2-20-4500/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4500 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 567 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. augusti 2020 otsus väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis ühekordse summana perioodi
5. detsember 2019 kuni
6. märts 2020 eest 117 eurot ja alates
7. aprillist 2020 summas 229 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
8. Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
9. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks osaliselt. 2.
10. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis ühekordse summana perioodi
11. detsember 2019 kuni
12. märts 2020 eest summas 117 eurot. 2.
13. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis alates
14. aprillist 2020 summas 229 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o X. 2.
15. Punktides 2.
16. ja 2.
17. väljamõistetud elatis tuleb B.B.l tasuda A.A. seadusliku esindaja C.C. arveldusarvele nr X SEB Pank AS-is. Igakuise elatise tasumise tähtaeg on iga kuu
18. kuupäev. 2.
19. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
20. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
21. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
22. A.A. (hageja, laps) esitas
23. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja, isa) vastu elatise saamiseks tagasiulatuvalt summas 342 eurot (
24. detsember 2019 kuni
25. märts 2020) ja alates
26. aprillist 2020 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja maksnud hagejale elatist korrektselt. Kostja sissetulek alates 2020 jaanuarist on X eurot X senti kuus. Käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja leidis, et pelgalt fakt, et hagejale on ette nähtud lapsetoetus, ei anna automaatselt alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja ülalpidamiskulu ühes kuus on umbes 568 eurot. Hageja on viibinud kostja juures alates 2019 novembrist kuni
27. juunini 2020 11 nädalavahetusel. Kostja võtab hageja reedel kell 18.00 ja toob tagasi pühapäeval enne kella 18.
28. Seega viibib hageja kostja juures korraga kaks päeva. Hagejale mänguasjade ostmist ei saa pidada hagejale ülalpidamise andmiseks. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, hoolitseb kostja 2 hageja söögi eest. Hageja seaduslik esindaja ostab hagejale kõik riided, tasub lasteaia arved ja kannab kõik hagejaga seonduvad igapäevased kulud.
29. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja on maksnud elatist vähem, sest ta on kandnud hagejaga seotud kulutusi vahetult ajal, mil hageja viibis kostja elukohas. Kostja kandis hageja transpordikulud ning kostja elukohas kandis kulud toidule, veele, elektrile, meelelahutusele jms. Iga esimene, kolmas ja neljas nädalavahetus viibib hageja kostja juures ning on kostja ülalpidamisel. Üks käik marsruudil X maksab umbes 12 eurot. Kostja hinnangul on hageja ülalpidamiskulu 382 eurot. Hageja ülalpidamiskulu on kaetud ka riikliku lapsetoetusega 60 eurot. Kostja
30. a bruto sissetulek oli X eurot X senti . Kostja võttis
31. a laenu, et katta nii enda, hageja kui ka tema seadusliku esindaja ülalpidamiskulusid.
32. a bruto sissetulek on X eurot X senti . Alates
33. juulist 2020 kujuneb bruto sissetulekuks ilmselt X eurot. Kostja vara on müügis, eesmärgiga osta endale eluase Tartusse või Tallinna. MAAKOHTU LAHEND
34. Tartu Maakohus rahuldas
35. augusti 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ühekordse summana (perioodi
36. detsember 2019 kuni
37. märts 2020) 227 eurot ja alates
38. aprillist 2020 summas 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele ning igakuise elatise tasumise tähtaeg on kuu
39. kuupäev. Maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 1224 eurot (sh käibemaks) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 954 eurot 72 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ema ja isa elavad eraldi ning hageja elab alates 2019 novembrist emaga. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2019 detsembrist maksnud elatist ebapiisavalt ning puuduolevad summad kuude lõikes on järgmised: 2019 detsembris 84 eurot, 2020 jaanuaris 106 eurot, 2020 veebruaris 83 eurot ning 2020 märtsis 69 eurot, kokku 342 eurot. Kuigi PKS 100 lg 3 sätestab võimaluse, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, leidis kohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille järgi tuli kostjal täita ülalpidamiskohustust hageja ees muul viisil kui elatise maksmisega või, et pooled olid leppinud kokku makstavas elatise summas. Maakohus tuvastas, et kostja on ajavahemikul 2019 detsember kuni 2020 märts maksnud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast vähem, rikkudes hageja ülalpidamiskohustust. PKS § 108 alusel on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt. Maakohus hindas esmalt lapse vajadusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslik esindaja tasub igakuiselt hageja lasteaia tasu ligikaudu 50 eurot kuus (2020 märtsis 49 eurot 4 senti). Lisaks on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja on käinud ka mitmetes huvialaringides. Maakohus pidas hageja põhjendatud kuluks haridusele 70 eurot. Hageja on
40. juuni 2020 kohtuistungil nõustunud igakuise tervishoiu kulu vähendamisega 15 euroni. Kohus leidis, et mõistlik igakuine kulu hageja riietele ja jalanõudele on 70 eurot. Maakohus tuvastas, et kokku on kommunaalkulud ühe elaniku (sh hageja) kohta keskmiselt 63 eurot 20 senti kuus. Esitatud tõendite kohaselt kujuneb perekonna keskmiseks elektrikuluks 26 eurot 76 senti. Maakohtu hinnangul põhjendatud toidukulu on 100 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud vaba aja kuluks saab pidada 60 eurot ja transpordi kuluks 45 eurot. Maakohus tuvastas hageja igakuiste kulude suuruseks 458 eurot. 3 Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kontrollides, kas kulud sellises summas vastavad lapse tavalisele elulaadile, tuleb hinnata vanemate võimalusi. Hageja seadusliku esindaja brutotöötasu on summas X eurot (netopalk ligikaudu X eurot ).
41. a esimesel kolmel kuul on kostjale tööandja poolt tehtud väljamakseid igakuiselt X eurot X senti (brutopalk),
42. a esimese kolme kuu jooksul kokku X eurot X senti. Maakohtule esitatud väljavõttest nähtub, et kostja nimele on registreeritud mitmeid kinnistuid ning kostjal on olemas sõiduauto Ford Escort ehitusaastaga
43. Maakohus asus seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tal hagejale igakuiselt tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei tulene, et hageja viibib kostja juures sedavõrd olulise aja ja kannab sedavõrd olulises summas kulutusi, et seda tuleks arvesse võtta elatisesumma määramisel. Hageja on kostja juures viibinud viimase kaheksa kuu jooksul 11 nädalavahetust ehk vähem kui 2 nädalavahetust kuus. Hagejale makstakse riiklikku lastetoetust. Maakohtu hinnangul on mõjuvaks põhjuseks, mida arvestades vähendada elatisesummat alla miinimummäära, esmalt asjaolu, et kohus on eespool lapse vajadusi hinnates leidnud, et need ei ulatu kehtestatud kuupalga alammäärani, ning teiseks arvestas maakohus ka asjaolu, et hageja viibib aeg-ajalt kostja juures, kus kostja teeb hagejale kulutusi umbes 12 euro ulatuses nädalavahetuse kohta. Maakohus mõistis välja elatise alates
44. aprillist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 262 eurot kuus. Kostja on tõendanud, et ta maksis detsembris 2019 hagejale elatist 186 eurot, jaanuaris 2020 186 eurot, veebruaris 2020 204 eurot ja märtsis 2020 223 eurot. Seega on maksmata summa detsembris 2019 54 eurot (270-30-186=54), jaanuaris 2020 76 eurot (292-30-186=76), veebruaris 2020 58 eurot (292-30-204=58) ja märtsis 2020 39 eurot (292-30-223=39). Kokku on tagasiulatuvalt maksmata 227 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt välja. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
45. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates
46. aprillist 2020 199 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või 262 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et lapse vajadused on 458 eurot kuus. Kohus leidis, et lapse vajadused on alla seaduses sätestatud miinimummäära, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisele. Maakohus oleks pidanud kohaldama PKS § 102 lg
47. Lapse tegelikud kulud summas 458 eurot tuleb jagada kahega ning arvestada maha ka lapsetoetus. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 199 eurot kuus. Kostja on põhiharidusega, millest tulenevalt on piiratud võimalused saada kõrgemat/keskmist palka. Statistikaameti andmetel on reaalne/tegelik kostja keskmine palk X eurot kuus. 2019 alguses võttis kostja laenu selleks, et katta kostja, lapse ja lapse seadusliku esindaja ülalpidamiskulud. Kostja üritab oma vara maha müüa, et selle eest osta endale eluase Tartu linna või Tartu linna lähedusse. Kostja on saanud tööandjaga kokkuleppele, et pooleks aastaks on tema palk X eurot kuus. Töölepingu tingimus makstava töötasu suurendamiseks on sõlmitud kuni
48. juulini
49. Kostjal on laenukohustus, mille ta peab tagasi maksma. 4 Kostja kannab hageja kulud lisaks elatise maksmisele osaliselt vahetult sel ajal, kui hageja viibib kostja juures. Riigikohus on leidnud, et kui kohtu poolt väljamõistetud elatist on vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Seetõttu ei saa elatis sõltuda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisest. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, sest see paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda. Tagasiulatuv elatis ei täida enam hageja ülalpidamise ülesannet. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja on tasunud elatist regulaarselt ja vabatahtlikult.
50. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada välja mõistetud elatise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ühekordse summana perioodi
52. detsember 2019 kuni
53. märts 2020 eest 117 eurot ja alates
54. aprillist 2020 summas 229 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
55. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse (sh tagasiulatuva elatise) ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub apellatsioonkaebuses välja mõista elatis alates
56. aprillist 2020 summas 199 eurot või 262 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni; jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas.
57. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti mõistnud elatise välja seaduses sätestatud miinimummääras, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest, olukorras, kus maakohus tuvastas, et lapse tegelikud vajadused on 458 eurot kuus. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
58. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (Riigikohtu
59. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 5 8.
60. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised vajadused on 458 eurot kuus ehk alla seaduses sätestatud miinimummäära, milleks on praegusel hetkel 2x292 eurot, s.o 584 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse miinimumist väiksemad vajadused mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisele PKS § 102 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul tuli kostjal praegusel juhul tuua esile ning tõendada, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui kahekordne miinimumelatis. Kostja on esitanud vastuväited, et hageja kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär ning maakohus on nimetatud asjaolu ka tuvastanud. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda maakohtu poolt tuvastatud hageja igakuiste kulutuste suuruses. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul esineb alus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest käesolevas asjas on tõendatud, et lapse tegelikud vajadused on miinimummäärast mõnevõrra väiksemad. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et hageja vajadused kuus on 458 eurot ehk kummagi vanema panus lapse ülalpidamisse on 458/2, s.o 229 eurot kuus.
61. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et igakuise elatise määramisel tuleb pool riiklikust lapsetoetusest (s.o 30 eurot) elatisest maha arvestada. Praegusel juhul vähendab ringkonnakohus PKS § 102 lg 2 alusel väljamõistetavat elatist. Ringkonnakohus leiab, et riikliku lapsetoetuse mahaarvestamine pooles ulatuses on põhjendamatu, kuna lapsele ei mõisteta elatist välja seaduses sätestatud miinimummääras, vaid väiksemas ulatuses ja kindla summana. Ainuüksi fakt, et hageja ema saab lapsetoetust, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Kostja ei ole praegusel juhul toonud esile selliseid mõjuvaid asjaolusid, sh neid asjaolusid tõendanud ja põhistanud, mis annaks aluse arvestada 229 euro suurusest elatisest (mis on väiksem, kui seaduses sätestatud miinimummäär) maha veel pool hageja emale laekuvast peretoetusest. Praegusel juhul ei ole poole lapsetoetuse mahaarvestamine põhjendatud ka seetõttu, et ringkonnakohus mõistab elatise välja kindla summana, mitte PKS § 101 lg 1 alusel ajas muutuva summana.
62. Kostja väited, et tema haridustasemest tulenevalt on piiratud tema võimalused saada kõrgemat/keskmist palka ning Statistikaameti andmetel on tema reaalne/tegelik keskmine palk X eurot, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja sissetulek oli otsuse tegemise aja seisuga ca X eurot kuus (neto). Kostja ei ole tõendanud, et tema palk on oluliselt vähenenud pärast maakohtu otsuse tegemist. Järelikult tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kostja saab sissetulekut suuruses, mis võimaldab hagejat ülal pidada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
63. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal esineks sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (sh tervislikke probleeme).
64. Maakohus tuvastas, et hageja viibib kostja juures vähem kui kaks nädalavahetust kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et aeg, mil hageja viibib kostja juures, on sedavõrd vähene, et praegusel juhul ei ole vajadust seda elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti on maakohus tuvastanud, et ajal, mil hageja viibib kostja juures, kannab kostja hageja toidu-, transpordi- ja eluasemega seotud kommunaalkulud, kuid hageja kulud riietele haridusele, huviringidele jms püsivad igakuised kulud kannab hageja seaduslik esindaja. 6
65. Maakohus leidis, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet (vt Riigikohtu
66. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12; Riigikohtu
67. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-d 19 ja 20). Maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
68. detsembrist 2019 kuni
69. märtsini 2020, s.o neli kuud tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine nelja kuu ulatuses kostjale ebamõistlikult koormav ega aseta kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Antud juhul ei esine aluseid tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise põhjuseks ei ole asjaolu, et kostja võttis
70. a laenu, mille ta peab tagasi maksma ning mida ta enda väitel kasutas pere ülalpidamiseks siis, kui ta elas koos hageja ja hageja emaga. Hageja seaduslik esindaja on esitanud vastuväite, et ta ei olnud laenu võtmisest teadlik ning kostja ei ole laenu kasutanud perekonna ülalpidamiskulude katmiseks. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja kasutas
71. a võetud laenu perekonna ülalpidamiskulude katmiseks, ei vabasta see asjaolu teda alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja elatise maksmisest pärast perekonna lahkuminekut. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist summas 229 eurot kuus (käesoleva otsuse p 8.1.). Kostja on tõendanud, et 2019 detsembris maksis ta hagejale elatist 186 eurot, 2020 jaanuaris 186 eurot, 2020 veebruaris 204 eurot ja 2020 märtsis 223 eurot. Järelikult kuulub kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuv elatis summas 117 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ei aseta tagasiulatuva elatise summas 117 eurot tasumine kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega mõjuta igakuise elatise tasumise kohustust.
72. Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jättis maakohus kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulude osas lähtus hagi rahuldamise ulatusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse osas ning jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et hagi kuulub rahuldamisele osalist (nii tagasiulatuv kui igakuuline elatise nõue).
73. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS 163 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu samuti poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7