Obsah (6)

§ 422§ 667§ 415§ 413§ 407§ 418

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9036 Tsiviilasi A.A

§ 422lõike 1 järgi mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks.

Tsiviilasjadel ja ka täitemenetlustel on erinevad numbrid ning hoolikalt materjale vaadates ei saa tekkida arusaamist, et tegemist on ühe ja sama tsiviilasjaga. Lisaks on eri kohtuasjades toimetatud hagimaterjalid kostja esindajale kätte erineval viisil. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja menetluse taastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud kostja aru, et tsiviilasjad nr 2-20-9035 ja 2-20-9036 on erinevad asjad; kostja arvas, et dokumendid saadeti ühes tsiviilasjas.
2. Hageja leidis, et määruskaebus on põhjendamata. Hageja märkis, et kostja oli hooletu, kui ei märganud, et tegu on erinevate asjadega. Kaja rahuldamise aluseid ei esine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kostja kaja maakohtu tagaseljaotsuse peale ning taastab tsiviilasja menetluse (

§ 667lg 2 esimene lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 415

lõike 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus peab kaja saamisel kontrollima ka omaalgatuslikult, kas esinevad alused kaja rahuldada sõltumata mõjuvast põhjusest (

§ 415lõike 1 teine lause).

Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjade numbrite sarnasus ja ebaõige järeldus, et tegemist on sama tsiviilasjaga, on erandlikke asjaolusid arvestades mõjuv põhjus, mis andis aluse hagile vastamata jätmiseks

§ 415lõike 1 mõttes.

Subjektiivne tähelepanematus iseenesest ei ole

§ 415

lg-e 1 ka

§ 422

lg-e 2 järgi üldjuhul mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks, kuid antud juhul on ringkonnakohtu arvates tegemist erandlike asjaoludega. Esiteks on hageja esitanud ühe jõustunud kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kaks hagi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagides erineb vaid üks number (tsiviilasjad nr 2-20-9035 ja nr 2-20-9036), hagid esitati paarikuuse vahega, kostja on elatist saav alaealine, keda esindab seaduslik esindaja, ema, st tegemist ei ole õigusteadmistega isikuga ja kostjal puudus eelnev teadmine, et elatise asjas esitatakse erinevate perioodide osas kaks erinevat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus peaks asjas, kus elatist maksma kohustatud isik nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tagama, et alaealise lapse õigused oleksid kaitstud. Kuigi

§ 413

lg-d 3 ja 4 ei välistanud tagaseljaotsuse tegemist, oleks maakohus olukorras, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tagajärjel võib laps kaotada elatise, tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmisel ei ole

§ 407lõike 1 alusel kohtu kohustus, vaid õigus.

Selle õiguse kasutamisel on kohtul kaalutlusruum. Maakohus rikkus

§ 407

lõike 1 kohaldamisel kaalutlusreegleid, kui ei arvestanud asjaoluga, et 2 tagaseljaotsuse tegemine võib kahjustada lapse varalisi huve. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et lapse seadusliku esindaja tähelepanematus ei tohiks lapsele kui piiratud teovõimega isikule tuua kaasa negatiivseid tagajärgi menetluses, arvestades, et laps ei saa endale esindajat ise valida (sh kasutada juristi teenuseid). 8. Kaja rahuldamise tõttu menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita (

§ 418lg 1).

Taastatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi