Obsah (6)

§ 84§ 10§ 100§ 137§ 153§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 84

lg 3 sätestatud kohustuse ning kordusenampakkumise läbiviimise tingimusi ei ole rikutud (sh oluliselt). Kinnistusraamatusse oli korteriomandi omanikuna sisse kantud hageja. Kostja I lähtus kordusenampakkumise läbiviimisel kinnistusraamatu kandest. 3. Tatjana Gontšarova (kostja II) ja Sergei Gontšarov (kostja III) vaidlesid hagile vastu. Enampakkumise kuulutuse sisust teavitamist ei saa pidada muuks seaduses sätestatud dokumendiks

§ 10

lg 1 esimese lause tähenduses.

§ 84

lg 3 ei sätesta kohtutäiturile kohustust toimetada võlgnikule enampakkumise kuulutus kätte. Kohtutäitur teavitas hagejat Ametlikes Teadaannetes ja ka elektronposti teel. Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur on hagejat kordusenampakkumise kuulutuse sisust nõuetekohaselt (

§ 84lg 3) teavitanud.

Asjakohatu on hageja väide, et kohtutäitur ei teatanud sellest, et kordusenampakkumise käigus müüdava korteriomandi puhul oli tegemist kaasomandiga. Sergei Lavrukov ei ole täite- ja kohtumenetluses menetlusosaline.

1. Korteriühistu Tallinna 32 (kostja IV) ei vastanud hagile.
2. OÜ Feksinar (pankrotis, kostja V) vaidles hagile vastu. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kohtutäituril, tulenevalt kinnistusraamatu kandest ja formaliseerituse printsiibist oli õigus lähtuda kinnistusraamatu kannetest.
3. Aktiva Finants OÜ (kostja VI) vaidles hagile vastu. Kohtutäituri 10.04.2019 läbi viidud enampakkumine vastab seadusele ning puudub alus enampakkumise tühistamiseks. Kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust, seega ei too kolmandale isikule vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist või tehingu tühisust. Hageja ei ole kohtutäiturit teavitanud, et vara kuulub väidetavalt kaasomandisse. Kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord. 3 MAAKOHTU OTSUS
4. Viru Maakohus jättis
5. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman kasuks 275 eurot; OÜ Feksinar (pankrotis) kasuks 792 eurot; OÜ Aktiva Finants kasuks 522, 50 eurot ning viivise menetluskuludelt (522, 50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus mõistis hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 900 eurot. Maakohus kandis deposiitkontole 14.10.2019 tasutud tagatise 840 eurot Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani pangakontole otsuse jõustumisel 22.01.2020 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX täitmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle: - hagejale kuulus korteriomand asukohaga X (registriosa nr X); - hageja suhtes oli alustatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XXXX; täitemenetluse käigus müüdi korteriomand asukohaga X 10.04.2019 toimunud kordusenampakkumisel; kordusenampakkumise teade oli avaldatud väljaandes Ametlikus Teadaanded 05.03.
6. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et

§ 84

lg 3 kohaselt on jätnud kohtutäitur võlgnikule teatamata kordusenampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

§ 100

lg 5 esimese lause kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras.

§ 137

kohaselt, kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui selle peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kuigi kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid (

§ 137

), siis võrreldes vallasasjale sissenõude pööramisega sätestavad

§ 153lg 1 ja 2 kinnisasjale sissenõude pööramise erisuse.

Viidatud sättes ei ole normi, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada, nagu seda sätestab

§ 84lg 3.

Samas kui siiski lähtuda sellest, et ka kinnisasja müügi korral tuleks juhinduda põhimõttest, mis on sätestatud

§ 84

lg-s 3, siis ei ole kordusenampakkumise tingimusi rikutud.

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui

-ist ei tulene teisiti (

§ 10lg 2 esimene lause).

Nimetatud normidest ei tulene, et kohtutäitur peab võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisu kätte toimetama. Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil (

§ 10lg 4).

