← Eesti

3-20-1900/17

Obsah (5)§ 114§ 110§ 4§ 46§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1900 Haldusasi AS Hansabuss kaebus Riigihange

§ 114lg 2 ls 1), mistõttu ei ole tegemist kaalutlusotsusega.

See omakorda välistab vaidluse selle üle, kas hankija kaalutlusotsuse kujunemine on käskkirjast jälgitav või mitte. Asjassepuutumatu on seega kaebaja väide, nagu oleks hankija kaalutlusõigust sisustanud alles vaidlustusmenetluses. VAKO on õigesti leidnud, et kaebajale oli selge, millisele HD nõudele pakkumus ei vasta: Busside 4 sõitjakohtade arv peab olema vähemalt 80 (VAKO otsuse p 8). 11.

  1. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane. 11.2.
  2. HD-s nõutust väiksem sõitjakohtade arv on pakkumuse tagasilükkamise alus. Kuna kaebaja esitatud vormil 9 on kõigi A-busside sõitjakohtade arv alla 80, siis ei vasta pakkumus ilmselgelt HD nõutele. 11.2.
  3. Vormil 9 esinevat puudust ei saa käsitleda mittesisulisena ja puudust pole võimalik ületada pakkuja selgitustega. Pakkumus peab HD tingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Asjakohatud on kaebuse p-s 2.2.3 esitatud seisukohad, justkui annaks vastavustingimuse „ebaselgus“ võimaluse pärast pakkumuste esitamist pakkumust „täpsustada“. Kaebaja näib arvavat, et pakkumuse vastavustingimused on üksnes need tingimused, mis on riigihangete registris sektsioonis „Vastavustingimused“. Selline seisukoht on väär. Pakkumusele esitatud nõuded ja tingimused võivad sisalduda kõigis riigihanke alusdokumentides, mitte pelgalt „Vastavustingimustes“. 11.2.
  4. Pole võimalik, et pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saadetud arvutused üksnes täpsustavad konkreetselt pakutavate busside sõitjakohtade arvu. Vormil 9 on nõutud konkreetsete busside esitamist, mistõttu hilisemad arvutused ei saa täpsustada nende busside iste- ja seisukohtade arvu, ilma, et toimuks pakkumuse sisuline muutmine. Kui hankija oleks kaebaja arvutusi aktsepteerinud, tähendanuks see vormil 9 esialgselt esitatud HD-ga vastuolus olevate andmete asendamist uute HD-ga kooskõlas olevate andmetega. 11.2.
  5. Eelleping ei tõesta kaebaja pakkumuse vastavust. 11.
  6. Pakkujatele oli teada, et hankija ei aktsepteeri pakkumust, kus ei ole nimetatud konkreetseid busse. Vormist 9 ja hankija selgitusest lähtuvalt pidi pakkujatele olema selge, et täita tuleb vormi 9 kõik lahtrid, sh peab pakkuja märkima vormile konkreetsed bussid. Lisaks vormile 9 pidi pakkuja pakkumuses esitama dokumendi, mis kinnitab, et kõikidele nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel pakkuja kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega, s.t hiljemalt 17.09.2020 (vastavustingimuste p 10.1.1.1). Niisuguseks dokumendiks võib olla eelleping, kuid eelleping peab puudutama just neid busse, mis on märgitud vormil
  7. Piisav ei ole, kui pakkuja eellepingus abstraktselt kinnitab, et „pakutavad bussid vastavad kõigile HD tingimustele“. See ei tõenda, et eelleping käsitleb just vormil 9 nimetatud konkreetseid busse. Samuti ei saa olla lubatav, et üks pakkuja jätab kasutusele võetavate busside andmed pakkumuses n-ö lahtiseks (s.t ei tõenda konkreetsete busside kasutamist või esitab nende busside kohta andmed abstraktselt keskmise või koondina). Seeläbi saaks pakkuja ajalise eelise võrreldes teiste pakkujatega, kes on konkreetsed bussid leidnud ja konkreetsed kokkulepped sõlminud juba pakkumuse esitamise ajaks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  8. Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun VAKO 22.09.2020 otsuses nr 184-20/219196 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
  9. Esiteks vaidlevad pooled kas selle üle, kas vastustaja on 10.08.2020 käskkirja lisas 2 õiguspäraselt põhjendanud kaebaja pakkumuse tagasilükkamist. Poolte vahel on vaidlus teiseks selles, kas kaebaja pakkumus oli hanketingimusele vastav. Selle küsimuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas kaebajal oli vastava HD-le kohustus esitada pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade arv nii, et 6

(13)3-20-1900 vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt vähemalt
  1. Kolmandaks on keskne vaidlusküsimus selles, kas kaebaja täiendavate selgituste järel oli vastustajal siiski kohustus kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistada. Selle küsimuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas selgituste järel sai vastustaja asuda seisukohale, et pakkumus on vastav ja kas pakkumuse mittevastavus oli selline, mida sai selgituste läbi kõrvaldada.
  2. Asjakohased HD ja selle lisade sätted on järgmised: 14.
  3. Vastavustingimuste (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, 220835_vastavustingimused) alapunkt „VORM 9 BUSSIDE LOETELU“ sätestab: „10.1.
  4. Pakkuja kasutab ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas HD ja õigusaktide tingimustega. Pakkuja esitab vastavalt HD määratlusele busside kohta andmed HD vormil 9, samuti esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele HD nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega, s.t. hiljemalt 11.01.2021; 10.1.
  5. Minimaalselt kohustuslik busside arv (sh reservbusside arv) on sätestatud HD lisas
  6. Ka reservbussid peavad vastama kõikidele HD nõuetele Pakkuja esitab pakkumuse tagatise vastavalt HD tingimustele.“ 14.
  7. HD dokumendi „HD lisa 1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, HD lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele05032020) alapunktis „ATL täitmiseks kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4 on sätestatud: „Buss 4 - M3 kategooria I klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arv vähemalt 80, sealhulgas istekohtade arv vähemalt 28, pikkus vahemikus 11 500 mm – 12 500 mm, mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida.“ 14.
  8. HD dokumendi „HD lisa 1 lisa 3 lääne suund sõiduplaan“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip. HD lisa 1 lisa 3 lääne suund soiduplaanid05032020“ ) vahelehel „liinid“ nähtub „Liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus 28 (bussitüüp Buss 3)“. 14.
  9. HD dokument „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip. HD lisa HDHÜTKlääne05032020) alapunktis „Vastavustingimused ja kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused“ p-s 10.1 on toodud pakkumuse vastavustingimused järgmiselt: „10.1.
  10. Pakkuja kasutab ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas HD ja õigusaktide tingimustega. Pakkuja esitab vastavalt HD määratlusele busside kohta andmed HD vormil 9, samuti esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele HD nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega, s.t. hiljemalt 11.01.2021; 10.1.
  11. Minimaalselt kohustuslik busside arv (sh reservbusside arv) on sätestatud HD lisas
  12. Ka reservbussid peavad vastama kõikidele HD nõuetele Pakkuja esitab pakkumuse tagatise vastavalt HD tingimustele.“ 14.
  13. HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ p-i 12.1.7 kohaselt tuli pakkumuse struktuuris esitada busside loetelu HD vormil 9 ja HD dokumendi „Busside andmed“ (vorm vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, lisa VORM 9 Busside loetelu050320) sissejuhatuse kohaselt „esitab pakkuja vormil 9 pakkuja poolt kasutatavate busside loetelu eraldi A-busside ja B-busside kohta ning dokumendid, mis tõendavad, et loetletud bussid on pakkuja omanduses või muul alusel kasutuses hiljemalt alates HD lisa 1 lisas 4 sätestatud kuupäevadeks, mil A-bussid ja B-bussid tuleb esitada hankijale ülevaatuseks.“
