) § 3). Eleringi avalduse alusel kandis RM 06.07.2020 riigihangete registrisse kaebaja kohta leppetrahvi nõudmise märke. Nimelt kaebaja ja Elering sõlmisid riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu, mille alusel tegi kaebaja Eleringile infotehnoloogilisi arendustöid projektinimedega sprint 3-6. Elering esitas 23.03.2020 kaebajale raamlepingu alusel leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse põhjusel, et kaebaja on töödega sprint 3-6 hilinenud. Kaebaja vaidles sellele vastu ning selgitas Eleringile, et sprintide 3-6 näol ei ole vorminõuete täitmata jätmise tõttu tegemist raamlepingule alluvate töödega, vaid tegemist on tsiviillepinguga. Tsiviillepingu alusel ei saa ega tohi sisse kanda leppetrahvi nõudmise märget riigihangete registrisse (
2) Kaebaja on Eesti üks suurimaid IT ettevõtteid, kes tegeleb igapäevaselt väga paljude riigihangetega. Kõnesolev märge riigihangete registris tähendab kaebaja jaoks märkimisväärset potentsiaalset käibe ning tulude vähenemise võimalust põhjusel, et kaebaja võidakse tulevastest riigihangetest kõrvaldada nimetatud märke tõttu (riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8). Kohtupraktikas on ka võetud seisukoht, et uute hankijate kontrollikohustus RHS § 95 lg 4 p 8 märke mõistes piirdub märke sisse kandnud hankija käest märke kohta küsimisega (vt Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsus asjas nr 3-19-2155, p 17). Kuigi hilisemas kohtupraktikas on kohus hankijate uurimispõhimõtet laiendanud, on väheusutav, et iga hankija suudab ja soovib kohtuga sama pädevalt anda hinnangut vaidlusalusele tsiviilsuhtele. Pigem tekitab praegune seaduse ja kohtupraktika koosmõju olukorra, kus vältimaks keerulise õigusliku olukorra hindamist, ei eemalda uus hankija kaebajat küll käesoleva asjaolu alusel (vältides keerulist põhjendamiskohustust), kuid otsib muud põhjused pakkuja (kaebaja) hankest eemaldamiseks. Suurte IT-alaste hangete juures ei ole see keeruline, arvestades hangete ohtraid ja põhjalikke tingimusi. 3) Praegu kehtiva süsteemi järgi ei pidanud RM kontrollima märke õiguslikku tausta, kuid probleem on kehtivas süsteemis: tõsieluline olukord on, et kande tegemisega, mis on haldusmenetluse mõttes toiming, on tekkinud olukord, kus kaebaja võib kannatada ebamõistlikku kahju. Kaebaja nõustub, et olukord on kohtualluvuse mõistes keeruline – sisuliselt on tegemist tsiviilvaidlusega, kuid kuivõrd otseselt võimalikku kahju tekitav asjaolu (märge) on sisse kantud riigiasutuse avaliku halduse tegevuse raames, on kaebus õigustatud. 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1558181/contracts/2462230 2
-s ei ole sätestatud korda, kuidas tsiviilvaidlustes tuvastatud rikkumise puudumine peaks jõudma riigihangete registrisse. Seal on olemas vaid vaidlustusmenetluse tulemuste registrisse kandmise kord (
Kaebaja juhibki tähelepanu sellele, mis
-st puudub. Kui oletada, et kolmanda isiku ja kaebaja vaheline tsiviilvaidlus lahendatakse kaebaja kasuks, siis ei ole õigusaktides instrumenti vaidlusaluse märke kustutamiseks riigihangete registrist (ehk kolmas isik ei ole kohustatud teatama märke eemaldamisest ning vastustaja ei ole seega kohustatud seda märget ka eemaldama). Pärast tsiviilvaidluse lahenemist võib kolmas isik ja RM kaebajale teada anda, et neil pole
