KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2039 Ha

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav XX esitas 07.08.2020 ja 02.09.2020 vanglale avaldused, milles ei nõustunud sellega, et söögikordadel antakse kolme sepikuviilu asemel nüüd kaks. Tallinna Vangla vastas XX mõlemale pöördumisele 02.09.2020 kirjaga nr 5-8/20/16847-
2. Vangla selgitas, et XX menüü toiduenergia väärtuseks on 2987 kcal ning menüü koostamisel puudub kohustus teatud toiduainete väljastamiseks. XX esitas vastuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 07.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/223-2 rahuldamata.
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 07.10.2020 vaideotsuse nr 515/20/223-2 tühistamiseks ning Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Vangla vähendas sepiku kogust, kuid ei asendanud seda muu toiduga. Vale on ka väide, et kinnipeetavad jätsid palju sepikut söömata. R2 sektori kinnipeetavate jaoks oli isegi varasem sepiku kogus liiga väike. Kaebaja kaal on langenud ja sepiku koguse vähendamine vähendab seda veelgi. Lähedaste toetuseta oleks kaebaja juba päris kõhnaks jäänud. 3-20-2039
4. Tallinna Vangla leidis, et kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu jätta menetlusse võtmata.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 04.11.2020 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebajal puudub

§ 45lg 4 järgi kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks.

Samuti tuleb

§ 44

lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus talle kahe viilu sepiku asemel kolme väljastamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Tallinna Vangla kodukorra p 9.1 kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel ja p 9.12 kohaselt koostab lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad meditsiiniosakond. Määruse nr 150 § 2 lg 1 järgi arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset, võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kaebaja toob välja, et tema toidukogus vastab juba praegusel ajal rühmale R 4 (kõrgeima toiduenergiavajadusega kinnipeetavad), kuid sellest ei piisa. Vastustaja kinnitusel on augusti kuni oktoobri kohta koostatud menüüst nähtuvalt R 4 rühma toidu keskmine kaloraaž 2987 kcal. Kaebaja näitajatega (vanus, sugu, kehalise aktiivsuse tase ja põhiainevahetus) kinnipeetav kuulub tegelikult rühma R 3 (päevane kaloraaž 2700 kcal). Seega on kaebajale väljastatava toidu kalorsus suurem ettenähtust. Asjaolu, et kaebaja ei suuda hinnata söögi kaloraaži, ei tähenda, et kaebajale väljastatud söögid oleksid vähem kaloririkkad. Lisaks on vastustaja välja toonud, et 3 viilu sepiku väljastamisega ületati kinnipeetava päevast kaloraaži. Eesti Haigekassa kodulehel oleva kaalukalkulaatori andmete järgi on 190 cm pikk ning 79 kg kaaluv kaebaja normaalkaalus. Vastustaja väidete kohaselt kinnitas ka vangla meditsiiniosakond, et kaebaja on normaalkaalus. Terviseamet kontrollis 02.09.2020 Tallinna Vanglas toitlustust. Terviseamet hindas ühe nädala menüüd, mis kehtis

1. a augustist oktoobrini. Terviseamet tuvastas, et kahe nädala keskmine toiduenergiasisaldus R 4 rühmas vastas nõuetele. Järelevalve käigus juhiti tähelepanu, et edaspidi tuleb jälgida kinnipeetavate toidunorme, et toidust saadav toiduenergia ei ületaks kinnipeetava rühma kahe nädala keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse rohkem kui 12% ja kahe nädala toidu keskmine valgukogus ei ületaks nõuded rohkem kui 1,5 korda. Kuivõrd Terviseamet ei tuvastanud Tallinna Vanglas, et rikutakse kinnipeetavate toidunorme (Terviseamet tõi välja, et pigem antakse ettenähtust rohkem süüa), on kaebaja väited toidu väiksema toiduenergia kohta paljasõnalised. Vanglal tuleb määruse nr 50 § 3 lg 1 järgi tagada toit, mis peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. Vanglal puudub kohustus väljastada kindlat tüüpi toitu. Kuigi kaebaja ei pruugi olla rahul talle väljastatava sepiku kogusega, ei anna see õigust nõuda täiendava sepikuviilu väljastamist. Seega pole vangla rikkunud kaebaja põhiõigusi ulatuses, mis õigustaks kohustamisnõude rahuldamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel.
2. XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.11.2020 määruse peale. Vangla vähendas sepiku kogust kolmelt viilult kaheni, asendamata seda millegagi. Vangla väide, et suurendatud on muu toidu kogust, on vale. Kaebaja on kaotanud kehakaalus 1,5 kg. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 121lg 2 p 1).

