Obsah (8)

§ 120§ 424§ 73§ 121§ 157§ 64§ 74§ 75

1-20-9427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2021. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9427 (19257000122) Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 157-3 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav ANDRES MIHK - 36109154712, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu poolt 15.11.2016

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud

§ 73alusel 18-kuulise katseajaga.

RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Andres Mihk

§ 120lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

2. Süüdi mõista Andres Mihk

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

3. Süüdi mõista Andres Mihk

§ 157-3 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Andres Mihkile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. 5. Vastavalt

§ 74

, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus Andres Mihk suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui Andres Mihk 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6. Määrata Andres Mihk katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 6.1.

elama oma alalises elukohas XXX; 6.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1 1 1-20-9427 vahetamiseks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
7. jaanuar
8. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtuotsuse jõustumist.
9. Kui Andres Mihk katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Välja mõista Andres Mihkilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 565 (viissada kuuskümmend viis) eurot 20 senti (sealhulgas sundraha 438 eurot) /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-20-9427, menetluskulu, A. Mihk/. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse tasuda
3. veebruariks 2021, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Osamakse suurus 47,10 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
4. Jätta menetluskulud summas 1019,70 eurot riigi kanda.
5. DVD-plaat, millel on asitõendina vaadeldud salvestused, jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. ANDRES MIHKI süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga alandada ja hirmutada oma endist elukaaslast ja tema kolme lapse ema, kannatanu T Et /E/, on alates 2019.aasta veebruarikuust, mil nende kooselu lõppes ja T E nende ühisest kodust asukohaga XXX 14.02.2019-15.02.2019 koos lastega lahkus ja eraldi elama asus, kuni 2019.a aprillikuuni otsinud järjepidevalt T Ega kontakti ja helistanud talle telefoninumbrile xxx oma telefonilt yyy regulaarselt, mitmeid kordi päevas ning ähvardanud suusõnaliselt alljärgnevate sõnadega: „…õiget surma sa ei sure…“, „…saan su kätte, püüan kinni…, „…seda sa kahetsed…“, „…nalja ma ei tee…“, „…lasen su raisa maha…“, „…tulen ja löön sul raisal lõusta lõhki…“, „… tulen annan sulle sellise kitli, et sa kused verd…“, „…tapan maha…“, „…tõmban su juppideks ja loobin merre…“ ning saatis T Ele oma telefonist ka alljärgneva tekstiga sõnumeid: 29.03.2019 „…sa saad sellise kitli, et kused verd…“, „…löön su lõusta lõhki…“ ja 01.04.2019 „…õiget surma sa ei sure…“, tekitades oma sellise käitumisega kannatanus hirmutunde ja häirides sel viisil oluliselt T E ja tema laste igapäevast elu. Oma sellise tahtliku tegevusega, otsides teise isikuga korduvalt ja järjepidevalt kontakti, millega häiris teise isiku eraelu, tekitades temas hirmu-, ebamugavus- ja 2 2 1-20-9427 alaväärsustunde teda jätkuvalt alandades, pani Andres Mihk toime ahistava jälitamise, s.o

§ 157-3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele ANDRES MIHK, viibides 02.märtsil 2019 päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal oma elukohas XXX, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus ähvardas oma endist elukaaslast T Et, kes oli nende ühise kuueaastase poja Jüriga talle külla tulnud, tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes kannatanule ,et „... sellisel juhul sa siit majast ühes tükis ei välju…“, mistõttu Andres Mihi agressiivset hoiakut ja varasemat ahistavat käitumist arvestades, tundis kannatanu T E reaalset hirmu Andres Mihi ees ning ta kartis oma elu ja tervise pärast. Oma sellise tahtliku tegevusega Andres Mihk, ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega isikut, kellel oli reaalne alus karta enda suhtes nimetatud ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk ähvardamise.

Lisaks sellele ANDRES MIHK, viibides 18.04.2019 kella 07:37 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas XXX bussipeatuses, kus isiklike vaenulike suhete tõttu tungis kallale oma endisele elukaaslasele ja oma kolme lapse emale T E`le, keda lõi ühe korra rusikas käega vastu nägu – vasaku põsesarna piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu T Ele füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – turse vasaku põsesarna piirkonnas. Oma sellise tahtliku tegevusega, tekitades teise inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse löömise tagajärjel, pani Andres Mihk toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes oleva isiku vastu, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele ANDRES MIHK, olles varem, s.o 18.04.2019 toime pannud kehalise väärkohtlemise T E suhtes, seega varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 01.mail 2019 kella 20-21 ajal oma elukoha XXX hoovis, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale oma pojale M Mle /M/, keda viskas maast võetud tänavasillutise kiviga rindkeresse - vasakule roiete piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu M Mle füüsilist valu ja mitteeluohtliku vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse ehk pindmise rindkere vigastuse: rindkerepõrutuse ja lateraalselt kollakad hematoomid vasakul pool rindkere piirkonnas. Oma sellise tahtliku tegevusega, tekitades teise inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse kiviga viskamise tagajärjel, pani Andres Mihk toime kehalise väärkohtlemise isiku vastu, kellega on lähisuhtes, samuti isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o

§ 121lg 2 p 2 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 8, 106, 155 I kd/. Kohtus nõudis prokurör süüdistatava Andres Mihki karistamist

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 157

-3 lg 1 järgi karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et Andres Mihk kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama 3 3 1-20-9427 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Andres Mihki süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendina on 18.11.2020 vaadeldud 74 helisalvestist/tl 207-208 I kd/, mis asuvad DVDplaadil kriminaalasja juures. Plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Andres Mihkilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale vandeadvokaadile Peep Rajaverele Andres Mihki kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 254,40 eurot /tl 222-226 I kd/. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see külmrelvaekspertiisi tasu (ekspertiisiakt 19E-TK0005, 13.09.2019) /tl 98/ 255 eurot. Kokkuleppes on taotlus jätta ½ osa tasust s.o 127,50 eurot riigi kanda, kuna menetlusega tuvastati, et armeenuga oli M M valduses seaduslikult /tl 137-139 I kd/. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud (akt nr 7.13/548) /tl 188 I kd/ 765 eurot. Kokkuleppes on taotlus, et süüdistatav on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär, kellel puudub võimalus täies mahus menetluskulude tasumiseks, mistõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud täies ulatuses ning riigi õigusabi tasu 50% ulatuses riigi kanda, välja mõista 50 % sundrahast. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel ja jätab järgnevad menetluskulud riigi kanda: kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud 765 eurot ja riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Peep Rajaverele 127,20 eurot. Sundraha mõista välja 50% ulatuses, s.o 438 eurot. Riigi kasuks Andres Mihkilt välja mõistetavad menetluskulud kokku 565,20 eurot. Riigi kanda jäävad menetluskulud summas 1019,70 eurot. 4 4 1-20-9427 Andres Mihk on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5 5