  14. Alljärgnevalt peatun esmalt hankija otsuse formaalsel õiguspärasusel (p-d 16-21), seejärel analüüsin pakkumuse tagasilükkamise sisulist õiguspärasust (p-d 22-30) ning jagan menetluskulud (p-d 32-36). 7
(13)3-20-1900 Pakkumus tagasilükkamise põhjendamine
  1. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et käskkirjas esineb formaalne õigusvastasus käskkirja põhjenduste ebapiisava ja ebaselge esitamise näol ning hankija on asunud oma otsustust kohtumenetluses täiendavalt põhjendama (kaebus p 2.1 lk 3-5; 27.10.2020 istungi salvestis 14:07:50 jj).
  2. Hankija 10.08.2020 käskkirja lisas nr 2 (05.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa nr 6) on märgitud järgmine: „Tehnilise kirjelduse HD lisa 1 lisa 3 töölehel „liinid“ on esitatud nõue, et liinide teenindamiseks on minimaalne sõidukite vajadus Buss 4 osas 7 bussi. Buss 4 minimaalne sõitja- ja istekohtade arv on reguleeritud tehnilise kirjelduse HD lisa 1 lisa 4 p 2.4, mille kohaselt Buss 4 peab olema M3 kategooria I klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arvuga vähemalt
  3. Pakkumuses vormil 9 on pakkuja nimetanud A-bussidena kokku küll 35 bussi, kuid kõikide busside sõitjakohtade arvuks on märgitud 70, mis on ilmses vastuolus nõudega, et vähemalt seitsmel A-bussil peab olema vähemalt 80 sõitjakohta“. Edasi nähtuvad käskkirjast põhjendused, millistel kaalutlustel pidas hankija vajalikuks kaebajalt selgitusi küsida: „Eelkirjeldatut arvestades esitas hankija pakkujale selgitustaotluse 27.07.2020, andes pakkujale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et eelleping on vaatamata vormil 9 märgitud andmetele sõlmitud siiski vähemalt seitsme Buss 4 nõuetele vastava bussi kohta ja 28 Buss 3 nõuetele vastava bussi suhtes.“ Seejärel selgitab hankija, miks ka selgituste järgselt ei saa pakkumust vastavaks pidada.
  4. Seega nähtub hankija otsusest üheselt pakkumuse tagasilükkamise põhjus, millest on hankija lähtunud ka vaidlus- ja kohtumenetluses – kaebaja ei ole täitnud kohutust vastavalt HD-le esitada pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade arv nii, et vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt vähemalt
  5. See põhjendus nähtub käskkirjast selgelt ning ei ole tuletatud tõlgendamise teel. Kaebaja vastupidised väited on otsitud.
  6. Eeltoodu alusel nõustun VAKO otsuse punktis 8 tooduga ning leian kokkuvõtvalt, et käskkirjast nähtuvad piisava selgusega põhjendused pakkumuse tagasilükkamise aluste osas.
  7. Asjaolu, et vastustaja on käskkirjas toodud kaalutlusi vaidlustus- ja kohtumenetluses pikemalt täpsustanud, on käsitatav oma menetluslike õiguste realiseerimisena (HKMS § 123 lg 1 p-d 3 ja 4). Need põhjendused saaksid käskkirja õiguspärasust mõjutada üksnes juhul, kui need selgelt lahkneksid vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud põhjendustest või oleksid nendega vastuolulised. Käesolevas asjas seesuguseid viiteid ei nähtu. Tegemist ei ole uute põhjenduste esitamisega – ka kohtumenetluses tugineb vastustaja läbivalt sellele, et pakkumus ei vasta HD sisulisele nõudele, mis tuli märkida vormil 9 s.o sõitjakohtade arv A bussi 4 tüüpi busside puhul peab olema vähemalt
  9. Kaebaja vastuväide sellest, et selgituste küsimine viitab sellele, et tagasilükkamise põhjendus ei saa olla vormi 9-le mittevastavus ning, et tegelikuks aluseks on eellepingu ebapiisav detailsusaste (kaebus p 2.1.4-2.1.5 lk 4-5; 20.10.2020 seisukohad p 2.1), on selgelt kunstlik. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (

§ 110

lg 2).

§ 114

lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi ka juhtumil, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh pakkujale esitatud hankelepingu tingimused (

§ 4p 17).

Riigihanke alusdokumentides on nimetatud riigihanke üksikasjad (riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 16). Kui hankija toob käskkirjas välja millisele alusdokumentides esitatid tingimustele pakkumus ei vasta , s.o HD lisa 1 lisa 4 p-s 2.4 ja HD lisa 1 lisa 3 töölehel „liinid“ toodud nõuded, see piisav ja selge põhjendus pakkumuse mittevastavuse osas. Asjaolu, et mittevastavus on lõppastmes tuvastatud muuhulgas esitatud eellepingu alusel, ei muuda käskkirja mingilgi viisil õigusvastaseks. Tegemist on mittevastavuse sisustamisega. 8

(13)3-20-1900 Pakkumuse vastavus hanketingimustele
  1. Leian, et kaebajal oli vastavalt HD-le kohustus esitada pakkumuses vormil 9 A-busside sõitjakohtade arv nii, et vormil 9 oleks kontrollitav sõitjakohtade arv bussitüüpide HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 kohaselt vähemalt
  3. Käesoleva otsuse punktis 14 toodud sätteid koostoimes vormiga 9 lugedes ei saa olla kahtlust, et kaebaja pidi läbi HD lisa 1 lisa 4 p 2.4 mõistma, et vormil 9 tuleb kontrollitavalt esitada ka sõitjakohtade arv. Kaebaja on aga esitanud pakkumuses vormi 9, millelt ei nähtu, et kõikide A-busside sõitjakohtade arv oleks vähemalt 80 (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa nr 7). Isekohtade ja seisukohtade arvu juures on toodud istekohtade arvuks 45 ja seisukohtade arvuks
  4. Seda puudust ei kõrvalda ka pakkumuse juurde lisatud 02.06.2020 eelleping (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa nr 8), milles on üksnes üldine kinnitus busside vastavusest Buss 3 ja Buss 4 tüüpi bussidele esitatavatele tingimustele. Konkreetsetele sõitjakohtadele viited puuduvad. Sisuliselt tugineb kaebaja läbivalt sellele, et vormile konkreetsete arvandmete märkimisega on võrdne olukord, kus pakkuja kinnitab pakkumuse vastavust HD nõutele. Selline lähenemine tingiks olukorra, kus pakkumuse sisulise vastavuse kontrollimine oleks võimatu. Konkreetsete andmete ja nende kinnituseks dokumentatsiooni esitamise eesmärk on tagada pakkumuste kontrollitavus puutuvalt olulisse hanketingimusse, milleks on sõitjakohtade arv, mis omakorda teenib hankemenetluse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamise eesmärki.
  5. Kaebaja leiab, et vaatamata hankija väljendatud soovile kontrollida sõitjakohtade andmeid bussitüübi täpsusega, ei ole hankija vastava detailsusastmega andmete esitamist HD-s selgelt nõudnud. /…/ Täpsemalt, RHD vastavustingimuste p-s 10.1.
  6. on nõutud, et pakkujad esitaks „vastavalt HD määratlusele A-busside ja B-busside kohta andmed Vormil 9“. Teisisõnu on hankija HD vastavustingimustes soovinud andmete eristamist A-busside andmete ja B-busside andmete vahel, kuid mitte A-busside koosseisus olevate eri bussiliikide andmete vahel. Ka Vorm 9 esitab erinevad alajaotused A-busside ja B-busside andmetele, kuid mitte A-busside koosseisus Buss 3 ja Buss 4 tüüpi busside andmetele. Samuti puudub Vormil 9 lahter, kuhu kanda bussitüüp (olgu selleks siis Buss 3 või Buss 4). Tingimus „vastavalt HD määratlusele“ on aga liialt ebamäärane (kaebus p-d 2.2.1 ja 2.2.2 lk 6). 24.
  7. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (

§ 110

lg 2).

§ 114

lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi ka juhtumil, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh pakkujale esitatud hankelepingu tingimused (

§ 4p 17).

Riigihanke alusdokumentides on nimetatud riigihanke üksikasjad (riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 16). Eelnevat kokku võttes ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tingimus „vastavalt HD määratlusele“ on liialt ebamäärane. Kui hanke alusdokumentides on toodud konkreetne nõue „Buss 4 - M3 kategooria I klassi nõuetele vastav buss sõitjakohtade arv vähemalt 80, sealhulgas istekohtade arv vähemalt 28, pikkus vahemikus 11 500 mm – 12 500 mm, mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida.“, siis on igale mõistlikule pakkujale arusaadav, et sellest nõudest tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda. Loogiline mõttekäik pakkumuse esitamisel ongi järgmine – kui pakkuja peab esitama vastavalt HD määratlusele A-busside ja B-busside kohta andmed HD vormil 9, siis pakkuja kontrollib, millised nõuded on HD-s bussidele määratud. Antud juhul saigi neid nõudeid kontrollida „HD lisa 1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, HD lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele 05032020) alapunktist „ATL täitmiseks kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4. Kaebaja seisukohaga nõustumine tooks kaasa olukorra, kus HD lisadokumendid kaotaksid sisulise tähenduse, sest kaebaja hinnangul on sisuliselt üldviide neile ebamäärane. 24.2. Kaebaja väide sellest, et vormil 9 puudub lahter, kuhu kanda bussitüüp (olgu selleks siis Buss 3 või Buss 4), on samuti otsitud. Vastustaja viitab kohaselt, et HD koosseisus esitatud vormil 9 ridadel 3 ja 4 on küsitud andmeid istekohtade ja seisukohtade kohta, viitega HD lisa 1 lisa 4 punktidele 2.2 – 2.4, mis ühemõtteliselt kehtestavad minimaalsed iste- ja seisukohtade arvud bussitüüpide Buss2, Buss3 ja 9

