KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-83 (20230101062) Kohtukoosseis Ivi Ke

§ 207

lg 3 mõttes saanud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse kätte 26.10.2020, millest tuleb lähtuda ka kaebetähtaja arvestamisel.

§ 171

lg 1 teise lause kohaselt ei arvestata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega lõppes

§ 207lg-s 3 sätestatud 10-päevane tähtaeg 05.11.2020.

Järelikult kaebus, mis esitati 09.11.2020, on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Riigiprokuratuur lisas, et esitatud kaebuses ei taotleta ka kaebetähtaja ennistamist (

§ 172) ning sedastas, kuna kaebus pole tähtaegne, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus

1. X OÜ esindaja taotleb Riigiprokuratuuri
2. detsembri
3. a määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ning X OÜ 09.11.
4. a esitatud kaebuse tähtaegseks lugemist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks.
5. Kaebetähtaja ennistamise osas märgib X OÜ esindaja järgmist. 8.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 26.10.2020 määrusega kaebuse rahuldamata. Kuna kaebuse esitaja esindaja oli perioodil 22.10.2020 kuni 27.10.2020 (kaasa arvatud) puhkusel, siis 2 sai kaebuse esitaja esindaja määruse kätte 28.10.
7. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt küsis Põhja Ringkonnaprokuratuur sellekohast kinnitust, mida kaebuse esitaja ka tegi.

§ 207

lg 3 kohaselt võib esitada kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale 10 päeva jooksul, alates määruse koopia saamisest. Samas märkis Riigiprokuratuur, et vandeadvokaadi avaldatud menetlusposti aadressile määruse edastamisel tuleb see lugeda kättetoimetatuks elektronkirja saatmise päeval. Arvestades, et Põhja Ringkonnaprokuratuur küsis ka kättesaamiskinnitust, siis on tegemist kohtuvälise menetleja poolse eksitamisega, juhul kui dokument loetakse kättesaaduks samal päeval. Sel juhul puuduks kättesaamiskinnituse nõudel igasugune mõte. Liiatigi ei tulene määruse kättesaaduks lugemine selle saatmise päeval, sõltumata selle tegelikust adressaadile kättetoimetamisest, seadusest. 8.

1. Riigikohus on lahendis nr 1-19-5631/41 selgitanud, et kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu. Samas, sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel tuleb võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel. Seetõttu võib ka sellise teate ekslikkuse korral jaatada kaebetähtaja ennistamise alust. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista tingimata ka asjaolu, et kaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (vt RKKKm 1-17-7210/11, p 9.2, p-d 12-13). Arvestades, et eeltoodud punktist nähtuvalt eksitas ka Põhja Ringkonnaprokuratuur oma e-kirjaga kaebuse esitajat kättesaamiskinnitust nõudes, siis tuleb jaatada kaebetähtaja ennistamise alust. 8.
2. Samas eeltoodud lahendis nr 1-19-5631/41 on Riigikohus lisaks selgitanud, et „

§ 172

lg 3 järgi võib kaebetähtaja ennistamise taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuna e-toimiku teates märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. (Vt mutatis mutandis RKKKm 1-17- 7210/11, p 9.1., p 14)“. Seega arvestades, et ka praegusel juhul on tegemist ebaselgusega õiguslikus olukorras, mille on põhjustanud Põhja Ringkonnaprokuratuur, on põhjendatud, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse ringkonnakohtule otsustamiseks. 8.

1. Samuti peab kaebuse esitaja esindaja vajalikuks märkida, et tegutseb Advokaadibüroos Sirel & Partnerid, kus töötab 11 advokaati, kes kõik tegelevad oma menetlustega iseseisvalt ning igal advokaadil on suur töökoormus, mille tõttu ei olnud võimalik antud menetlust edastada kellelegi teisele. Samuti oli kaebuse esitaja esindaja puhkusel vaid loetud päevad, mistõttu ei olnud tema menetluste suunamine kellelegi teisele ka eelduslikult vajalik. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse esitamise aeg ei olnud samuti ettenähtav, et kaebuse esitaja esindaja oleks selle järgi saanud oma puhkust planeerida. 8.
2. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-55-10 märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKKm nr 3-1-1-5-07, p 6 ja nr 3-1-1-152-05, p 6.). Arvestades, et kaebuse esitaja oli perioodil 22.10.2020 kuni 27.10.2020 puhkusel ning tal puudus ligipääs töö e-postile, siis on tegemist isikliku asjaoluga, mis on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebuse esitajal peab olema võimalus seadusega ettenähtud kaebetähtajal ehk 10 päeva jooksul analüüsida saadud määrust, kujundada oma seisukoht ning valmistada ette kaebus. Kui tähtaja algus jääb kaebuse esitaja esindaja puhkuseperioodi, mil tal ei ole ega 3 saagi olla vähimatki teavet saabunud määruse kohta, ei ole põhjendatud kaebetähtaja kulgemist arvutada määruse saatmisest, vaid tegelikust kättesaamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, millal loetakse Põhja Ringkonnaprokuratuuri
4. oktoobri
5. a määrus X OÜ esindaja poolt kättesaaduks ning millal seega lõppes nimetatud määrusele kaebuse esitamise tähtaeg. Seejärel saab ringkonnakohus võtta seisukoha, kui kaebuse esitamise tähtaega on ületatud, kas kaebetähtaja ennistamise taotlus on esitatud tähtaegselt

§ 172

lg 3 järgi ning kas kaebetähtaja rikkumise puhul on tegemist mõjuva põhjusega

§ 172mõttes, millele tuginedes oleks alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohtu seisukohad on järgnevad.

