) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lahendanud hageja taotlust hagist osalise loobumise kohta ja jättis menetluse selles osas lõpetamata. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse
Apellatsioonkaebuse jätab kohus rahuldamata. 18. Esmalt lahendab kolleegium pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamisega seonduva taotluse. Hageja on hagis esitanud kostjate vastu nõude põhivõlgnevuse 238 141,03 euro saamiseks. 15.06.2018 esitas hageja kirjaliku seisukoha, mille p-des 22 ja 23 teatas, et loobub nõudest arvel nr 87000164 kajastatud ulatuses ehk summas 6 133 eurot ja põhinõudeks jääb 232 008,03 eurot (I kd, lk-d 233-235). Seega on hageja loobunud hagist põhinõude 6 133 euro saamisest.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ei ole lahendanud pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamist.
lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostjad ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis
Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja menetlus põhinõude 6 133 euro väljamõistmise osas lõpetada (
19. Menetluses on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 232 008,03 euro saamiseks.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 20. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti materiaalõigust. Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Nii sätestab
lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5 22. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt esitasid kostjad vastuväited hagile hilinenult ja kohus ei oleks võinud nendega arvestada. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad 04.07.2017 esialgse vastuse hagile (I kd, lk 90 jj), vaidlustades mh kohtualluvuse ja esitades vastuväited hagile. 08.05.2018 kohtu eelistungil lahendas kohus kohtualluvuse küsimuse ja määras hageja soovil kostjatele tähtaja kirjalike vastuväidete (sh koodide mittevastavuse kohta) esitamiseks, mida kostjad tähtaegselt tegid, esitades 25.05.2018 menetlusdokumendi (I kd, lk 237 jj). Samal istungil määras kohus hagejale vastamiseks tähtaja 22.06.2018 ja menetlus jätkus poolte nõusolekul kirjalikult. Et pooltele oli ilmne, et eelmenetlus ei olnud lõppenud, näitab hageja poolt 15.06.2018 esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks. Seega olid kostjate vastuväited hagile esitatud tähtaegselt ja väide
Asja lahendamise seisukohast ei ole oluline ega muuda kostjate väiteid ebausutavaks, kas kostjad hageja kohtuvälisele nõudele vastates tuginesid tootekoodi mittevastavusele või ei. 23.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud. Praeguse vaidluse puhul tuli hagejal tõendada, et kostjate värvitud detailid olid värvitud mittenõuetekohaselt ning seetõttu oli vajalik nende uuesti värvimine Hermann GmbH poolt. Poolte vaidlus taandus just neile küsimustele. Seega tuli hagejal tõendada nii see, et kostjate sooritus oli puudustega, kui ka see, et Hermann GmbH värvis samu detaile, mida kostjad olid värvinud, st kõrvaldas need puudused, milles avaldunud lepingurikkumist hageja ette heida. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, et kohus rikkus menetlusnorme, jättes osa tõendeid hindamata ja tõenditega arvestamata jätmise põhjendamata. Maakohus kostjate lepingurikkumist ei tuvastanud ja hageja pole põhjendanud, milliste tõendite põhjal saaks selle ka tuvastada. Maakohus on otsuses leidnud, et hageja tehtud pildid ei näita, et tegemist oleks kostjate värvitud toodetega. Kohus on hagejale 10.05.2019 selgitanud, et tal tuleb esitada vastavustabel, et kostjatel ja kohtul oleks võimalik võrrelda, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures (II kd, lk 2). Hageja vastavat tabelit ei esitanud, vaid 23.05.2019 vastuses pidas kostjate vastuväiteid seoses tootekoodide mittevastusega hilinenuks, mida ei tuleks kohtul menetleda. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli võimalik vastavad tõendid esitada. Hageja poolt 23.05.2019 esitatud hageja diagramm kajastab kaubakoodi muutust hageja protsessis, kuid ei kinnita Hermann GmbH arvetel toodud tootekoodi vastavust kostja arvel nr 849204 toodud tootekoodidele. Hagejal oli kohustus oma väiteid tõendada, st kostjad värvisid eelnimetatud arvel märgitud tooteid. Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et igas tootmise etapis koodid muutuvad, st erinevad äriühingud tähistavad samu tooteid erinevate koodide ja tähistega ja seega tuleb lugeda hageja väide tõendatuks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja selgitusega ja ei pea seda piisavaks, sest siis peaksid koodid olema muutunud ka hageja ja kostjate juures, kuid hageja tellimuses ja kostja II arvel on kasutatud samu tootekoode. Isegi, kui nõustuda hageja väitega, et tootekoodid tootmisetappides muutuvad, ei ole see piisav, et lugeda tõendatuks, et Hermann GmbH värvis samu detaile, mida kostja oli värvinud. Isegi kui nõustuda, et tegemist oli sama tootega, oli hagejal kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud, st kostjate värvitud detailid olid värvitud mittenõuetekohaselt ja seetõttu oli vaja neid uuesti värvida. Maakohus jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostjate kohustuse rikkumist kui kahju hüvitamise nõude esimest eeldust. Eeltoodud põhjendustel jääb maakohtu otsus muutmata osas, milles jättis hagi põhivõlgnevuse 232 008,03 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud 6 24. Menetluse osalise lõpetamise, hagi rahuldamata jätmise ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta
Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis määratakse need kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt
25.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.