KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 27.11.2020 Harju Maakohtule avalduse R K (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise 508 eurot, kahjuhüvitiselt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 0,89 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses kahjuhüvitiselt viivise alates 28.11.2020 tasumise nõuetes. Kohus algatas 07.12.2020 määrusega avalduse alusel hagita menetluse. Puudutatud isik avaldas 09.12.2020 kohtule, et kõik peaks olema makstud. Avaldaja teatas 09.12.2020 kohtule, et asjast puudutatud isik on tasunud avaldajale 918 eurot, millest 508 eurot põhinõue ja 360 eurot menetluskulu ja 50 eurot riigilõiv. Avaldaja loobus avaldusest ning teatas, et ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kindlustusandja kahjuhüvitise tasumise nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu, mille kindlustusandja on omandanud VÕS §-de 173 ja 492 lg 1 järgi kahjustatud korteri omanikult, vaadatakse kindlustusandja avalduse alusel läbi hagita menetluses (Riigikohtu lahendi nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14). Hagita menetluse kahjuhüvitise maksmise nõudes saab alustada üksnes avalduse alusel. Seetõttu on avaldajal õigus

§ 477lg 6 mõistes avaldus tagasi võtta.

Kuigi avaldaja on sõnastanud oma taotluse avaldusest loobumisena, loeb kohus

§ 477

lg-s 5 sätestatut arvestades, et avaldaja on avalduse puudutatud isiku vastu tagasi võtnud. Avaldaja võttis avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist, kuid enne avaldusele vastamise tähtaja möödumist. Seetõttu ei olnud avalduse tagasivõtmiseks vajalik puudutatud isiku nõusolek

§ 424lg 1 mõistes.

Kohus võtab eeltoodut arvestades vastu avalduse tagasivõtmise ning jätab avalduse läbi vaatamata. 3.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja võttis avalduse tagasi seetõttu, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude pärast avalduse kohtule esitamist. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes pärast kohtule avalduse esitamist on avaldaja nõude rahuldanud, välja arvatud siis, kui puudutatud isik ei ole andnud oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks. Avaldaja on andnud puudutatud isikule kohtusse pöördumise eelselt võimaluse nõude rahuldamiseks. See nähtub puudutatud isikule saadetud kahjunõudest. Puudutatud isik oli nõude rahuldamisel teadlik tema suhtes algatatud kohtumenetlusest. Eeltoodut arvestades on avaldaja kohtusse pöördumine olnud põhjendatud, sest puudutatud isik ei ole nõuet rahuldanud kohtusse pöördumise eelselt ning on nõude rahuldanud alles pärast kohtumenetluse algatamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Samas arvestab kohus sellega, et puudutatud 2