← Eesti

2-19-15682/14

Obsah (6)§ 113§ 82§ 108§ 158§ 162§ 397

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15682 Tsiviilasi Silv Hooldu

§ 113lg 8 ja § 162 alusel vähendamist kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni.

Kostja nõutav viivis (0,06% päevas), leppetrahv (4000 eurot) ja tasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (18 327,30 eurot) on ebamõistlikult suured. Kostja vastuväited

  1. Kostja ei saa vastutada kolmanda isiku poolt hagejale tekitatud kahju eest, selles osas tuleb hagejal pöörduda kolmanda isiku poole ja nõuda viimaselt kahju hüvitamist, kui kahju on põhjustanud kolmas isik oma tegevusega, sh põhjendamatu pankrotiavalduse esitamise ja selle tagamisega. Tehingu toimumise eel 01.07.2019 edastas OÜ D kostjale, notarile ja notarite kojale kirja, milles taotles 02.07.2019 kavandatud tehingu edasilükkamist põhjusel, et on esitanud hageja vastu nõude ja pankrotihoiatuse. Hagejale oli teada, et tema vastu on esitatud rahaline nõue, dokumentide välja andmise nõue ning pankrotihoiatus. Hagejale ei saanud tulla üllatusena OÜ D 01.07.2019 kostjale, notarile ja notarite kojale edastatud kiri 02.07.2019 kavandatud tehingu edasilükkamiseks ega see, et OÜ D esitas hageja vastu kohtusse pankrotiavalduse ja palus hagi tagamise korras seada käsutuskeelumärke hageja kinnistule. Arvestades asjaolusid, mis olid hagejale teada – 19.06.2019 (võlanõue ja pankrotihoiatus) ja 27.06.2019 (dokumentide välja andmise nõue), pidi ta mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aru saama ja arvestama, et 02.07.2019 tehingut ei pruugi toimuda ja OÜ D kavatseb selle tehingu toimumisse jõuliselt sekkuda oma õiguste tagamiseks. Seega ei olnud hageja olukorras, kus esinesid vääramatu jõu tingimused ja tema rikkumine ei ole vabandatav.
  2. Kostja edastas 19.06.2019 hagejale laenulepingu xxxx ja xxxx muudatuse nr 1 ülesütlemise teate, kuivõrd hagejal oli kostja ees mõlemast laenulepingust tekkinud võlgnevused laenulepingust xxxx võlgnevus summas 38 164,87 eurot ja laenulepingu nr xxxx muudatusest nr 1 võlgnevus summas 17 026,45 eurot. Hageja pidi võla tasuma hiljemalt 26.06.2019 ja võlgnevuse mittetasumisel oleks kostja lugenud laenulepingud 27.06.2019 üles öelduks.
  3. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjale kohaldas hageja kostja suhtes 19.06.2019 leppetrahvi järgmiselt: laenulepingu nr xxxx (kuumakse suurus 12 028,29 eurot) leppetrahv 10.04.2019 makse võlas 30 p – 1000 eurot leppetrahv 10.05.2019 makse võlas 30 p – 1000 eurot. Laenuleping nr xxxx muudatus nr 1 (kuumakse suurus 4982,15 eurot) leppetrahv 10.04.2019 makse võlas 30 p – 1000 eurot leppetrahv 10.05.2019 makse võlas 30 p – 1000 eurot. Seega olid leppetrahvid kohaldatud enne 02.07.2019 planeeritud tehingut ja tingitud laenulepingu graafikujärgsete maksetega hilinemisest enam kui 30 päeva ega ole kuidagi seotud 02.07.2019 toimumata jäänud tehinguga.
  4. Hageja teavitas 26.06.2019 kostjat enne laenulepingute ülesütlemist sellest, et soovib laenud ennetähtaegselt tagastada ning täpsustas ka 27.06.2019 notari aja. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 on kogu laenusumma ennetähtaegsel tagastamisel laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mille määraks on lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkele järgneva ning graafikust tuleneva kuni 3 kuu intressi summa. Laenulepingu nr xxxx ennetähtaegne tagastamise tasu oli 14 143,84 eurot ja laenulepingu nr xxxx muudatuse nr 1 ennetähtaegne tagastamise tasu oli 4183,46 eurot. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja laenusumma tagastamine oli hageja enda soov, seega pidi ta arvestama, et ennetähtaegse tagastamise korral tuleb tal kostjale tasuda ennetähtaegse tagastamise tasu. 4