-i järgi kohustust märget kustutada. Uue kaebuse esitamine sellel hetkel ei saa kaebaja hinnangul olla mõistlik. 6) HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes „oma õiguste kaitseks“, tuleb esmalt analüüsida isiku puutumust haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Lisaks peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega ning kaebus peab olema isiku õiguste kaitseks sobiv. Praegu riivas kaebaja õigusi toiming, millega kanti (alusetu) märge registrisse ning kõige sobivamaks lahenduseks sellele on see, et märge eemaldataks. Õigusrikkumine ei pea ilmtingimata tähendama toimingu vastuolu seaduse või määrusega. Kohtupraktikas on leitud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Riigikohus on lugenud isiku õiguste riiveks ka kaudsed riived – näiteks eksitava teabe, mis võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14). RM-i toiming on riivanud kaebaja ettevõtlusvabadust. Registrisse kantud teave võib panna uusi hankijaid tegema kahjulikke otsuseid kaebaja osas. Õiguse riiveks tuleb lugeda selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-24-12, p 20). Kaebaja hinnangul on märge kantud registrisse ebaõigel alusel ja seega tuleb halduskohtul lahendada ka olemuselt tsiviilõiguse küsimus ehk kas kolmandal isikul oli õigus leppetrahvi määrata. 4. Rahandusministeerium palub 29.07.2020 vastuses jätta Avalanche Laboratory OÜ kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tal on kaebuses taotletud eesmärki – riigihangete registrist lepingu rikkumise märke eemaldamist – võimalik saavutada RM-i tegevuse peale kaebust esitades. RM on riigihangete registri vastutav töötleja, kuid sellest ei saa tuletada RM-i vastutust riigihangete registris märgitud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest. Vastupidi, 3
lg-st 2 tulenevalt esitavad registrisse andmed hankija, ettevõtja ja riigihangete vaidlustuskomisjon ning
lg-st 1 tulenevalt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja. RHS-ist ega ka
-st ei tulene RM-i kohustust kontrollida hankija poolt esitatud andmete õigsust ja paikapidavust ega õigust hankija poolt esitatud andmeid muuta. 2) Kaebusest ilmneb, et kaebaja on lepingulises suhtes kolmanda isikuga ning vaidlus on tõusetunud vastavas lepingulises suhtes kaebajale esitatud leppetrahvi nõuetest. Peale hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohaldub pooltevahelisele lepingulisele suhtele RHS vaid väga piiratud osas. Muus osas reguleerib pooltevahelist suhet hankeleping või raamleping ning võlaõigusseadus, mille pinnalt tekkinud vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal pöörduda kaebusega maakohtu poole. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja ka maakohtu poole pöördunud ning hankija on peale kaebuse esitamist teinud riigihangete registrisse märke selle kohta, et leppetrahvi nõue on vaidlustatud. RM pole riigihanke läbiviimisega seotud ega kaebaja ja kolmanda isiku vahelise lepingulise suhte pooleks ning ei saa seetõttu kommenteerida kaebuses nn sprintlepingute osas märgitud asjaolusid ega õiguslikke hinnanguid. 3) Õiged pole kaebaja väited, justkui võiks teised hankijad kaebaja ainuüksi hankelepingu rikkumise märke tõttu riigihankest kõrvaldada. Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsuses nr 3-19-2155 väljendatud seisukohad, millele kaebaja kaebuses tugines, on hilisemates Tallinna Ringkonnakohtu otsustes ümber lükatud. Nimelt on kohus kahes hilisemas lahendis asunud seisukohale, et hankijal tuleb hinnata pakkuja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust ning uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsuse nr 3-20-80 p-d 19, 27 ja otsuse nr 3-20-334 p-d 14 ja 16). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et pakkuja kõrvaldamiseks varasemate lepingurikkumiste tõttu ei pea lepingu rikkumine olema kohtu poolt tuvastatud ning hankijad, kes pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollivad, on varasemate lepingurikkumiste hindamisel autonoomsed (vt Euroopa Kohtu 19.06.2019 otsus C-41/18, p 28). Eeltoodust tulenevalt ei too varasemate lepingute rikkumise märge kaebaja jaoks kaasa automaatset riigihankest kõrvaldamist, nagu kaebaja kaebuses märkis, vaid see eeldab hankijatelt põhjendatud kaalutusotsuse tegemist ning kaebajalt selgituste nõudmist, mille pinnalt saavad hankijad teha otsuse, kas antud rikkumine muudab kaebaja nende jaoks ebausaldusväärseks. 