1. Ringkonnakohus, tutvunud alustamata jäetud kriminaalasja materjalide, kannatanu X OÜ esindaja määruskaebuse ja Riigiprokuratuuri
2. detsembri
3. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega leiab, et määruskaebuses esitatud väited kaebetähtaja osas ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.
4. Vaidlus puudub selles, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.10.
5. a määrus edastati elektronposti aadressile, millise oli kannatanu esindaja ise menetlejale teatavaks teinud, WWW 26.10.2020 kell 09:
6. Vastavalt kohtuasjas nr 1-19-8852/13 tehtud Riigikohtu määrusele (p 24-27) loetakse kuriteoavalduses märgitud aadressile saadetud menetlusotsus kättetoimetatuks elektronkirja saatmise päevast. Ehkki esindaja dokumendi kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval. Analoogia korras leiab ringkonnakohus, et järelikult tuleb

§ 207lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja algust arvestada alates 27.

oktoobrist 2020. Eeltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuur põhjendatult leidnud, et

§ 207lg-s 3 sätestatud 10-päevane tähtaeg lõppes 05.11.2020.

Ringkonnakohus selgitab, et määruse kättesaamise kinnitamine omab tähtsust siis, kui menetleja on ise kannatanu või tema esindaja e-posti aadressi välja selgitanud. Käesolevalt oli menetlusposti aadress esindaja poolt menetlejale teatavaks tehtud

1. septembri
2. a kuriteokaebuses.
3. Vastuseks määruskaebuses toodule, mille kohaselt Põhja Ringkonnaprokuratuur, küsides kättesaamiskinnitust, eksitas seega kaebuse esitajat, mistõttu tuleb kaebetähtaja kulgemise aega arvestada alates kannatanu esindaja poolt dokumendi kättesaamise kinnitamisest, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetleja poolt e-kirjas kättesaamiskinnituse küsimist ei saa pidada kannatanu esindaja eksitamiseks kaebetähtaja alguse arvestamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevalt kohaldatavaks esindaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 1-19-5631/41 toodu, kuivõrd tegemist ei ole Riigiprokuratuuri määruses märgitud eksliku kaebetähtajaga. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et dokumendi kättesaamise kinnitamine omab tähendust eelkõige siis, kui menetleja on ise elektronposti aadressi välja selgitanud. Samuti ei saa Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kättesaamiskinnituse küsimist pidada menetleja eksimuseks või ebatäpsuseks kaebekorra selgitamisel, mida saaks arvesse võtta ennistamise otsustamisel, kuivõrd kaebekord on märgitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.10.
4. a määruses õigesti. Lisaks eeltoodule saab ning tuleb arvestada, et professionaalne jurist ehk advokaat, on lisaks seaduses sätestatud kaebetähtaegadele ning nende arvestamise põhimõtetele kursis ka Riigikohtu sellekohase praktikaga. Asjaolu, mille kohaselt ringkonnaprokuratuur soovis määruse kättesaamise kinnitamist, ei muuda seadusest ja kohtupraktikast tulenevat kaebetähtaega ja selle kulgemise alguspuntki. 4
5. Eeltoodust tulenevalt on kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri
6. oktoobri
7. a määrusele esitatud

§ 207

lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri

1. detsembri
2. a määruse muutmata ning X OÜ esindaja määruskaebuse rahuldamata.
3. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamise taotlusega seonduva. X OÜ esindaja esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ringkonnakohtule
4. jaanuaril
5. a koos kaebusega Riigiprokuratuuri
6. detsembri
7. a määrusele. Asja materjalidest nähtuvalt sai esindaja Riigiprokuratuuri
8. detsembri
9. a kaebuse läbivaatamata jätmise määruse kätte
10. detsembril
11. a.

§ 172

lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Ringkonnakohus, tuginedes esindaja kaebuses toodud Riigikohtu lahendile leiab samaselt, et käesolevalt on võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist ringkonnakohtult, kuivõrd kaebuse esitaja sai ennistamise taotluse esitamise asjaoludest teada Riigiprokuratuuri

1. detsembri
2. a määrusega, kus Riigiprokuratuur jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri
3. oktoobri
4. a määrusele esitatud kaebuse läbi vaatamata. Siiski tuleb ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise puhul järgida kaebetähtaega ehk

§ 172

lg-le 3 tuginedes oli käesolevas asjas ennistamise taotluse esitamise tähtajaks 14 päeva alates Riigiprokuratuuri 09. detsembri 2020. a määruse kättesaamisest. Seega oli viimane päev

§ 172

lg 3 kohaselt kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks eeldusel, et esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse kätte

1. detsembril
2. a,
3. detsember
4. a. Eeltoodust tulenevalt on taotlus kaebetähtaja ennistamiseks esitatud

§ 172

lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu jätab ringkonnakohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5