Asjas olemasolevate tõendite alusel on tuvastatav, et hageja oli teadlik tema suhtes alustatud täitemenetlusest täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX (e-kirjavahetus kohtutäituri ja hageja vahel, 4 I kd, tl 141-142, sama II kd, tl 58-60). Viidatud kirjavahetusest nähtub, et hageja on suhelnud kohtutäituriga märtsis 2018 aadressilt X

1. Kohtutäitur on hagejale edastanud dokumendid kasutades hageja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressi, so X2, mis on kehtiv alates 18.05.2016 kuni käesoleva ajani. Vaidlust ei ole selle üle, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 05.03.2019 teade, et kohtutäitur Kristel Maalman müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel oksjonikeskkonnas korteriomandit asukohaga X. Samuti nähtub asjas olemasolevatest tõenditest, et kohtutäitur saatis 05.03.2019 hagejale e-kirja viitega enampakkumise lehele koos lisadega, milleks on kordusenampakkumise teade, kuluotsus ja ümberhindamise akt (I kd, tl 133-138, sama tl 155 ja 183-186). Seega on tuvastatud, et kohtutäitur teavitas hagejat kordusenampakkumise kuulutuse sisust väljaande Ametlikud Teadaanded ja oksjonikeskkonna kaudu ning saatis hagejale dokumendid kehtivale hageja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile. Maakohtu hinnangul kannab dokumentide kättesaamise riski hageja, kuna kohtutäituril on õigus juhinduda rahvastikuregistri andmetest. Tuvastatud on, et kinnistu registriosaga nr X ainuomanik oli Vitali Lavrukov. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seega lähtus kohtutäitur kordusenampakkumise läbiviimisel õigesti kinnistusraamatu kandest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks kordusenampakkumine, mis on toimunud 10.04.2019 Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ja mille käigus müüdi korteriomand aadressil X (registriosa nr X) ja tagastada müüdud korteriomand hageja omandisse; tuvastada kostjate Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarovi kohustus anda nõusolekud kinnistusraamatu registriosa X (korteriomand aadressil X) omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-18661 27.02.2018 jõustunud kohtuotsuse alusel oli tegemist hageja ja tema poja Sergei Lavrukov kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga. Kohtutäitur rikkus kordusenampakkumise korraldamisel olulisi tingimusi, so 1) ei teavitanud hagejat enampakkumise kuulutuse sisust ja 2) jättis ostjad teavitamata sellest, et müüdud korteriomand kuulus kaasomandisse. Kohtutäitur saatis hagejale teatise kordusenampakkumise kohta e-postiga aadressil X2, mis on kantud rahvastikuregistrisse hageja kontaktina, aga hageja kasutab e-posti aadressi X1, millelt ta kirjutas täitemenetluse käigus kohtutäiturile. E-postiaadressi X2 ei esitanud hageja rahvastikuregistrile. Selle aadressi esitas registrile mitte hageja, vaid Politsei- ja Piirivalveamet. Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust otseselt teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist, vaatamata sellele, kas vastav teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus.
3. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Väär on hageja väide, et kordusenampakkumise läbiviimisel rikuti

§ 84

lg 3 sätestatut.

§-s 153 puudub norm, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada, nagu sätestab

§ 84lg 3.

Kordusenampakkumise teavitus (s.o kuulutuse sisu teavitus) ei ole selliseks dokumendiks, millise peaks võlgnikule

§ 10

lg 1 kohaselt kätte toimetama ning

§ 10

lg 4 kohaselt 5 võib kohtutäitur ise valida, millisel viisil ta teavitab võlgnikku kordusenampakkumise kuulutuse sisust. Maakohus leidis õigesti, et dokumentide kättesaamise riski kannab hageja, kuna täituril on õigus juhinduda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

1. Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarov vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
2. OÜ Feksinar (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja tunnistab kordusenampakkumise kehtetuks; kohustab Tatjana Gontšarovat ja Sergei Gontšarovi andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa X (korteriomand aadressil X) omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja menetluskulud jäetakse maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Maakohus leidis ebaõigesti, et

§ 84lg 3 ei kohaldu kinnisasja enampakkumisele.

Kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui kaheksanda peatüki sätetest ei tulene teisiti (

§ 137

). Seega kohaldub

§ 84lg 3 ka kinnisasja müügile enampakkumisel.

Ringkonnakohus leiab, et kinnisasjade müügile enampakkumise korras ei ole ka normi eesmärgipärasel tõlgendamisel põhjust kohaldada vallasasjade müügist leebemaid standardeid, kuna eeldatavasti on kinnisasjad suurema väärtusega, samuti sätestab Eesti tsiviilõigus läbivalt kinnisasjade käsutamisele rangemad vorminõuded. Normi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, et vallasasjade müügist enampakkumisel tuleb võlgnikku teavitada, kuid kinnisasjade müügist mitte.

§ 84

lõike 3 eesmärk on muu hulgas see, et võlgnik saaks esitada enda vastuväited enampakkumisele või kaitsta enda õigusi muul viisil. Seega on

§ 153

lg 2 teine lause täiendav säte

§ 84

lõike 3 kõrval, mitte erinorm

§ 84lõikele 3.

Kui täitur oleks nõuetekohaselt võlgnikku teavitanud, oleks võlgnik saanud täiturit teavitada ka sellest, et kohtulahendi järgi oli kinnisasi kaasomandis. 14. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur rikkus oluliselt enampakkumise olulisi tingimusi (

§ 84lõiget 3), kuna ei teavitanud võlgnikku enampakkumisest.

Kohtutäitur ei võinud enampakkumise kuulutuse sisust teavitada üksnes rahvastikuregistrisse kantud e-posti (X2) kaudu, kuna täitur oli varasemalt suhelnud hagejaga teiselt e-posti aadressilt (X1), vt tl 141142, kd I; tl 58-60, kd II. Seega oli täiturile teada, et võlgnik kasutab teist e-posti aadressi ning sellises olukorras ei kanna dokumentide kättesaamise riski võlgnik. Kuna e-posti aadressidel on erinev domeenilõpp (.ee ja .ru), on tegu erinevate aadressidega ja erinevate serveritega. Täitur ei ole tõendanud, et ta on varasemalt suhelnud hagejaga aadressil X2. Seega tuleb enampakkumine tunnistada

§ 223lõike 1 alusel kehtetuks.

15. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib muu hulgas võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel (

§ 223lg 2 p 1).

Kuna ringkonnakohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, ei 6 toimunud omandi üleminekut ning kinnistusraamatu kanne on AÕS § 65 lõike 1 mõttes ebaõige. Seega kuulub AÕS § 65 lõike 1 alusel rahuldamisele hageja taotlus kohustada kinnisasja ostjaid andma nõusolek omandikande muutmiseks nii, et kinnistusraamatusse kantakse hageja. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Hageja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-17-18661 27.02.2018 jõustunud kohtuotsuse alusel oli tegemist hageja ja Sergei Lavrukov kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga, kuid ei ole esitanud nõuet kohustada Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarovi andma nõusolek hageja ja Sergei Lavrukovi kinnistusraamatusse omanikena sissekandmiseks. Seega on Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarov kohustatud andma nõusoleku hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Õigustatud isik saab tsiviilasjas nr 2-17-18661 tehtud lahendi alusel paluda kinnistusraamatusse vastavad kanded teha. 16. Ringkonnakohus rahuldab hagi apellatsioonkaebuse, mistõttu tuleks hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna hagi on sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu ja hagi alus puudutab kohtutäituri tegevust, tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel kohtutäituri kanda ja teiste kostjate menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel nende endi kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi