S § 68 lg 1 alusel arvestati alates 13.08.
lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Kozlikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 1
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Kozlik, 1-20-6302, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Kozlikule tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: Kannatanu M OÜ esitatud tsiviilhagi 18 (kaheksateist) euro ja 99 (üheksakümmend üheksa) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Kozlikult M OÜ kasuks 18,99 eurot, mis tuleb kanda kannatanu M OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides selgitusena: „Aleksandr Kozlik, 1-20-6302, tsiviilhagi“. Salvestis: CD-plaat 15.06.2020 xxxx kaupluse turvakaamera salvestistega (tl 5) jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt
lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt
lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Aleksandr Kozlikult kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule. M OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 18,99 eurot (tl 43) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh Aleksandr Kozliku kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Aleksandr Kozlik, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Aleksandr Kozlik. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Kozlik ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Süüdistatava enda sõnade kohaselt ta töötab, kuid teda ei ole dokumentide puudumise tõttu ametlikult vormistatud. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Seejuures märkis süüdistatav, et varasemate varavastaste süütegude eest väärteomenetluses määratud rahatrahvid on tal senini tasumata. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Aleksandr Kozliku süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Aleksandr Kozlik pani kuriteo teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda 5 ebaseaduslikult. Vaadeldes kuriteo asjaolusid ning süüdistatava ettevalmistust kuriteo toimepanemiseks, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millise süüteoga tekitati kannatanule varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud eseme väärtus kuigi suur, kuna varastatu väärtus oli ebaoluline, kuivõrd ei ületanud väheväärtusliku asja väärtust KarS § 218 lg 4 mõttes. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Aleksandr Kozliku süü ei ole seetõttu kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval seitse kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on määratud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelkõige süstemaatiliselt toime pandud varguste või nende katsete eest (KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, KarS § 199 lg 2 p 9). Kõikidel kordadel on isikut karistatud reaalse vangistusega. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning ta on isikuks, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seadusekuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Aleksandr Kozlikut Harju Maakohtu 05.09.2018 kohtuotsuse kohaselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati
238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuulus 8 kuu pikkune vanglakaristus. Selline karistus mõisteti Aleksandr Kozlikule kahe varguse episoodi toimepanemise eest. Pärast viimase, s.o Harju Maakohtu 05.09.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes karistuse kandmiselt 12.04.2019) ei läinud süüdistataval kuigi kaua aega, et jätkata uuesti varavastaste süütegude toimepanemist (väärteootsused nr 2316,20,002003 ja nr 2316,20,002000, tl 23-26). Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo puhul on Aleksandr Kozlik toime pannud küll ühe lõpuleviidud varguse episoodi, kuid sellegipoolest näitab süüdistatava pikk karistusregister ning varavastaste süütegude toimepanemine, et vargustest on saanud isiku elatusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasematest karistustest teinud ei ole. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Seejuures on kriminaalmenetluses ilmnenud, et süüdistatav on oma elukohana avaldanud aadressi, kus ta aastaid tegelikkuses elanud ei ole. Selline käitumine viitab sellele, et süüdistataval puudub püsiv elukoht või ei ole ta soovinud oma tegelikku elukohta avaldada, millega ta hoidus kõrvale ka kriminaalasja kohtulikust menetlusest ja kohtul ei olnud võimalik kriminaalasja läbi vaadata ning kohus oli sunnitud kuulutama süüdistatava tagaotsitavaks. Kohtuistungil avaldas süüdistatav uue elukoha aadressi, kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas süüdistatav ka tegelikkuses sellel 6 aadressil elab. Sellest tulenevalt ei oleks kohtul võimalik ka allutada süüdistatavat käitumiskontrollile, kuivõrd kohtul puudub veendumus süüdistataval püsiva elukoha olemasolus. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb süüdistatav ühiskonnast isoleerida ning talle mõistetav vangistus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele. 5. MENETLUSKULUD
Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Muid menetluskulusid kriminaalasjade menetlemisega ei kaasnenud, kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Aleksandr Kozlik on kriminaalkorras varasemalt korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (
lg 3,
Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. VIDEOSALVESTIS Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud Maxima kaupluse turvakaamera salvestis ning seda on ka vaadeldud.
lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on vaadeldud xxxx asuva xxxx kaupluse turvakaamera salvestist ning kuivõrd tegemist on teabekandjaga, millel on kriminaalasjas tõenduslik tähtsus, tuleb see jätta
Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.