← Eesti

1-20-5153/36

Obsah (6)§ 118§ 65§ 64§ 68§ 56§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5153 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Urmas Reinola Kriminaalasi Nat

§ 118lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.

oktoobri 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Natalja Kornilieva, ik: 48908130211, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 08.04.2020 Kaitsja Liis Suik RESOLUTSIOON

  1. Jätta süüdistatava Natalia Kornilieva apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS
  2. Natalja Kornilievat süüdistatakse selles, et tema ründas 08.04.2020 ajavahemikul 21.58 Tallinnas XXX asuva maja lähedal XX, lüües XX tahtlikult üks kord noaga kõhtu, teades, et teist inimest noaga elutähtsatesse piirkondadesse lüües võib inimesele põhjustada eluohtlikke ja ka surmavaid vigastusi ning ta vähemalt möönis nende tagajärgede saabumist. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Natalja Kornilieva XX-le kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tahtliku tegevusega pani Natalja Kornilieva toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 2. Maakohus tunnistas Natalja Kornilieva süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Natalja Kornilievale lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 2 alusel moodustas liitkaristuse eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 16.04.2020 otsusega nr 1-20-2128 mõistetud rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o. 2000 eurot, mõistes Natalja Kornilievale karistuseks kohtuotsuste kogumis rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära s.o. 2000 eurot ning vangistuse 3 aastat ja 4 kuud.

§ 64

lg 2 alusel määras, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt vastavalt 16.04.2020 kohtuotsuses nr 1-20-2128 sätestatud tingimustele.

§ 68

lg 1 alusel arvas Natalja Kornilieva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja ja karistuse kandmist luges alates Natalja Kornilieva kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.04.

  1. Tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Kannatanu XX esindaja esitatud tsiviilhagi rahuldas ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1056 alusel mõistis Natalja Kornilievalt välja kannatanu XX kasuks mittevaraline kahju summas 2000 eurot. Samuti tegi maakohus otsustuse asitõendite ja äravõetud esemete kui ka menetluskulude osas. APELLATSIOON
  2. Süüdistatav leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Kannatanu võis oma sõpradega kokkuleppeliselt anda ütlusi. Kannatanu koju oli varem kutsutud politsei, mis tähendab, et ta oli varem agressiivne. Ta oli kohkunud ega mõelnud milliste tagajärgedeni võib tema tegevus viia. Ta ei tahtnud kannatanule kahju tekitada. Pärast intsidenti käitus ta mitte kõige viisakamalt, kuid oli šokis kannatanu sõprade kisa ja ähvarduste tõttu. Täpsustab, et hammast pole lihtne välja lüüa, kukkumisest ta poleks välja kukkunud. Palub kergendada karistust nii, et pool mõistetud karistusest tuleks tal reaalselt ära kanda ja ülejäänud osast ta tingimisi vabastada. RINGKONNKOHTU SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Süüdistatav ei nõustu apellatsioonis temale mõistetud karistusega ja taotleb mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist. 2 Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Kolleegium märgib, et nii karistusest täielikul kui ka osalisel tingimuslikul vabastamisel peavad esinema samasugused karistusest tingimusliku vabastamise üldised eeldused. Maakohus on otsuses juba kaalunud, kas tuleb kõne alla süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine ja esitanud oma põhjendused miks tuleb sellele vastata eitavalt. Süüdistatav ei ole kohtu sellekohaseid ammendavaid põhjendusi kummutanud ega esitanud veenvaid argumente tingimisi vabastamise kohaldamiseks. Apellatsioonis tehtud viited kannatanu ja tunnistajate ütluste kokkulangevusele ja uuesti oma ütluste kordamine, millised on maakohus tõendite kogumile tuginevalt hinnanud suures osas ebausaldusväärseteks, ei anna alust tuvastada vigu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu osas ega võimalda tuvastada erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda järeldusele, et mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, Natalia Kornilievat isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad nii sellest, miks süüdistatavale tuleb mõista 5 aastane vangistus kui ka sellest, miks pole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ei toimepandu ega süüdlase isiku osas pole tuvastatavad asjaolud, mis annaks aluse

§ 74kohaldamiseks.

Vastavalt karistusregistri andmetele on süüdistatav korduvalt karistatud ja eelmise kohtuotsuse kohaselt on ta kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Seega on süüdistatav oma käitumisega näidanud, et eripreventiivsete eesmärkide saavutamine pole kriminaalhooldusele allutamisega võimalik. Apellatsioonis esitatud taotlus, jätta täitmisele pööramata pool kandmisele kuuluvast 3 aasta 4 kuulisest vangistusest, rahuldamisele kuuluda ei saa. Kolleegium osutab, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus tuvastab veenvad põhjused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks ja leiab, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Natalja Kornilieva on varem karistusena vangistust kandnud isikuks ja poole kandmisele kuuluva karistuse, 1aasta 8 kuud, puhul ei saa rääkida vaid lühiajalisest vangistusest šokivangistuse mõttes. Kolleegium ka märgib, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt RKKKo 1-17-689).

§ 74lg 3 näeb maksimaalse katseaja pikkusena ette 5 aastat.

Maakohus on Natalia Kornilievat karistanud põhikaristusena 5 aastase vangistusega ja seda pole apellatsiooni korras vaidlustatud. Seega 3 puuduvad alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ka eelnimetatud põhimõtte alusel. 5. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.