(13)3-20-1900 Buss 4 lõikes (vastus kaebusele p 11 lk 4). Ühtlasi nähtub, et vormi 9 esimesel real on välja toodud lahtrid, mis on sisustatud konkreetsete järjekorranumbrite kaupa: „1,2,3,4,5,7,…“. On ilmne, et vastavad lahtrid kajastavad busside arvu ja nende lahtrite kaupa olekski kaebaja saanud märkida vähemalt 7 buss 4 tüüpi bussi sõitjakohtade arvuga vähemalt
  1. Juhin tähelepanu asjaolule, et HD dokumendi „HD lisa 1 lisa 4 Lisanõuded bussidele“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip HD lisa 1 lisa 4 nõuded bussidele 05032020) alapunktis „ATL täitmiseks kasutatavad bussitüübid“ p-s 2.4 on sätestatud järgmine täpsustus: „Tehnilise kirjelduse lisas on määratletud milliste bussitüüpidega milliseid liine teenindatakse. Pakkuja peab pakkumuses esitama andmed busside kohta lähtudes mh teenindamiseks kohustuslikest bussitüüpidest ja minimaalselt kohustuslikust busside arvust. Lähtudes tehnilise kirjelduse lisas määratud liinide teenindamiseks kasutatavatest lubatud bussitüüpidest, esitab pakkuja pakkumuses andmed vaid Buss 2, Buss 3 ja Buss 4 kohta. Buss 1 kasutamine ATL täitmisel on lubatud vaid vedaja taotlusel ja tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul.“. Seega nähtus lisaks vormi 9 esimesel real toodule kohustus bussi tüübi kaupa andmete märkimiseks ka HD lisa 1 lisast
  2. 24.
  3. Kaebaja väited sellest, et hankedokumendid võimaldavad esitada sõitjakohtade arvu keskmisena või koondina ega ole nõutud konkreetsete andmete märkimist (kaebus p-d 2.2.1 kuni 2.2.3 ja 2.2.7) ei ole kooskõlas HD-s tooduga. Mitte ühestki HD-s toodud tingimusest ei nähtu viide sellele, et sõitjakohtade arvu märkimine oleks võimalik keskmise näitaja läbi. Juba asjaolu, et vormil 9 on palutud märkida eraldi lahtritesse ise- ja seisukohtade arv ning ka registreerimise numbrid, näitab üheselt, et hankija sooviks oli tuvastada, et reaalselt on pakkuja võimeline pakkuma olemasolevaid busse sõitjakohtade arvuga vähemalt
  4. 24.
  5. Kaebaja viitab oma seisukohtades (20.10.2020 seisukohad p 2.2.7) ja istungil sellele (27.10.2020 istungi salvestis 14:06:00 jj ning 14:17:30 jj), et hankedokumentide kohaselt on A bussid pruugitud bussid, mis võimaldaski keskmiste näitajate esitamist. Esiteks nõustun vastustajaga, et HD-st ei tulene, et A bussidena on võimalik pakkuda üksnes pruugitud busse (27.10.2020 istungi salvestis 14:32:40 jj ja 15:16:10 jj). Teiseks ei nähtu HD-s erisust, et kasutatud busside puhul võiks kõrvale kalduda HD lisades toodud nõuetest. 24.
  6. Kolmas isik ja vastustaja viitasid istungil kohaselt (istungi salvestis 14:48:20 jj ja 15:18:45 jj), et hanketingimuste sisu pidi kaebajal aitama kohaselt mõista ka hankemenetluses pakkuja poolt hankijale esitatud küsimus ühes vastustaja vastusega (vastavustingimused, teabevahetus, 26.02.2020 küsimus; võetud asja juurde 27.10.2020 istungil). Viidatust nähtub, et hankija sooviks oli, et A busside osas oleksid lahtrid nõuetekohaselt täidetud ning piisav ei ole üksnes pakkuja kinnitus nõuetekohaste busside tarnimise kohta nõutud kuupäevaks. Sellise nõude eesmärgiks on hankija poolt sõnaselgelt väljendatud soov tagada busside nõuetelvastavuse kontroll. 24.
  7. Kaebaja väited sellest, et vastustaja vastav HD tingimus, mille kohaselt tuleb konkreetsete bussitüüpide kaupa märkida sõitjakohtade arvuks vähemalt 80, ei ole proportsionaalne või on ebaselge (kaebus p-d 2.2.3 ja 2.2.7) ei ole asjakohased, kuna kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud. 24.
  8. Kuna hanketingimused olid sõitjakohtade arvu osas selged, ei ole asjakohased kaebaja poolt kaebuse punktides 2.2.2 kuni 2.2.6 toodud kohtulahendid puutuvalt sellesse, et ebaselgete hangetingimused võivad tingida pakkumuse täpsustamise vajaduse. 24.
  9. Sõnaselgelt on märgitud HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip, lisa HDHÜTKlääne05032020) alapunktis „Vastavustingimused ja kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused“, et tegemist on pakkumuste tagasilükkamise alustega. Seega tuli pakkujal mittevastavuse korral hinnata, kas tegemist on sellise mittevastavusega, mida ei ole võimalik ka selgitustega kõrvaldada või anda kaebajale võimalus selgituste esitamiseks. Vastustaja valis viimase variandi. Kuigi hanketingimusi hinnates oleks hankijal ilmselt olnud õigus pakkumus ka koheselt tagasi lükata, tuleb arvestada, et sisulise mittevastavuse hindamisel on hankijal kaalutlusruum ning lisaselgituste küsimusega seotud riski kannab hankija ise. Liiatigi ei saa kaebajale lisaselgituste andmise võimalus olla kaebaja õigusi riivav. 10
(13)3-20-1900 Selgitused ja pakkumuse vastavuse hindamine nende põhjal 25. Asjas esitatud materjalide alusel küsis vastustaja kaebajal pakkumuse osas täpsustusi kahel korral (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisad 2tk, Uus sõnum riigihankes 219196). Istungil selgitas vastustaja, et selgituste küsimise tingis asjaolu, et vormil 9 kajastatud andmed olid eellepinguga vastuolulised ning vastustaja eesmärgiks oli see vastuolu kõrvaldada (27.10.2020 istungi salvestis 14:39:20 jj ning 15:24:34 jj). 26.

