I. Asjaolude kirjeldus
1.3. Tsiviilasja pooled on jõudnud üksmeelele, et otstarbekas on vaidlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada kokkuleppega. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ning tsiviilasja menetluse lõpetamist (
II Kompromissi sisu 2.
Kostja on kohustatud punktis 2.1.1 nimetatud rahalised kohustused täitma p.2.1.1 toodud kuupäevadel hageja arvelduskontole. 2.1.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3.2. Pooled on kokku leppinud, et soovivad kompromissi kinnitamist üksnes tervikuna. Kompromissi tervikuna või osaliselt kinnitamata jätmisel on poolel õigus kolme
lg 2 alusel on Pooled kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega, milleks jääb üks
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Käesolevaga palub hageja tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole xxxx Xxxx. 3
lg-st 3, § 199 lg 1 p-st 3, § 206 lg-st 2, § 428 lg 1 p-st 4, § 430 lg-st 1 ja §-st 432 palume:
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja tühistab kohtuasjas määratud istungi aja ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromisslepingus on taotletud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kompromissis märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 5. Vastavalt
võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.