiseks hiljemalt iga kuu
  5. kuupäevaks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  6. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eluasemekulud ema juures 140 eurot on põhjendatud. Hageja ei esitanud väidetavate kulutuste tõendamiseks ühtegi tõendit. Nimetatud eluasemekulud tuleb jagada pooleks, kuna laps elab koos emaga.
  7. Kulutused lapse tervisele ja vitamiinidele 25 eurot on ülepaisutatud. Retseptiravimid on lastele tavaliselt soodsamad, kuna suurema osa nende maksumusest tasub haigekassa. Laps ei ole haige iga kuu. Ka lapse isa osales lapse ravimite ja vitamiinide kulude kandmises.
  8. Kulutused lapse vabaajale 25 eurot ja harrastustele 10 eurot on märgitud topelt ja ülepaisutatud. Vabaaja kulusid kannavad vanemad võrdselt, mistõttu nende väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane.
  9. Arusaamatuks jääb, mida tähendab muud kulud 10 eurot.
  10. Kostja kannab hageja eest eluasemekulusid, mis on keskmiselt 130 eurot kuus (laenumakse 101,34 eurot, s.o pool kostja laenukohustusest, ja kommunaalkulud 26 eurot, s.o 20% kostja kommunaalkuludest). Kostja hinnangul ei saa arvestada laenukohustuse puhul 20%, kuna laen tuleb maksta sõltumata sellest, kas laps viibib kostja juures. Kostja elukaaslane ei pea tasuma poolt laenumakset kostja lapse toa eest.
  11. Kostja juures viibimise ajal kostja ostab lapsele toiduaineid, riideid ja jalanõusid, mänguasju, raamatuid, mänge jm. Seda asjaolu hageja ei vaidlustanud. Seega nende kulude osas kostja kannab kulud lapsele võrdses ulatuses lapse emaga ja kostjalt topelt nende kulude hageja kasuks väljamõistmiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Lapsevanemad ei pea üksteisele neid kulusid hüvitama.
  12. Hageja emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. 7
(14)
  1. Maakohus leidis, et ema ülalpidamiskulud lapsele on suuremad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr ilma mistahes tõenditeta, mis on alusetu. Maakohus ei toetunud tõenditele, vaid ainult hageja paljasõnalistele väidetele. Sellega maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust.
  2. Kostja täidab suhtluskorda, samuti toimuvad asenduskohtumised. Hageja vastupidised väited selles osas on paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtu otsuses esitatud arvestus, et hageja viibib kostja juures ca 72,5 päeva aastas, s.o keskmiselt 6 päeva kuus, on õige.
  3. Vastuoluline on hageja apellatsioonkaebuse väide, et ema juures viibimise ajal, isegi kui laps viibib lasteaias, on lapse toidukulud 7 eurot, aga kui peale lasteaeda laps viibib isaga, siis isa kulud lapse toitmiseks on väiksemad.
  4. Kokkuvõtvalt kannab kostja seoses hageja ülalpidamisega järgmised igakuised kulud: eluasemekulud 130 eurot, sisustus 5 eurot, toit 42 eurot, hügieen 5 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, mänguasjad 10 eurot, vaba aeg 15 eurot, kokku 234,34 eurot. Seega peab kostja seadusest tulenevalt tasuma hageja ülalpidamiseks 57,66 eurot (292 – 234,34).
  5. Alates 01.06.2020 vähenesid lapse ülalpidamiskulud ema juures 220,88 euro võrra (lasteaiatasu 65,88 eurot ja huviringide tasu 155 eurot).
  6. Kuivõrd kostja töötasu laekub
  7. kuupäeval, ei saa ta maksta elatist enne selle kontole laekumist. Vastustajate seisukohad
  8. Vastustajad vaidlesid üksteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja tasumise kuupäeva osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 236,81 eurot alates 21.02.2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni ja kohustab tasuma elatist
  10. kuupäeval ning jaotab menetluskulud. Kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  11. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
  12. Hageja esitas 30.06.2020 vastuse kostja vastuapellatsioonkaebusele ja tõendina QQQ 18.06.2020 tõendi. Kuivõrd kostja väitis vastuapellatsioonkaebuses, et laps ei käi enam 8
(14)lasteaias, siis selle tõendi alusel võib kohtul olla võimalik tuvastada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid.
  1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitasid kaebuse nii hageja kui ka kostja. Mõlemad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist välja mõistetud elatise suuruse osas, seejuures ema ei nõustu maakohtu järeldusega, mis on tehtud lapse ja isa kohtumiste aja osas, ja isa ei nõustu maakohtu järeldustega, mis on tehtud lapse vajaduste osas. Lisaks vaidlustab isa menetluskulude jaotuse. Kumbki ei ole vaidlustanud otsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise. Viimati nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud.
  2. Pooltel ei ole erimeelsusi selles, et vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust, ega selles, et vanemate ülalpidamisvõime on nende varalist seisundit arvestades võrdväärne. Samuti kinnitavad mõlemad vanemad seda, et laps viibib suurema osa ajast ema juures ja väiksema osa ajast isa juures. Pooltel on aga erinev arusaam sellest, kui suure osa ajast täpsemalt veedab laps kummagi vanemaga, ning kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kummagi vanema juures. Sellest tulenevalt on erinev ka vanemate arusaam sellest, kas isa on täitnud ülalpidamiskohustust piisavalt, kandes lapsega koos viibimise ajal lapse kasvatamisega seonduvaid kulutusi, andes sellega ülalpidamist vahetult ja ainult osaliselt makstes elatist.
  3. Seega pidi maakohus esmalt tuvastama, kui suure aja veedab laps isa juures.
  4. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps viibib selle vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23).
  5. Kolleegiumi hinnangul on ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis eelkõige oluline see, kui palju aega veedab laps tegelikult isaga, sest üksnes ajal, mil laps on koos isaga, saab isa oma ülalpidamiskohustust vahetult täita. Kui kohus on määranud vanema ja lapse suhtlemise korra, siis saab kohus eeldada, et vanem täidab korras märgitud aegadel vahetult lapse ülalpidamiskohustust. Sellise eelduse saab aga teine vanem ümber lükata, kui ta tõendab, et tegelikult suhtlevad vanem ja laps väiksemas mahus.
  6. Praegusel juhul esitas isa kohtule tõendina kohtu määratud suhtluskorra. Isa nõustub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu järeldusega, et suhtluskord kinnitab lapse viibimist isaga keskmiselt 6 päeva kuus. Ema arvates tegi maakohus suhtluskorra kokkuleppest ebaõige järelduse ja leiab, et laps viibib nii kohtumääruse kohaselt kui ka faktiliselt isa juures keskmiselt 2,8 päeva ja esitas apellatsioonkaebuses näitena tunnipõhise arvestuse perioodi mai 2020–detsember 2020 kohta.
  7. Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19514 (I kd, tl-d 37– 43) on kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemiskord, mille järgi sõltuvad isa ja lapse kohtumised isa töögraafikust (3 tööpäeva, 3 puhkepäeva). Suhtlemiskorra p 1.6 järgi toimub isa ja lapse kohtumine selliselt, et kui isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine vabade päevade perioodi esimesel kahel järjestikusel 9
(14)õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00–21.00, teisipäev 16.30– 21.00 või neljapäev 18.00–21.00). Kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda kell 17.00 kuni pühapäeval kella 20.30-ni või laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni) või pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni–august), kui laps lasteaias ei viibi, toimub isa ja lapse kohtumine argipäevadel (esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel) hommikul kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni–august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on reedest pühapäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni–august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on laupäevast teisipäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine pühapäeval kella 10.00-st kuni esmaspäeval kella 20.30-ni. Kuni suhtluskorra määruse jõustumiseni kehtis Harju Maakohtu 22.02.2019 määrusega (I kd, tl-d 33–35) kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord, mis oli sarnane.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul tugines maakohus põhjendatult suhtluskorra kokkuleppele, kuna teisi veenvaid tõendeid isa ja lapse kohtumiste kohta asja esitatud ei ole. Ema paljasõnaline väide, et ei ole eluliselt usutav, et isa soovib oma uue pere kõrvalt suhelda oma eelmisest kooselust sündinud lapsega, ei ole kuidagi põhjendatud. Samuti ei kinnita ema apellatsioonkaebuses koostatud graafik tema väidet, et laps viibib isaga keskmiselt vaid 2,8 päeva kuus. Näitena on ema arvutanud, et mais 2020 kohtub laps isaga suhtluskorra kokkuleppest tulenevalt järgmiselt: 05.05 – 4 tundi (pärast lasteaeda 17.00-21.00), 06.05 – 4 tundi, 17.05 – 1 päev (10.00-20.30, hommikusöök kodus, isa juures ainult lõuna- ja õhtusöök), 18.05 – 4 tundi, 29.05 – 4 tundi, 30.05 – 1 päev, 31.05 – 1 päev, s.o kokku 3 päeva 16 tundi (ca 4 päeva). Lähtudes sellest, et ema on märkinud isa esimeseks graafikujärgseks puhkepäevaks 05.05.2020, on maikuus isal puhkepäevad 5.–7., 11.–13., 17.–19., 23.–
  2. ja 29.–
  3. ja seega kohtuvad isa ja laps ringkonnakohtu arvestuse kohaselt
  4. ja
  5. õhtul,
  6. ja
  7. õhtul,
  8. terve päev,
  9. õhtul,
  10. terve päev koos ööbimisega ja
  11. terve päev ning
  12. õhtust kuni
  13. õhtuni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud on arvestada argipäevade õhtud arvestusega 0,5 päeva. Sellisel juhul tuleb lugeda, et isa kohtub maikuus lapsega 8 päeva, mitte ca 4 päeva, nagu leiab ema apellatsioonkaebuses. Eeltoodust tulenevalt on asjakohane maakohtu arvestus aasta lõikes keskmiselt 6 päeva kuus ja saab eeldada, et isa rahuldab vahetult lapse igapäevaseid vajadusi 20% ulatuses vähemalt alates 14.03.2019, s.o ajast, millal jõustus Harju Maakohtu 22.02.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. Seega viibib laps arvestava osa ajast isa juures, mida tuleb isalt lapsele elatist välja mõistes arvestada.
  14. Isa ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tuvastas maakohus järgmisena, kui suured on lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus kummagi vanema juures.
  15. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui lapsel on vahelduv elukoht või laps viibib olulise osa ajast ka teise vanema juures, ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). Kuigi eelduslikult kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib, on teisel vanemal (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). 10
(14)
  1. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui vanemad ei suuda kohtumenetluses tõendada lapse vajadusi ja/või nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27).
  2. Ema tõi maakohtus esile, et tal kulub lapse ülalpidamiseks 695 eurot. Maakohus leidis, et ema kulutused on põhjendatud 600,88 euro ulatuses (695 – 28 – 42 – 14,12 – 10). Maakohus arvestas eluasemekulude ja toidukulude kandmisel asjaolu, et laps viibib emaga 80% ajast, ja vähendas vastavalt lapse kulusid 28 euro ja 42 euro võrra, vähendas lasteaia kulu 14,12 euro võrra ning leidis, et põhjendamatu kulu on telefoni ja interneti kulu 10 eurot, kuna ema ei tõendanud, et lapsel oleks telefon ja et laps kasutaks internetti. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust kulude suuruse hindamise osas, vaid leiab, et toidukulusid tuleb suurendada 21 euro võrra tulenevalt asjaolust, et laps ei viibi isaga 6 päeva, vaid 2,8 päeva. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et hageja kulud on emaga viibides 649,88 eurot (695 – 66,12 + 21). Kuivõrd ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu järeldusega, et laps viibib isaga 20% ajast, siis ei ole hageja apellatsioonkaebus selles osas põhjendatud.
  3. Kostja ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt hageja eluasemekulud ema juures on 140 eurot, kulutused lapse tervisele ja vitamiinidele 25 eurot, kulutused lapse vabaajale 25 eurot ja harrastustele 10 eurot ning muud kulud 10 eurot.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluasemekulud ülepaisutatud ja maakohus on selle kulu juures põhjendatult võtnud arvesse ka lapse isa juures viibimise aega ja vähendanud 20% võrra ema juures kantavaid lapse eluasemekulusid. Seega ei ole lapse eluasemekulud 140 eurot, vaid 112 eurot. Eluasemekuludeks ei ole ainult kommunaalkulud, millele viitas kostja vastuapellatsioonkaebuses, vaid siin arvestatakse tavapäraselt ka eluruumi ja hoone säilitamiseks ja haldamiseks tehtavaid kulutusi, s.o maksed remondifondi jm sarnane, mida lapse ema on nimetanud küll ebatäpselt üüriks. Arvestades, et eluruum kuulub lapse emale ei ole hageja emale vaja teha kulusid üürile, küll aga eluruumi ja maja, milles eluruum asub, remondile ja haldamisele. Tõendatud ei ole, et peale hageja ja tema ema elaks hageja emale kuuluvas 3-toalises korteris rohkem inimesi.
  5. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sekkuda maakohtu hinnangusse lapse tervise ja vitamiinide kulude osas. Kostja seisukoht, mille kohaselt tasub suurema osa ravimite hinnast haigekassa, ei põhjenda kulude vähendamist, kuna retseptiravimid ei ole peamine osa lapse tervise kuludest, ja esile ei ole toodud, et lapsel oleks regulaarselt retseptiravimeid vaja. Tervishoiukulutused sisaldavad ka arstivisiite ja käsimüügiravimeid, sh vitamiine ja muid apteegist ostetavaid toidulisandeid jm sarnast, millele haigekassa soodustused ei laiene. Aasta lõikes 300 eurot tervisekuludeks ei ole ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kulutused lapse vabaajale ja harrastustele on liiga suured. Ringkonnakohus möönab, et kindlasti on üritusi, kus lastele on piletid odavamad ja mõnikord ka tasuta, kuid see ei tähenda, et emal ei kulu kokku 35 eurot lapse vabaaja veetmisele. Näitena toob ringkonnakohus, et kinopilet on lapsele keskmiselt 5 eurot ja 11
(14)Nukuteatri teatripilet koolieelikule 11 eurot. Lisaks leiab isa, et kuna mõlemad vanemad kannavad kulutusi lapse vabaaja veetmisele, siis ei ole sellise kulu väljamõistmine elatisena põhjendatud. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lapse vabaaja veetmisega seonduvaid kulusid, ei tähenda, et need tuleks elatise vaidluses tasaarvestada ja jätta elatise suuruse arvutamisel arvesse võtmata. Maakohus on õigesti arvestanud, et emal ja isal kulub lapse vabaaja veetmisele ja harrastustele vastavalt 35 eurot ja 15 eurot.
  1. Muude kulude 10 eurot osas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused. Ka hageja ise ei ole neid kulusid sisustanud. Vastuses vastuapellatsioonkaebusele märgib hageja üksnes, et kuna ema esitas lapse nimel hagi miinimumelatise saamiseks, ei ole vaja lapse vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendada. Selline tõendamiskoormus kehtib eeldusel, et laps elab ühe vanema juures ja teisel vanemal ei teki vahetu ülalpidamisega kulutusi. Praegusel juhul pidid mõlemad vanemad tõendama hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse. Ringkonnakohus möönab, et elatis mõistetakse lapse kasuks välja kuni tema täisealiseks saamiseni ja võib eeldada, et lapse kasvades kulud erinevates kuluartiklites muutuvad, sh tõenäoliselt soetatakse lapsele
  2. aasta sügisel kooli minnes ka telefon (milliseid kulusid ei ole praegusel juhul elatise hulka arvestatud), kuid kohus ei saa sellegipoolest arvestada lapse vajaduste katmiseks tehtud kulude hulka summat, mida vanem hetkel ei kanna ega ole osanud sisustada, märkides üksnes muud kulud.
  3. Seega leiab ringkonnakohus, et ema kulutused on põhjendatud 590,88 euro (600,88 – 10) ulatuses.
  4. Maakohus leidis, et isa kulutused on põhjendatud 117,27 ulatuses. Hageja maakohtu järeldust kostja kantud kulude osas ei vaidlustanud. Kostja ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt lapse eluasemekulud isa juures on 20,27 eurot ja leiab, et kostja kannab lapse eest eluasemekulusid, mis on keskmiselt 130 eurot kuus (laenumakse 101,34 eurot, s.o pool kostja laenukohustusest, ja kommunaalkulud 26 eurot, s.o 20% kostja kommunaalkuludest). Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus põhjendatud järelduse, et kui laenusaajad on kostja ja tema elukaaslane, on kostja kanda eelduslikult pool igakuisest laenukohustusest, s.o 202,69 eurot, ning hageja osa sellest omakorda pool, s.o 101,34 eurot ning sellest on põhjendatud 20%, mis on hageja isa juures viibitud aeg. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Maakohus arvestas isa eluasemekulude suuruse määramisel ainult korteri eest tasumisele kuuluvad laenusummat, kuid maakohtu menetluses ei ole kostja esile toonud, kui suured on eluaseme kasutamisel kommunaalkulud. Eeltoodu tõttu on maakohtu järeldus õige ja ringkonnakohtul pole alust seda muuta.
  7. Lisaks leiab isa, et kuna mõlemad vanemad kannavad kulutusi lapse riiete, jalanõude, mänguasjade, raamatute jne ostmiseks, siis ei ole sellise kulu väljamõistmine elatisena põhjendatud. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad eelnimetatud kulusid, ei tähenda, et need tuleks elatise vaidluses tasaarvestada ja jätta elatise suuruse arvutamisel arvesse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvestanud, et nii emal kui isal tekivad kulud lapsele riiete, jalanõude ja mänguasjade ostmiseks ja seda tuleb elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta.
  8. Vastuapellatsioonkaebuses väidab kostja, et tulenevalt eriolukorrast riigis vähenesid alates 01.06.2020 lapse ülalpidamiskulud ema juures 220,88 euro võrra (lasteaiatasu 65,88 eurot ja huviringide tasu 155 eurot). Eeltoodud väite on hageja vastuses vastuapellatsioonkaebuses 12
(14)ümber lükanud ja esitanud tõendi selle kohta, et laps käib jätkuvalt lasteaias. Eriolukord oli riigis kuulutatud lühikeseks perioodiks, mistõttu on nimetatud kulud endiselt põhjendatud.
  1. Kuigi isa väitel tuleb tema ülalpidamiskohustuse ulatust määrates arvestada mh asjaolu, et ema saab lapse vajadusi rahuldada ka lastetoetuse arvel, ei saa ringkonnakohus praegusel juhul nende asjaoludega arvestada, kuna ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud eeldusi, nagu selgitas kostjale ka maakohus.
  2. Kostja heidab ette, et maakohus ei toetunud tõenditele, vaid ainult hageja paljasõnalistele väidetele. Ringkonnakohus nõustub, et kohus ei saa tuvastada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust üksnes vanema koostatud kulunimekirjade alusel, kuid asjaolu, et lapse vajaduste rahuldamiseks on lapsel vaja toitu, riideid ja jalanõusid, ravimeid ja hügieenitarbeid jne, tuleb pidada üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 esimese lause tähenduses ja kohus saab arvestada elatise väljamõistmisel selliste kulude mõistlikku suurust. Kuna laps viibib osa ajast isa juures, siis on tal vajadus kahe elukoha järele ning mõlema vanema juures viibimise ajal tekivad tal kulud elamisele ja vajadused ka toidu, riiete ja jalanõude ning muude tarbeesemete järele.
  3. Nii maakohtu menetluses kui ka vastuapellatsioonkaebuses viitab kostja RAKE 2020 uuringule. See uuring kajastab keskmise perekonna kulutusi. Viidatud uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades hageja elulaadi jms. Uuringud saavad anda indikatsiooni seaduses muudatuste tegemiseks, kuid uuringus toodud järeldus ei saa olla otsuse tegemisel kohtule siduv. Kohus lahendab vaidluse kehtiva seaduse alusel. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja ülalpidamiskulud on miinimummäärast väiksemad. Pelgalt kostja hinnang, et lapse vajadused oleks võimalik katta väiksema summaga, ei anna alust elatise vähendamiseks.
  4. Eeltoodust tulenevalt teeb isa lapsele igakuiselt kulutusi 117,27 euro ulatuses ja ema 590,88 euro ulatuses. Lapse igakuised kulud on kokku 708,15 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 354,08 eurot. Kuna nõue on esitatud isa vastu ning isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult (tasutavat elatist arvestamata) 117,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 236,81 euro ulatuses (354,08 - 117,27). Vastuapellatsioonkaebuses toodud arvutuskäik, milles kostja arvestab enda tehtud kulud maha miinimummääras elatisest, ei ole asjakohane.
  5. Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses muuta elatise tasumise kuupäeva tulenevalt asjaolust, et tema töötasu laekub
  6. kuupäeval. Kuna hagejal ei ole selles osas vastuväiteid, muudab ringkonnakohus uue otsusega tasumise kuupäeva.
  7. Eelnevat arvestades tuleb kostja vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus osaliselt tühistada. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Arvestades, et tagasiulatuva elatise rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus jõustunud ja hageja taotleb apellatsioonkaebuses elatise välja mõistmist alates 21.02.2020, mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks elatise 236,81 eurot kuus alates 21.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja kohustab tasuma elatist hiljemalt
  8. kuupäevaks.
  9. Kostja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
  10. Arvestades seda, et kolleegium rahuldab nii hagi kui vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, on praegusel juhul põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi kummagi poole nii maa- kui 13
(14)ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulusid selliselt jagades arvestab kolleegium mh seda, et kostja on täitnud osaliselt vahetult ülalpidamiskohustust, kuid teinud seda ebapiisavalt, mistõttu oli hagejal alust pöörduda kohtusse. Sellises olukorras on õige jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kuigi kostja arvates tuleks jätta menetluskulud täielikult hageja kanda, siis arvestades asjaolu, et hagejaks on alaealine laps, kellel ei ole peale elatise muud vara menetluskulude kandmiseks, ei ole selleks kolleegiumi hinnangul alust. Menetluskulude jaotus on kohtu kaalutlusotsus ning Riigikohus on pidanud õigeks jätta elatisehagi osalise rahuldamise korral menetluskulud poolte enda kanda (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18). Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.