6.1.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8).

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-505, p 8). 6.

1. Kinni peetaval isikul on kaebeõigus asjas, kus ta vaidlustab talle väljastatava toidu koguse ja kalorsuse ebapiisavust motiivil, et see võib ohustada tema tervist. Igal juhul pole kaebeõiguse puudumine ilmselge. Täidetud on eeldus, et kaebajal on vaidlustatud tegevusega faktiline puutumus. Samuti on tegemist kinnipeetava VangS §-st 47 tuleneva subjektiivse õiguse riivega. Segamini ei tohi ajada kaebeõigust ja kaebuse põhjendatust, s.o ühelt poolt kaebaja õiguste riive olemasolu ja teiselt poolt sellise riive õiguspärasust. RVastS § 6 lg 1, milles sätestatud eelduste puudumisele viitas halduskohus, sätestab nõude materiaalõigusliku aluse, tegemist pole isiku kaebeõigust reguleeriva normiga. Ringkonnakohus märgib, et ka varasemalt on kohtupraktikas lahendatud kinnipeetavate kaebusi täiendava toidu saamiseks, seadmata kahtluse alla nende kaebeõiguse olemasolu taolise nõude esitamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-13).
2. Asjas tuleb kohaldada

§ 121

lg 2 p-i 21, mille järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.1. Kaebaja õigusi saaks rikkuda vaid see, kui kaebajale vangla poolt väljastatav toidu kogus ei vastaks tema toiduenergiavajadusele ja see kahjustaks tema tervist. Kinnipeetav ei saa vanglalt nõuda kindlate toitude või toiduainete väljastamist. Kohtul pole põhjust seada kahtluse alla vangla väidet, et kaebaja arvestuslik toiduenergiavajadus on 2700 kcal ning talle väljastatakse toitu rühma R 4 toidunormi (2700–3100 kcal) järgi. Vangla vastusele lisatud menüüst augusti kuni oktoobri 2020 kohta nähtub, et selle järgi väljastatud toidu keskmine päevane kalorsus oli 2987 kcal. Toidust saadava energia tuvastamisel saab lähtuda eelkõige vangla koostatud menüüst ja selle põhjal arvestatud energiakogusest. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kaebajale väljastatud toit ei kataks tema arvestuslikku energiavajadust, vaid see on isegi mõnevõrra suurem. Mai kuni juuli 2020 menüü järgi väljastatud toit (toiduenergia 3151 kcal) ületas kaebaja arvestuslikku energiavajadust. Vahe menüüde energiakoguses on seejuures võrdlemisi väike – 164 kcal päevas. Terviseamet ei tuvastanud 02.09.2020 kontrolli tehes, et kinnipeetavatele väljastatakse nõutavast madalama energiasisaldusega toitu. Ka kaebaja väidetest kaalu kaotamise kohta pole alust järeldada, et kaebajale ei anta tema toiduenergiavajadusele vastavat toitu. Haigekassa kodulehel oleva kaalukalkulaatori järgi on kaebaja kehamassiindeks 21,9, mis tähendab, et kaebaja on normaalkaalus (kehamassiindeks 18,6–25). Kaebajal ei ole õigust nõuda toidu väljastamist varasema või uue menüü alusel, millest saadav toiduenergia kogus ületab talle ette nähtud kogust. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses väitnud, et tervislikel põhjustel on temale näidustatud arsti ettekirjutusel suurema kalorsusega toit. Küsimus sellest, kas kaebajale väljastatava toidu kogus (kaal, mass) on vähenenud või suurenenud, ei oma siinse vaidluse 3

§ 121lg 2 p 21 järgi.

8. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid asendab

§ 200p 5 ja § 203 lg 2 alusel halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 4