Väärteoasi nr. 4-20-5080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 18.12.2020.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.11.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,20,012026 Riivo Küppase karistamises LS § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Riivo Küppas, isikukood 38003122723 Elukoht: xxx, Harjumaa x Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada Riivo Küppase kaebus.
- Tühistada Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.11.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,20,012026 Riivo Küppase karistamises LS § 227 lg 2 järgi karistuse pikkuse ja korraga tasumise osas ja teha uus otsus, kergendades karistust.
- Mõista Riivo Küppasele LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
- KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontole, kasutades viitenumbrit
- Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Riivo Küppast karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et tema 29.11.2020.a kell 09.29 Harjumaal Harku vallas Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee 8.kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 km/h +/- 6 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h. Oma tegevusega rikkus Riivo Küppas LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses tunnistab Riivo Küppas lubatud sõidukiiruse ületamist. Kiirust ületas, kuna lastega jutustades ei märganud 50 km/h märki, enne asulamärki pidurdas. Kiiruse ületamise pani toime tähelepanematusest. Menetlusalune isik taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna varasemaid rikkumisi ei ole, soovib osta lastele jõulukinke. Kaebuse esitaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Riivo Küppase süüline käitumine liiklusseaduse nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et taolise väärteo puhul, mil piirmäärade ületamised on vastavalt toime pandud rikkumise raskusele jagatud seadusandja poolt kvalifitseerimisel erinevateks lõigeteks, tuleks alammääraks võtta madalama lõike ülemmäär. LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 227 lg 1 ülemmäär. Sellega isikule määratud karistus on proportsioonis tema rikkumisega. Kohtu seisukoht Tutvunud Riivo Küppase poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta Riivo Küppas kiiruse ületamist kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos videosalvestusega, millest nähtuvalt on 29.11.2020.a kell 09.29 Harjumaal, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 8.kilomeetril, suunaga Tallinna poole mootorsõiduki Toyota Land Cruiser, registreerimisnumbriga x kiiruseks mõõdetud 78 km/h, laiendmääramatus 6 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega on ületatud lubatud suurimat kiirust 22 km/h võrra. Mootorsõidukit juhtinud isikuks osutus Riivo Küppas. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker Dual nr DC
- Mõõtevahend on taadeldud, mis tuleneb taatlustunnistusest nr TTRS-20/00007, taatlus teostatud 14.01.2020.a. Seadme testid on läbi viidud 29.11.2020 kell 08.30, seade töökorras. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik A J on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Seega oli mootorsõiduki Toyota Land Cruiser, registreerimisnumbriga x kiiruse näit õige ning Riivo Küppas ületas sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita liikluskorraldusvahendiga kiiremini lubatud kiirusest. Antud teelõigul on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine Riivo Küppase poolt ning tema tegevus LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 21 - 40 kilomeetri tunnis. 2 Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Riivo Küppase teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on põhjendanud kiiruse ületamist kiirusepiirangu märgi mitte märkamisega. Kuigi juht peab liikluses olema äärmiselt hoolas ja tähelepanelik, puuduvad väärteoasjas tõendid, mis lükkaksid ümber menetlusaluse isiku põhjenduse. Seega pani kohtu hinnangul Riivo Küppas väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas Riivo Küppast LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 227 lg 1 ülemmäär. Vastasel juhul oleks seadusandja näinud ette lõike 2 puhul karistusmäära vahemiku. Kuivõrd LS § 227 lg 2 sanktsioonis puudub alammäär 30 trahviühikut, on järelikult võimalik karistusena määrata või mõista ka rahatrahv alla eelpoolnimetatud 30 trahviühiku. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele, kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmise, sest kiiruse ületamise toimus lõikes 2 ettenähtud miinimumilähedases määras (miinimum 21km/h). See aga omakorda tingib karistuse ranguse, s.o sanktsiooni miinimummäära lähedase karistuse. Kohus arvestab ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul kehtiv karistus, millest järeldub, et Riivo Küppas ei ole isikuks, kes süstemaatiliselt rikub liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev. Kuigi kohtuväline menetleja määras karistuse alla sanktsiooni keskmist, võib eelnimetatud asjaolusid arvestades karistuse määra veelgi vähendada. Seega vähendab kohus Riivo Küppasele määratud rahatrahvi suurust, mõistes LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Esitatud kaebuses ei ole küll taotletud rahatrahvi ositi tasumist, kuid arvestades menetlusaluse isiku mittetöötamist ja alaealiste laste olemasolu, annab kohus võimaluse tasuda rahatrahv ositi kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. See aga ei tähenda, et ei või tasuda tervet summat korraga, kui on selline võimalus. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 3