4) Vaidluse sisuks pole tegelikkuses riigihangete registrisse sisestatud märge, vaid kaebaja ja Eleringi vahel sõlmitud nn sprintlepingud. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes kohaldatud leppetrahvid maakohtus ning antud vaidluses kohtuotsuse jõustumisel selgub ka see, kas hankija on kaebajalt õiguspäraselt leppetrahvi nõudnud. RM hankija poolt registrile esitatud teavet muuta ei saa ning see poleks ka asjakohane, kuna Elering on kaebajalt leppetrahvi nõudnud, antud nõue on vaidlustatud ning mõlema asjaolu kohta on riigihangete registrisse tehtud vastav märge. Eeltoodust tulenevalt on riigihangete registri andmed õiged ning peegeldavad tegelikku olukorda. 5. Elering AS leiab 13.07.2020 seisukohas (täiendatud suuliselt kohtuistungil), et kaebus ei ole põhjendatud. 1) Leppetrahvi õiguspärasuse küsimus on tsiviilõiguslik vaidlus, mille osas on kaebaja esitanud hagi Eleringi vastu. Harju Maakohus on 09.07.2020 kohtumäärusega võtnud asja menetlusse (tsiviilasi nr 2-20-9794). RM on riigihangete registri pidaja, kuid RM-il ei ole võimalik otsustada hankija poolt esitatud andmete õiguspärasuse üle ehk leppetrahvi sisulise 4
-iga. 2) Tulenevalt RHS § 83 lg 7 p-st 3 tuli Eleringil lisada registrisse märge leppetrahvi ja selle vaidlustamise kohta, kusjuures viidatud sättest tulenevalt ei olnud Eleringil valikut, kas lisada see teave registrisse või mitte. Registri üks eesmärke on anda infot ja praegu registrisse kantud märge näitab selgelt, et vastav leppetrahvi nõue on vaidluse all. Kui tsiviilasi laheneb kaebaja kasuks, siis Elering eemaldab registrist vastava teabe / märke. 3) RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale võimaluse, kuid ei pane kohustust pakkuja või taotleja kõrvaldamiseks hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. On alusetu väita, et vastav leppetrahvi märge toob kaasa automaatse kaebaja kõrvaldamise kõikidest hankemenetlustest. Iga hankija peab ise hindama kõrvaldamise vajalikkust ja põhjendatust. RHS § 96 lg 5 sätestab üheselt, et pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks tuleb teha põhjendatud kirjalik otsus. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta hankemenetlusest kõrvaldamise otsuste vaidlustamise kaudu. Kuna kaebajal on olemas kõik efektiivsed vahendid hankemenetlustes osalemiseks, siis jääb arusaamatuks, kuidas kõnesolev märge rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. 4) Leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja viidatud tööd on tellitud 09.07.2019 raamlepingu alusel. Vastavat asjaolu ning tööde hilinemist kinnitab kaebaja poolt Eleringile allkirjastamiseks esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20-01, mille p-s 4 on märgitud järgmist: „4. Töid ei teostatud nõuetekohaselt, kuna ületati Hankelepingus kehtestatud tähtaegu sprintide 3-6 osas.“. Seega peab Elering põhivaidlust perspektiivituks. Pooltele oli tööde teostamine raamlepingu alusel selge ning samalaadset tööde tellimist rakendati ka sprintide 1-2 suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et Avalanche Laboratory OÜ kaebus ei kuulu rahuldamisele. 7. Vaidluse asjaoludest nähtub, et kaebaja ja kolmas isik (hankija / Elering) sõlmisid hankemenetluse tulemusena 09.07.2019 raamlepingu 1.1-4/2019/388, millega kaebaja kohustus arendama ja hooldama Eleringi kliendiportaali. Kuivõrd Eleringi hinnangul hilines kaebaja raamlepingu alusel tehtavate arendustöödega, esitas Elering 23.03.2020 kaebajale raamlepingu alusel leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse (vt kaebuse lisa nr 6). Kaebaja leiab, et Eleringi esitatud leppetrahvi nõue on alusetu / õigusvastane, mis tähendab, et RM kui riigihangete registri haldaja ja vastutav töötleja (
