Obsah (4)

§ 127§ 1018§ 1023§ 1020

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19201 Kohtuasi

§ 127lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes.

Maakohus märkis, et lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööd oleks saanud teha odavamalt. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul ka kahju tekkimine põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega. Juhul, kui puudutatud isik oleks taganud ligipääsu küttepüstikule, siis ei oleks ajutist ühendust olnud vaja paigaldada ning kulusid seoses ajutise ühenduse paigaldamise ning demonteerimisega ei oleks tekkinud. Maakohus leidis, et põhjendatud on lisakulud seoses ajutise ühenduse loomise ja selle demonteerimisega kokku 294,10 eurot (69,10+112,50+112,50). 11. Avaldaja on korraldanud puudutatud isiku korteris mööbli lahti ja kokkupaneku, et tagada juurdepääs küttepüstikule. Mööbli lahtitegemise ja kokkupanemise eest pidi avaldaja tasuma 377,40 eurot. Maakohus tugines käsundita asjaajamise sätetele (

§ 1018, 1023 lg 1).

Maakohus oli seisukohal, et korteriühistul ei ole kohustust eemaldada ümberehitusi korterist tasuta. 31.05.2018 kirjast puudutatud isikule nähtub, et korteriomanikule on tema kohustusi selgitatud. See, et kirjas on märgitud, et korteri nr 13 kasutajad on nõus, et ühistu töötajad ise teevad lahti ligipääsu korteris asuvate tehnosüsteemide juurde, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei võiks selle eest tasu nõuda. Ka 14.05.2018 e-kirjast nähtub, et võimalikud lisatööd võivad maksma minna ca 800 eurot. Samuti on YY (Y) 15.05.2018 ekirjas leidnud, et ühistu peab palkama ehitajaid, kes on suutelised kõike tegema. Kohtu 3 hinnangul on seega väljendatud nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Seega on käesoleval juhul korteriühistu tellinud töid, mis on olnud vajalikud puudutatud isikule küttepüstikute vahetamiseks. Küttepüstikuid ei saanud enne vahetada, kui oli tagatud ligipääs nendele. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd ka heaks kiidetud, kuna pretensioonid puudutatud isikul nimetatud tööde kohta puudusid (tl 105). Seega on avaldaja nõue summas 377,40 eurot põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.

1. Menetluskulud jättis maakohus 94% osas puudutatud isiku kanda ja 6% osas avaldaja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mõistis puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulu 1551 eurot, tasaarvestas selle avaldajalt välja mõistetud menetluskuluga 69 eurot ning mõistis lõpuks puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud summas 1482 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määrusele esitas 29.10.2019 määruskaebuse puudutatud isik, kes palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata.
3. Avaldaja on 31.05.2018 kirjavahetuses ise kinnitanud, et korteriühistu töötajad teevad lahti ligipääsu korteris asuvate tehnosüsteemide juurde, millega andis avaldaja mõista, et teeb kõik vajalikud tööd ise ära ja võtab kõik kulud enda kanda. Arvesse tuleb võtta ka töövõtulepingu p 6.2.2, mille järgi on korteriühistu kohustunud korraldama ja vabastama juurdepääsu radiaatoritele ja küttetorustikule. Seega tuleb lepingust kohustus avaldajale, mitte puudutatud isikule. Maakohus ei ole jälginud uurimisprintsiipi ning välja selgitanud, kuidas oli kortermajas remonditööde teostamine korraldatud. Avaldaja teated ligipääsu tagamise kohustusest ei asenda korteriühistu otsust. Korteriomanike üldkoosolek pole pannud korteriomanikule kohustusi seoses kõnealuste remonditöödega. Maakohus pole kõiki puudutatud isiku esitatud tõendeid hinnanud. Puudutatud isik täitis oma KrtS § 31 lg 1 p 3 kohustust, kuna andis otsese valduse eriomandi esemele üle. Avaldaja ei ole tegutsenud puudutatud isiku kasuks, vaid on täitnud korteriühistu üldkoosoleku otsust. Puudutatud isik ei ole lisatöid heaks kiitnud. Lisatööde tellimine haakub avaldaja põhieesmärgi ja olemusega ning avaldaja kohustusega, mis tulenesid üldkoosoleku otsustest ja töövõtulepingust. Seega on maakohus valesti kvalifitseerinud lisatööde tellimise avaldaja tegevusena puudutatud isiku kasuks

§ 1018tähenduses.

VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

1. Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli kohustus tagada juurdepääs korterisisestele küttepüstikutele süsteemi renoveerimiseks. See tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja lg-st 4 ning AS § 72 lg-st
5. Samuti korteriühistu põhikirja punktist 4.2.14, mille 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis. Korteriomanikele teatati, et alates 18.04.2018 algavad küttepüstikute ja radiaatorite vahetuse tööd ning esitati graafik, mille kohaselt pidid korteris nr 13 toimuma tööd 10.05.2018 ja 11.05.
6. Teates paluti tagada ligipääs nii korterile kui ka korterisisestele küttepüstikutele juhul, kui need on kinni ehitatud (tl 6). Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et küttepüstikud olid kinni ehitatud juba algselt maja valmimisel. Seega on need kinni ehitatud korteri omaniku poolt, mistõttu ei saa puudutatud isik väita, et ligipääsu tagamine küttepüstikutele ei ole korteriomaniku kohustus. Tähtsust ei oma puudutatud isiku väide, et töövõtulepingu p 6.2.2 järgi võttis korteriühistu kohustuse tagada juurdepääs küttetorustikule. Asjaolu, et korteriühistu võttis sellise kohustuse töövõtja ees, ei tähenda, et puudutatul isikul puudus kohustus tagada küttepüstikule juurdepääs korteriühistu ees. 11.05.2018 akti kohaselt ei olnud ligipääs tagatud, kuna küttepüstikud ja radiaator elutoas olid kaetud kipsplaadiga ja köögis köögimööbliga (I kd tl 7). Eeltooduga on tõendatud, et puudutatud isik rikkus kohustust tagada juurdepääs küttepüstikutele, mistõttu mõistis maakohus põhjendatult puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitisena välja ajutise ühenduse montaaži, demontaaži ja materjali kulu kokku summas 294,10 eurot.
7. Maakohus on mõistnud puudutatud isikult

§ 1023

lg 1 alusel avaldaja kasuks välja ka 377,40 eurot, mis on kulud, mida avaldaja kandis mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku korraldamise eest puudutatud isiku korteris. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et täidetud on

§ 1018lg 1 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused.

Nimetatud tööd olid vajalikud puudutatud isikule kaasomandina kuuluvale küttepüstikule ligipääsu saamiseks küttepüstiku väljavahetamise eesmärgil. Seega tegutses avaldaja puudutatud isiku kasuks. Küttepüstikutele ligipääsu tegemine ja hiljem mööbli kokkupanemine vastas puudutatud isiku huvile ja tema tegelikule tahtele (

§ 1018lg 1 p 2).

Lisaks tuvastas maakohus, et puudutatud isik kiitis nimetatud tööd heaks (YY (Y) 21.06.2018 e-kiri, tl 105) (

§ 1018lg 1 p 1).

Puudutatud isik on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud korteri kasutajate õigust teda esindada. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik on volitanud YY osalema 02.05.2018 korteriühistu üldkoosolekul (tl 50). Puudutatud isiku poolt tsiviilasjas esitatud seisukohtadest nähtub, et ta teadis, et majas toimub küttesüsteemi vahetus, samuti teadis ta, et selleks on vaja juurdepääsu tema korterisse. Asja materjalidest ilmneb, et küttesüsteemi renoveerimisega seonduvalt on avaldaja suhelnud YY-ga, mitte puudutatud isikuga. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohus leiab, et YY käitumine mõjutas avaldajat uskuma, et temale on puudutatud isiku poolt volitus antud, samuti pidi puudutatud isik teadma, et YY tegutseb puudutatud isiku nimel ja ta talus seda. Seega on puudutatud isik YY kaudu tööd heaks kiitnud. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja oli lubanud mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku teha tasuta. Avaldaja 31.05.2018 kirjast puudutatud isikule ja YY-le tuleneb küll, et avaldaja lubas korraldada need tööd, kuid sellest ei järeldu, et avaldaja lubas need teha tasuta (I kd tl 16). Varem oli avaldaja 14.05.2018 selgitanud, et need tööd võivad minna maksma 800 eurot (I kd tl 101). Eeltoodust tuleneb lisaks veel ka see, et avaldaja oli puudutatud isikut teavitanud asjaajamisele asumisest (

§ 1020

). 5 Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult puudutatud isikult mõistnud välja mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku kulu 377,40 eurot.

1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas ja kuidas oli teistes korterites korraldatud kipsplaatide demonteerimine.
2. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1).
5. Avaldaja 20.11.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad kokku 350 eurot 3,5 tunni eest. Esindaja on teinud määruskaebemenetluses järgmiseid toiminguid: maakohtu määrusega tutvumine – 0,70 tundi, määruskaebuse analüüs – 1,30 tundi, vastuse koostamine – 1,50 tundi. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskuludele vastu vaielnud.
6. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnihind ei ületa keskmist tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ja menetluskulu 350 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6