§ 46

lg 4 kohaselt on võimalik selgitustaotluste kaudu täiendada vaid sellist infot, mis on pakkuja poolt pakkumuses esitatud. Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet. Kuid reeglina ei saa selle meetmega asuda muutma riigihanke alusdokumente ega pakkumust (vt

§ 46lg-d 3 ja 4; Euroopa Kohtu otsus asjas C-336/12, p-d 31–32).

Selline tegevus ei vastaks läbipaistvuskohustusele ega võrdse kohtlemise põhimõttele (

§ 3p-d 1 ja 2) (Tln

RnKo 3-19-1523, p 18 ja seal viidatud lahendid). Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja (TlnRnKo 3-19-1523, p 18.1 ja seal viidatud lahendid). Euroopa Kohus on asjas nr C-599/10 otsus p-s 40 selgitanud, et direktiivi 2004/18 art-ga 2 ei ole vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-42/13 (punkt 46) ja otsusele asjas nr C-27/15 (p 49) ei või hankija lubada selliste puuduste mis tahes moel kõrvaldamist, mis hankedokumentides sõnaselgelt ettenähtu kohaselt peavad kaasa tooma menetlusest kõrvaldamise.

  1. Alljärgnevalt selgitan esiteks, kas selgituste küsimusest saab järeldada, et vastustaja ei saa enam tugineda vormi 9 andmete osas pakkumuse sisulisele mittevastavusele ja teiseks, kas pakkumuse selgitamine kaebaja poolt võimaldas teha järelduse pakkumuse vastavusest.
  2. Kaebaja tugineb seisukohtades (20.10.2020 seisukohad p 2.1.1 lk 2-3) ja istungil (27.10.2020 istungi salvestis 14:14:40 jj) sisuliselt sellele, et asjaolust, et vastustaja asus kaebaja esitatud andmeid täpsustama, järeldub, et vastustaja ei saa enam tugineda vormil 9 kajastatud andmete sisulisele mittevastavusele. Olen seisukohal, et see järeldus on väär. Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet. Vastustaja eesmärgiks oligi tuvastada, kas vormil 9 kajastatud andmed võivad olla mingil põhjusel ekslikud, kuigi eellepinguga on konkreetsed hanketingimused 4 tüüpi bussi sõitjakohtade osas garanteeritud s.o HD määratlusele vastavad. Sellise olukorra esinemisel saab hankija omakorda hinnata, kas eellepingus sätestatu võimaldab järeldada HD lisa 1 lisa 4 p-s 2.4 nõuete sisulist täitmist olenemata vormil 9 märgitust. Kaebajaga nõustumine tooks kaasa olukorra, kus selgituste küsimise eesmärgiks ei saaks ühelgi juhul olla pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamine, sest selgituste küsimusega kaotaks hankija võimaluse mittevastavusele tugineda. Seesugune järeldus on ebaloogiline ja selgituste küsimise eesmärgiga vastuoluline. Selgituste küsimise eesmärgiks on kõrvaldada igasugune kahtlus, et nõuetel vastav pakkuja jääb kõrvaldatava ebatäpsuse tõttu hankemenetlusest kõrvale. Liiatigi kinnitas kaebaja ise istungil, et ilma selgituste küsimiseta ei oleks olnud võimalik kaebaja pakkumust kohaselt mõista (27.10.2020 istungi salvestis 15:08:22 jj). Juba sellest tulenevalt on selgituste küsimise etteheitmine vastustajale kummastav. Pakkumus tuleb esitada viisil, mis võimaldab selle vastavuse koheselt tuvastada ning pakkuja ei saa eeldada, et hankija küsib kindlasti pakkujalt täpsustusi.
  3. Edasi tuleb hinnata, kas vastustaja selgitused võisid viia järelduseni, et pakkumus vastab HD nõuetele. 29.
  4. Kaebaja on selgitanud, et tema pakkumuse Vormi 9 on A-busside osas esitatud nii Buss 3 kui Buss 4 andmed koondina. Kaebaja on 29.07.2020 seletusele lisanud kalkulatsiooni, mis kaebaja hinnangul kinnitab pakkumuse vastavust (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), 11