) on avaldanud riigihangete registris teabe, mis võib mõjutada negatiivselt kaebaja võimalusi osaleda edukalt tulevastel riigihangetel ning seeläbi tuua kaebajale kahju. Sealjuures kaebaja nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et vastustaja ei ole rikkunud
-i nõudeid ehk RM-l puudus seaduslik alus jätta kõnealune leppetrahvi nõudmise märge avaldamata, st praegu kehtiva süsteemi järgi ei pidanud RM kontrollima märke õiguslikku tausta. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu ka sellele, et hankijal (kolmandal isikul) on RHS § 83 lg 7 p-st 3 tulenevalt kohustus esitada riigihangete registrile teave leppetrahvi tasumise kohta. Kaebaja leiab samas, et praegune regulatsioon (
) on puudulik ja rikub seeläbi kaebaja ettevõtlusvabadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31). Kaebaja hinnangul ei tohiks riigihangete registris kajastada teavet leppetrahvi kohaldamise kohta enne, kui on lõppenud vaidlus leppetrahvi nõudmise õiguspärasuse üle. Sealjuures väljendub
-i puudulikkus selles, et seal ei ole sätestatud korda, kuidas tsiviilvaidlustes tuvastatud rikkumise puudumine peaks jõudma riigihangete registrisse. Riigihangete registrisse sisse kantud teave lepingu rikkumise kohta võib aga panna uusi hankijaid tegema kahjulikke otsuseid kaebaja osas. 5
-i ega muid õigusakte seonduvalt kaebaja osas riigihangete registrisse kantud teabega leppetrahvi nõudmise kohta (seonduvalt 09.07.2019 raamlepinguga hankeasjas viitenumbriga 206560).
Muuhulgas esitatakse registrisse teave ettevõtjapoolse hankelepingu rikkumise kohta, mille tulemusena on kohaldatud RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud õiguskaitsevahendit, ning teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud (
p 14, RHS § 83 lg 7 p 3).
lg-te 2 ja 3 kohaselt esitavad registrisse andmed hankija, ettevõtja ja riigihangete vaidlustuskomisjon ning registri vastutav töötleja tagab, et registris avaldatakse esitatud teated vähemalt kord tööpäevas.
kohaselt vastutab esitatud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja.
eelnõu seletuskirjas2 on märgitud, et „Määrus ei sätesta enam, et registri vastutav töötleja peaks enne teabe avaldamist andmeid kinnitama, kuivõrd andmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab nende edastaja.“ RM-il kui riigihangete registri vastutaval töötlejal puudus seega õigusnormidest tulenevalt seaduslik alus jätta kõnealune leppetrahvi teade avaldamata. Seda sõltumata sellest, et poolte vahel toimub nõude üle vaidlus. 9. Kohus leiab, et kehtivat regulatsiooni (
-i ja RHS-i) ei saa pidada vaidlusaluses küsimuses, s.o leppetrahvi nõude avalikustamisega seonduvalt puudulikuks. Riigihangete registri pidamise eesmärgiks / põhimõtteks on muu hulgas asjakohase informatsiooni avaldamine (
Selliseks informatsiooniks tuleb kehtivast regulatsioonist tulenevalt pidada ka hankelepingu rikkumisest tingitud leppetrahvi maksmist. Seejuures näevad
ja RHS ette, et registris tuleb kajastada teave ka selle kohta, kui hankija vastav nõue on vaidlustatud (
Kohus järeldab sellest, et registris õiguskaitsevahendite rakendamisega seonduva teabe avaldamise eesmärk on kajastada jookvalt päevakohast informatsiooni, st õiguskaitsevahendite rakendamisega seonduvat hetkeseisu. See tähendab, et registris tuleb koheselt (30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist – RHS § 83 lg 7) kajastada leppetrahvi tasumine ning kui nõue vaidlustatakse, siis ka vastav teave. Nimetatu tagab, et registriandmetega tutvuja saab ülevaate sel hetkel eksisteerivast õigussuhte seisundist. Kui registris on kanne leppetrahvi tasumise kohta ja selle vaidlustamise kohta, siis tuleb sellest järeldada, et hankija hinnangul on leppetrahvi tasumine õigustatud, ettevõtja hinnangul aga (sellisel kujul) mitte ning nimetatud küsimuses toimub vaidlus, mis võib lõppeda ühel või teisel viisil. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et selline regulatsioon oleks puudulik või riivaks õigusvastaselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Iseenesest ei kahtle kohus selles, et leppetrahvi tasumise kohta teabe avaldamine ei ole ettevõtjale kasulik, st tegemist on ettevõtja majandustegevusele pigem negatiivset mõju avaldava teabega. Selles kontekstis on mõistetav ka kaebaja huvi seda vältida (vähemalt kuni vaidluse lõpuni). Samas tuleb arvestada ka näiteks hankijate huviga saada ülevaade tegelikust hetkeolukorrast. Nimelt ei ole vaidlust selles, et vastav teave, s.o teave leppetrahvi nõudmise ja tasumise (tasaarveldamise) kohta on tegelikkusele vastav. Juhul, kui leppetrahvi on tasutud ja nõue on vaidlustatud, siis kajastab kohtu hinnangul tegelikku olukorda täpsemalt info leppetrahvi nõudmise ja selle vaidlustamise kohta, mitte teave, et leppetrahvi ei ole nõutud. Tuleb möönda, et nii hankijal kui ettevõtjal on võimalik õiguskaitsevahendite rakendamise regulatsiooni kuritarvitada, nt esitada teadlikult põhjendamatu leppetrahvi nõue või siis teadlikult vaidlustada õiguspärane nõue. See ei muuda aga kohtu hinnangut, et teave leppetrahvi nõudmise ja selle vaidlustamise kohta annab tasakaalustatud ülevaate tegelikust olukorrast – 2 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212b49b9-4e85-494f-aa3a-ce2847b5d3c9?activity=1#0cFu4dIw 6
-i) puudulikkust, siis puudub alus ja vajadus hakata hindama vaidlusaluse leppetrahvi sisulist õiguspärasust. Ka Riigikohus on kaebaja viidatud lahendi nr 3-3-1-48-05 p-s 13 märkinud, et halduskohus saab tuvastada tsiviilõiguslikke asjaolusid vaid juhtumil, kui see on vajalik haldusõigusliku vaidluse lahendamiseks. Kohtu arvates on praegusel juhul ilmne, et vaidluse tegelik kese seisneb selles, kas Elering on õiguspäraselt kaebajale esitanud leppetrahvi nõude või mitte. Kohus selgitab, et üldjuhul alluvad hankelepingud / raamlepingud pärast nende sõlmimist tsiviilõiguslikule regulatsioonile, kuivõrd hankija ei teosta sellisel juhul enam avalikku võimu. Kõnesoleva raamlepinguga kohustus kaebaja arendama ja hooldama Eleringi kliendiportaali. Sellise lepingu näol ei ole kohtu hinnangul tegemist halduslepinguga / avalik-õigusliku funktsiooni täitmiseks sõlmitud lepinguga. Samuti ei reguleeri raamlepingu täitmist enam RHS ega muud avaliku õiguse normid. Kohtu vastavat järeldust kinnitab praegu ka asjaolu, et kaebaja on 07.07.2020 esitanud Harju Maakohtule hagi Eleringi vastu (s.o kõnesoleva leppetrahvi õiguspärasuse küsimuses) ning Harju Maakohus on 09.07.2020 määrusega asjas nr 2-20-9794 võtnud hagi menetlusse. Eeltoodust tulenevalt on peamine vaidlusküsimus lahendamisel maakohtus. Veegi enam, kaebaja kohtuistungil väidetu põhjal mõistab kohus, et kaebaja üheks põhjuseks praeguse kaebuse esitamisel halduskohtule on olnud ka see, et Eleringi ja kaebaja vaheline vaidlus leppetrahvi sisulise õiguspärasuse üle lahendatakse halduskohtus tõenäoliselt kiiremini, kui seda tehakse maakohtus. See asjaolu aga ei õigusta ega anna halduskohtule pädevust lepinguvaidluse lahendamiseks, milline tuleb lahendada maakohtus. 13. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et puudub alus RM-i kohustamiseks eemaldada riigihangete registrist kaebaja kohta tehtud rikkumise märge seoses 09.07.2019 raamlepinguga nr 1.1-4/2019/388. Kaebaja sellekohane kaebus jääb rahuldamata. 14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.