Obsah (4)

§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 09. detsembril 2020 Harj

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Hageja I taotleb kostjalt elatise väljamõistmist summas 230.00 eurot kuus ning hageja II summas 270.00 eurot kuus. Kohus jätab tähelepanuta hagejate poolt 12.10.2020 esitatud avalduse, mis on esitatud hilinenult. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx tütar (tl 20) ja xxxx poeg (tl 19), kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. 2 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatust väiksemas määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõudest väiksema nõude korral. Kostja on märkinud, et kummagi hageja igakuised kulud summas 1271.40 eurot, on ülepaisutatud, kuid kostja ei ole vaidlustanud, et hageja I ülalpidamiseks kulub vähemalt 460.00 eurot, st kummagi vanema kanda jääb 230.00 eurot ning hageja II ülalpidamiseks kulub vähemalt 540.00 eurot, st kummagi vanema kanda jääb 270.00 eurot. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis väiksemaks määras, kui hagejad taotlevad.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejatele ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. Kostja tugineb asjaolule, et tal puudub majanduslik võimekus hagejatele taotletud summas elatise tasumiseks ning tema kontod on arestitud summas 8392.76 eurot (tl 31). Samas on kostja selgitanud, et tema majanduslik olukord on paranenud, sest kostja leidis töökoha ning saab miinimumpalka. Kohtu kogutud tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest ning Maksu- ja Tolliameti tõenditest (tl 77, tl 81-84) nähtub, et kostjal on raha, mille arvel hagejatele elatist tasuda. Küll aga leiab kostja, et ta teeb seda vahetult, mistõttu ei ole võimeline tasuma elatist hagejate poolt taotletud summas. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja on menetluse kestel tasunud elatist hagejatele kokku 750.00 eurot (tl 28 ja tl 81). Lisaks nähtub kohtu kogutud pangakonto väljavõtetest, et kostja on tasunud hageja I lasteaia arveid perioodi 01.12.2019-31.12.2019 eest summas 65.64 eurot (tl 37 ja tl 81) ning 01.01.202031.01.2020 eest summas 71.25 eurot (tl 34 ja tl 81 pöördel). Kostja on välja toonud, et on tasunud ka hagejate ja hagejate seadusliku esindaja elukohaga seotud sideteenuste eest T AS-ile, kuid asjas puuduvad tõendid nimetatud kulude kandmise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, kuidas on kostja kumbagi hagejat vahetult läbi suhtlemise üleval pidanud alates 12.12.

1. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on hagejatele elatist tasunud vahetu suhtluse kaudu, siis ainuüksi lastega koosoldud aeg ei tõenda elatise vahetut tasumist. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla hagejate poolt taotletud määra. Ainuüksi asjaolu, et kostja sattus eelmisel aastal finantsraskustesse, mistõttu on tema konto arestitud, ei ole piisav mõistmaks elatise välja alla hagejate poolt taotletud elatise määra, kuna hagejad taotlevad elatist niigi alla miinimummäära. Kostja töötab ning tal on igakuine püsiv sissetulek. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik 3 endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks väiksemas määras, kui hagejate poolt taotletud. Küll aga tuleb arvestada kohustusest maha juba tasutud elatis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on kostja tasunud kummalegi hagejale kokku elatist 750.00 eurot ning tasunud elatist vahetult hagejale I summas 136.89 eurot seoses hageja I lasteaia arvete tasumisega. Seega on kostja tasunud hagejale I kokku ½ x 750.00 eurot + 136.89 eurot = 511.89 ning hagejale II ½ x 750.00 eurot = 375.00 eurot. Kuna hageja I taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 12.12.2019 summas 230.00 eurot kuus, siis tuleb kostjal hagejale I tasuda elatist alates 17.02.
2. Tasutud on ajavahemiku 12.12.201916.02.2020 eest 230.00 eurot kuus, s.o
3. aasta detsembri 20 päeva eest 148.40 eurot ning
4. aasta ühe kuu ja veebruari 16 päeva eest 363.49 eurot. Kuna hageja II taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 12.12.2019 summas 270.00 eurot kuus, siis tuleb kostjal hagejale II tasuda elatist alates 24.01.
5. Tasutud on ajavahemiku 12.12.201923.01.2020 eest 270.00 eurot kuus, s.o
6. aasta detsembri 20 päeva eest 174.20 eurot ning
7. aasta jaanuari 23 päeva eest 200.80 eurot. Kostja välja toodud asjaoludel seoses hagejate seadusliku esindaja üüritulu teenimisega hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvaralt ning kostja poolt hagejate seadusliku esindaja toetamisega kinnisvara ostmisel, ei ole selles asjas tähtust ning kohus ei anna elatise hagi raames hinnangut vanemate omavahelistele varalistele suhetele ja nende ühisvarale. Kostjal on soovi korral võimalus esitada kohtusse eraldi hagi hagejate seadusliku esindaja vastu seoses ühisvara jagamisega ja sellest tulenevate nõuetega. Kohus ei anna hinnangut hagejate seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja alla miinimummäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et S. K. ja D. K.i hagi L. K.i vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise summas 230.00 eurot alates 17.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise summas 270.00 eurot alates 24.01.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele nr xxxx. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4