  5. Kostja arvestas kuni 02.07.2019 hagejale lepingujärgselt intressi ja lõpetas 02.07.2019 lepingud. Pärast lepingute lõppemist kohaldus alates 03.07.2019 hageja suhtes laenulepingute üldtingimuste punktist 8.2 tulenev viivis 0,06% päevas. Kostja viivisenõue hageja vastu perioodi 03.07.2019 - 11.10.2019 eest lepingu xxxx puhul on 28 570,62 eurot ja xxxx muudatuse nr 1 puhul 8450,6 eurot.
  6. Kostja leiab, et hageja suhtes rakendatav viivisemäär 0,06 on mõistlik arvestades põhikohutusse suurust. Kostja hinnangul puudub alus viivisenõude vähendamiseks, kuivõrd kostja ei ole hagejale tekkinud võimalikus kahjus süüdi ja hagejal tuleb kahju olemasolu korral esitada nõue kahju põhjustaja vastu.
  7. Hageja suhted kolmandate isikutega ei saa tingida olukorda, kus kostja pannakse kolmandate isikute tõttu halvemasse olukorda. Hageja on ise teinud valiku laenulepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks.
  8. Ainuüksi sellest ei piisa, et pannakse tehingu tegemiseks notari aeg, vaid selle taga peavad olema reaalsed tegevused, sh tehinguks vajalik raha peab olema kantud notari deposiiti ja edastatud teise poole andmed notarile. Seni kuni seda tehtud pole, on hageja väited kohe-kohe toimuvast refinantseerimisest paljasõnalised. Kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  10. Pooltel ei ole vaidlust, et:  04.05.2018 laenulepinguga nr xxxx laenas kostja hagejale 500 000 eurot, intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.05.2023 (I kd lk 39-40).  10.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx muudatuse nr 1, mille järgi sai hageja laenu 150 000 eurot, intressiga 12% aastas ja viivise määraga 0,06% päevas. Laen tuli tagastada 10.12.2021 (I kd lk 46-47).  laenulepingu tagamiseks on hageja kinnistule xxxx (registriosa number xxxx) seatud 04.05.2018 notariaalse lepinguga kostja kasuks hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd lk 5, 98109).  19.06.2019 edastas kostja hagejale teated laenulepingu xxxx ja selle xxxx muudatuse nr 1 ülesütlemise kohta. Hagejal tuli kohustus täita hiljemalt 26.06.2019, kostja luges lepingu ülesöelduks 27.06.2019 (I kd lk 118-121).  26.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu xxxx ja xxxx muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada 27-28.06.2019 (I kd lk 122).  27.06.2019 saatis kostja e-kirja, milles teatas, et 02.07.2019 seisuga on hageja võlgnevus 655 635,36 eurot ja selgitas, millest võlg koosneb (I kd lk 123).  01.07.2019 saatis OÜ D lepinguline esindaja kostjale, notarile ja notarite kojale kirja, milles märkis, et OÜ D on 16.06.2019 esitanud hageja vastu nõude summas 1 179 733 eurot ja pankrotihoiatuse ning taotles kavandatud tehingu edasilükkamist (I kd lk 124139a).  02.07.2019 ei toimunud hageja poolt planeeritud notaritehingut.  Harju Maakohtu 02.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9914 seati pankrotiavalduse tagamiseks hageja kinnistule käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge OÜ D kasuks (I kd lk 54-55).  kostja avalduse ja Tallinna notar A. A. 04.05.2018 notariaalse dokumendi nr 1245 alusel algatas kohtutäitur K. F. 04.07.2019 täiteasja nr xxxx hageja suhtes. Nõude sisu 5 hüpoteegiga tagatud nõue summas 655 635,36 eurot (lisanduvad täitekulud) (I kd lk 561).