(13)3-20-1900 lisa 3, lisa 3
(1)). Lisaks selgitab kaebaja, et tõendamaks, et pakkuja on pakkumuse esitamisel lähtunud riigihanke nr 216196 tingimustele vastavate busside parameetritest ja kogustest ning hankijaga sõlmitava lepingu täitmiseks suudab pakkuja nõuetekohased bussid tagada, on pakkuja sõlminud autobusside ostumüügi eellepingu (02.06.2020.a.) 35-e nõuetekohase A-bussi soetamiseks, millest 7 bussi vastavad Buss 4 ja 28 bussi Buss 3 nõuetele. Selle kohta esitab pakkuja ka täiendava kinnituse (09.10.2020 esitatud VAKO toimik, vaidlustuse lisad (konfidentsiaalne), lisa 3, lisa 5). 29.
  1. Seoses keskmise sõitjate arvu esitamisega selgitasin eelnevalt, et sellisel kujul andmete märkimist HD ei võimalda ning seega ei saa see olla pakkumuse vastavust kinnitavaks seletuseks. 29.
  2. Seoses esitatud eellepinguga ja selle juurde esitatud 29.07.2020 ja 03.08.2020 kuupäeva kandvate kinnitusega nõustun VAKO seisukohaga, et müügipakkumised on üheselt eellepinguga seostamatud, mille tulemusel ei ole pakkumuse vastavus hanketingimustele kontrollitav (vt VAKO otsus p 11.4). Rõhutan, et üksnes pakkuja ja busside müüja kinnitus ei saa olla piisav kinnitamaks HD-le mittevastava pakkumuse vastavust HD-le. Kohtupraktikas on selgitatud, et kirjalik kinnitus peab olema sisulises kooskõlas esitatud dokumendiga, selleks et lugeda pakkumus vastavaks riigihanke alusdokumentidele (TlnRnKO 3-19-1523, p 17). Kokkuvõtvalt nõustun VAKO seisukohaga, et eellepingust ega müügipakkumistest ei nähtu, mitu müüdavat bussi 35-st A-bussist on bussid, mille sõitjakohtade arv peab olema vastavalt HD-le vähemalt 80 (Buss 4) ja müüdavate busside arvu nagu ka müüdavate busside HD-le vastavust ei asenda üldsõnaline kinnitus busside HD-le vastavuse kohta (VAKO otsus p 11.4.1.2). Oluliseks pean sedagi, et 29.07.2020 ja 03.08.2020 kinnitus on antud peale pakkumuste esitamise tähtaega. Sellest järeldub, et pakkumuse esitamise hetkel puudus pakkujal endal igal juhul vastav kinnitus ja kindlus Bussi 4 HD-le vastavuse osas. Ühtlasi kinnitab kaebaja ise, et millised on järelturult saadavate busside täpsed konfiguratsioonid, ei olegi eellepingu sõlmimise hetkel teada (20.10.2020 seisukoht p 2.2.7). 29.
  3. HD dokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ (vastustaja 08.10.2020 lisa RH 220835 hankedokumentatsioon.zip HD lisa HDHÜTKlääne05032020) ps- 6.2 on märgitud: „Pakkuja peab esitama pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta (HD vorm 4). Pakkumus ei või olla mistahes viisil eksitav, pakkujal ei ole õigust esitada pakkumuses lisatingimusi või tingimuslikku pakkumust“. Seega oli pakkuja poolt kinnituse esitamine kohustuslik, kui üksnes üldsõnalisest kinnitusest tingimuste ülevõtmiseks ei piisa olukorras, kus kaebaja on jätnud täitmata kohustuse esitada nõuetelkohaselt vormi 9 nõutavad andmed. Kaebaja tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus hankes osalemiseks piisakski seesugusest kinnitusest ning muud hanke alusdokumentidega nõutavad dokumendid sisuliste nõuete kinnitamiseks ei omaks mittemingisugust tähendust. 29.
  4. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et ka kaebaja selgitused ei võimaldanud vastustajal pakkumust vastavaks tunnistada ning vastustaja tuvastas õigesti pakkumuse mittevastavuse. Kokkuvõte
  5. Eelnevat arvestades on hankija kohaselt kaebajate pakkumuse tagasi lükanud. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsusega seoses. Kuna pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta. Esialgne õiguskaitse
  6. Kuna pooled esialgsele õiguskaitsele vastuväiteid ei esitanud, siis sellisel juhul rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (s.o kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni). Menetluskulud
  7. Pooled on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. 12
(13)3-20-1900
  1. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõista.
  2. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
  3. Vastustaja on esitanud 27.10.2020 ja 29.10.2020 menetluskulude väljamõistmise taotlused koos nimekirjaga kokku summas 2208 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja menetluskulu väljamõistmine kaebajalt ei ole minu hinnangul põhjendatud. Haldusorgani kasuks on põhjendatud välise õigusabiteenuse kulusid välja mõista juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt RKHKo nr 3-3-1-50-16, p 22). Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest, sest vastustaja kinnitab ka ise, et ühistranspordikeskuse pädevusse kuulub mh avaliku liiniveo lepingute sõlmimine ja sel eesmärgil riigihangete korraldamine. Avaliku teenindamise lepingutega seotud vaidlused, sh hankemenetluse raames, on valdkond, millega vastustaja põhitegevusega seonduvalt sagedasti kokku puutub, mistõttu ei ma põhjendatud kaebajalt välja mõista vastustaja menetluskulusid seonduvalt välise õigusabi kasutamisega. Avaliku teenindamise lepinguga seotud hankevaidlus on minu hinnangul antud vastustaja puhul põhitegevuse raamidesse paigutatav ning ei ole käsitatav igapäevasest tegevusest väljuva hankemenetlusega, millisel juhul võib ka kohtupraktika kohaselt olla õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Vastustaja menetluskulud jäävad samuti seega tema enda kanda.
  4. Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4540, 80 (3616,80+924) eurot koos käibemaksuga. Esindaja ajakulu on olnud enne istungit kokku 13.7 tundi ning esindaja tunnihinnaks 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Istungiga seoses kulus esindajal 3,5 tundi, sh istungil 1, 5 h vastavalt istungi kestusele ja ettevalmistuseks seega 2 h. Eelviidatu leiab kinnitust esitatud arvetel ja aruandel. Arvestades vaidlusaluse asja mahtu ja sisu saab seda pidada mõistlikuks. Seega tuleb kaebajale kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 4540,80 eurot koos käibemaksuga.
  5. Kuna VAKO otsus jääb jõusse, siis jääb jõusse ka VAKO otsuse osa puutuvalt menetluskulude jaotusesse vaidlustusmenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.01.2021 KOHTUOTSUSEGA 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.