  11. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 1¹ järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.
  12. Käesoleval juhul leiab hageja, et sundtäitmine on lubamatu, sest tema ei pea viivist (0,06% päevas), leppetrahvi (4000 eurot) ja tasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (18 327,30 eurot) maksma.
  13. Laenulepingute lõppemisest 18.1.Pooltel ei ole vaidlust, et mõlemad laenulepingud on lõppenud. Asja lahendamiseks on vajalik tuvastada millisel alusel ja mis kuupäevast saab lugeda poolte vahelise laenusuhte lõppenuks. 18.
  14. Kostja edastas 19.06.2019 hagejale teated laenulepingu xxxx ja selle xxxx muudatuse nr 1 ülesütlemise kohta põhjusel, et hagejal oli tekkinud lepingutest tulenev võlgnevus. Hagejal tuli kohustus täita hiljemalt 26.06.2019, kostja luges lepingud ülesöelduks 27.06.2019 (I kd lk 118121). Hageja edastas 26.06.2019 kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu xxxx ja xxxx muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada 27-28.06.2019 (I kd lk 122). Kostja saatis 27.06.2019 e-kirja, milles on kirjeldatud hageja nõudesumma 02.07.2019 seisuga (t.lk 123). 18.
  15. Kohus leiab, et poolte vaheline laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.
  16. Poolte laenusuhe ei lõppenud 02.07.2019 nagu leiab kostja, mil notariaalset tehingut ei toimunud. 18.
  17. Hageja edastas 26.06.2019 kostjale e-kirja, milles teavitas, et laenulepingu xxxx ja xxxx muudatus nr 1 tagastatakse täies mahus ja hageja annab notari aja teada 27-28.06.2019 (I kd lk 122). Sisuliselt on tegemist laenulepingute täitmise tähtaja pikendamise taotlusega. Kostja ei teatanud hagejale, et ei nõustu lepingu täitmise tähtaja pikendamisega. Samuti ei ole kostja hagejale selgitanud, et loeb hageja taotluse laenulepingute ennetähtaegseks ülesütlemise avalduseks ja nõustub hageja poolt lepingute ennetähtaegse lõpetamisega. Kostja ei selgitanud hagejale, et lepingute ennetähtaegse lõpetamisega seoses tuleb hagejal tasuda tasu lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest. Kohtu hinnangul ei saanud kostja peale lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmist ja ülesütlemise teate edastamist lugeda hageja teadet laenu täies mahus tagastamise kohta laenulepingute ennetähtaegseks ülesütlemisteateks. 18.
  18. Kostja saatis 27.06.2019 hagejale e-kirja, milles teatas, et 02.07.2019 seisuga on hageja võlgnevus 655 635,36 eurot, sh on välja toodud lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 18 327,30 eurot ja leppetrahv 4000 eurot (I kd lk 123). Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks enne seda teadet konkreetselt hagejale teatanud, et kostja aktsepteerib hageja poolt lepingute ennetähtaegset ülesütlemist ja tähelepanu juhtinud asjaolule, et sel juhul tuleb hagejal arvestada, et maksta tuleb tasu lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest ning et hageja oleks sellega nõustunud. Kohtuistungil selgitas kostja, et kostjapoolne ülesütlemine oleks olnud hageja jaoks 6 soodsam ja ülesütlemisel lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei oleks lisandunud (protokoll, II kd lk 11 pöördel).
  19. Põhivõlast 19.
  20. Pooltel ei ole vaidlust põhivõla osas (protokoll II kd lk 11). Hagejal on laenulepingu xxxx järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja laenulepingu nr xxxx muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot. 19.
  21. Laenulepingu ülesütlemisega muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks (

§ 82

lg 7) ja kohustuse rikkumise korral võib laenuandja nõuda selle täitmist

§ 108lg 1 alusel.

  1. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasust 20.
  2. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vaheline laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 18 327,30 eurot. Selles osas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr xxxx tunnistada lubamatuks.
  3. Leppetrahvist 21.1.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 21.

  1. Laenulepingu xxxx ja selle xxxx muudatuse nr 1 üldtingimuste punkt 4.2 sätestab, et kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse laenusumma tagasimaksega 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi kuni 1000 eurot. Punktist 5.3 tuleneb, et kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse intressisumma tagasimaksega 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi kuni 1000 eurot. Üldtingimuste järgi kaetakse leppetrahvist graafikujärgse laenusumma ja intressisumma sissenõudmisega seotud kulutused. Trahvi tasumine ei vabasta laenusaajat laenusumma ja intressisumma tagasimakse kohustusest (I kd lk 43 pöördel). Vastavalt kostja 17.12.2018 hinnakirjale kohaldatakse juriidilise isiku laenu makse tasumisega viivitamisel vähemalt 30 päeva leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise kohta, kuid mitte rohkem kui laenu graafikujärgsete maksete võlgnevus. 21.
  2. Laenulepingu xxxx järgse kuumakse suurus on 12 028,29 eurot (I kd lk 39 pöördel) ja laenulepingu xxxx muudatuse nr 1 järgse kuumakse suurus 4982,15 eurot (I kd lk 46 pöördel). Kuumakse summa sisaldab nii laenu- kui intressisummat. Hageja jäi võlgu 10.04.2019 ja 10.05.2019 maksed ja kostja kohaldas hageja suhtes leppetrahvi mõlema laenulepingu eest kokku 4000 eurot kooskõlas üldtingimuste punktidega 4.2 ja 5.3 ning kostja 17.12.2018 hinnakirjaga. Kostja selgitustel ei ole selle perioodi eest arvestatud hagejale intressi ega viivist, vaid kostja rakendas leppetrahvi. Kuna pooled on lepinguga ette näinud leppetrahvi maksmise kohustuse ja alus leppetrahvi kohaldamiseks oli tekkinud, siis ei ole kostja nõue selles osas lubamatu. 21.
  3. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

§ 162

lg 1 alusel leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on taotlenud leppetrahvi vähendamist, leides, et see on ebamõistlikult suur (suurem kui tasumata jäänud kuumakse). 21.

  1. Maakohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Leppetrahv lepiti kokku selleks, et katta leppetrahvist graafikujärgse laenusumma ja intressisumma sissenõudmisega seotud 7 kulutused. Kohaldatud leppetrahv ei ületa tasumata jäänud kuumakse suuruseid (laenulepingu xxxx järgse kuumakse suurus on 12 028,29 eurot (I kd lk 39 pöördel) ja laenulepingu xxxx muudatuse nr 1 järgse kuumakse suurus 4982,15 eurot (I kd lk 46 pöördel)). Võrreldes hageja kohustuste suurust ja kohaldatud leppetrahvi, ei ole kostja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur.
  2. Intressist 22.1.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 22.

  1. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 22.
  2. Kostja nõuab hagejalt intressi summas 22 236,99 euro tasumist. Kostja on arvestanud intressi kuni 02.07.2019 määras 12% aastas. Kostja üldtingimuste p 5.
  3. lause 2 järgi kohustub laenusaaja tasuma intressi laenuandjale tagasi maksmata laenusummalt lepingu järgse intressi alusel. Kuna poolte vaheline laenulepinguline suhe lõppes kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis tuleb intressi arvestada kuni 26.06.
  4. Kostja esitas kohtule intressiarvestuse (II kd lk 17), millele hageja oma vastuväiteid ei esitanud. 22.
  5. Kostja arvestas 10.04.2019 – 10.06.2019 laenulepingu xxxx järgselt intressi summas 13 923,73 eurot. 26.06.2019 seisuga oli laenulepingust xxxx tulenev põhiosa jääk 449 301,19 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda põhiosa jäägilt 449 301,19 eurolt perioodi 11.06.201926.06.2019 eest intressi 2396,27 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevad). Kokku on laenulepingu xxxx järgne intress 16 320 eurot. 22.
  6. Kostja arvestas 10.04.2019 - 10.06.2019 laenulepingu nr xxxx muudatusest nr 1 tulenevat intressi 4075,48 eurot. Laenulepingu nr xxxx muudatusest nr 1 tulenev põhiosa jääk 26.06.2019 seisuga on 128 577,77 eurot ja hagejal tuleb tasuda intressi sellelt summalt perioodi 11.06.201926.06.2019 eest 685,75 eurot (põhiosa jääk x 0,12 / 360 x intressi päevas). Kokku on laenulepingu nr xxxx muudatuse nr 1 järgne intress 4761,23 eurot. 22.
  7. Hagejal tuleb tasuda kostjale intressi mõlema laenulepingu järgi kokku 21 081,23 eurot.
  8. Viivisest 23.
  9. Kostja nõuab hagejalt laenulepingute alusel viivise väljamõistmist alates 03.07.2019 kuni kohase tasumiseni. Pooled on lepingutes kokku leppinud viivise määras 0,06% päevas (21,9% aastas). Kostja arvestusel peab hageja maksma viivist laenulepingu xxxx järgi perioodi 03.07.2019-11.10.2019 eest 28 570,62 eurot ja laenulepingu nr xxxx muudatusest nr 1 puhul sama perioodi eest 8450,60 eurot (I kd lk 177-180). 23.
  10. Hageja leiab, et kuna kolmas isik OÜ D on tekitanud hagejale oma käitumisega kahju, siis ei pea hageja tasuma kostjale viivist. Lisaks on kohaldatav viivisemäär ebamõistlikult kõrge. 8 23.
  11. Kohus leiab, et asjaolu, et kolmas isik OÜ D esitas hageja suhtes kohtusse pankrotiavalduse ja hagi tagamise korras seati hageja kinnistule keelumärge, mis hiljem tühistati, ei anna alust jätta hagejalt viivis välja mõistmata. OÜ D hagi tagamise taotluse on kohus teises tsiviilasjas rahuldanud ja seadnud hagejale kuuluvale kinnisasjale keelumärke. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teadlikult koos OÜ-ga D käitunud hagejat kahjustavalt. Kostja kinnitas istungil, et tema huvi ei ole saada hagejalt ainult viivist, vaid kogu võlgnetavat summat. Hageja väide nagu venitaks kostja menetlust, et saada suuremat viivist on paljasõnaline. Kostja esitas nõude täitmiseks koheselt peale seda, kui oli selge, et hageja oma võlga ei tasu. Hageja väited, mis puudutavad laenu võimalikku refinantseerimist ja kolmanda isiku tegevust teises tsiviilasjas, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Vaidlust pole, et hageja pole laenusummat tasunud, seega on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist. 23.
  12. Kohtu hinnangul ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur (0,06% päevas, 21,9% aastas). Kokkulepitud viivisemäär ei ole kõrgem

§ 113lg 1 teise lause järgsest määrast.

Mõlemad pooled on sõlminud laenulepingud majandustegevuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 asunud seisukohale, et ettevõtete vahelistes lepingutes viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas on mõistlik (73% aastas). Hageja ei ole vastuväiteid kostja viivisearvestusele esitanud. 23.

  1. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.
  2. Kuna pooltel on olnud erimeelsus, millisest kuupäevast lugeda laenusuhe lõppenuks ja kohus tuvastas, et laenulepinguline suhe tuleb lugeda lõppenuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemisega 27.06.2019, siis perioodi 27.06.2019 – 02.07.2019 eest kuulub kohaldamisele hagejale viivise määrana soodsam laenulepingujärgne intressimäär 12% aastas. 23.
  3. Hagejal on laenulepingu xxxx järgne põhivõlg 471 462,33 eurot ja perioodi 27.06.201902.07.2019 eest moodustub viivis 930,01 eurot. Hagejal on laenulepingu nr xxxx muudatuse nr 1 järgne põhivõlg 139 448,74 eurot ja perioodi 27.06.2019-02.07.2019 eest moodustub viivis 275,08 eurot. 23.
  4. Alates 03.07.2019 tuleb hagejal tasuda viivist määras 21,9% aastas ehk 0,06% päevas. Perioodi 03.07.2019 – 11.10.2019 eest on viivis arvestatuna põhivõlalt 471 462,33 eurolt 28 570,62 eurot ja arvestatuna põhivõlalt 139 448,74 eurolt summas 8450,59 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.06.2019 kuni 11.10.2019 eest mõlema laenulepingu alusel 38 226,30 eurot. 23.
  5. Täitemenetluses on kostja nõudnud, et hageja tasuks viivist määras 0,06% päevas kuni kohase tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 23.
  6. Kuna kohus leidis, et nõutav viivise määr 0,06% päevas (21,9% aastas) ei ole ebamõistlikult suur, tuleb hagejal tasuda täitemenetluses kostjale alates 12.10.2019 viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 572 684,77 eurot (põhivõlg 610 911,07 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 38 226,30 eurot).
  7. Menetluskulude jaotus 24.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud 9 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 24.
  9. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Hagi tagamisest 25.
  11. Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kohtutäitur K. F. täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-15682 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 25.
  12. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 25.
  13. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta 09.10.2019 hagi tagamise määrus muutmata kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-15682 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.