) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 25.08.
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ 2 Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused võlausaldaja ees täielikult täidetud. Seisukoha esitas ka võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna võlgnik on menetluse kestel teinud väljamakseid kokku summas 15 299,64 eurot, moodustab see võlausaldaja nõudest vaid 4,5%. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast paimat ning teinud võlausaldajatele kogu menetluse kestel väljamakseid ulatuses, mida tema sissetulekud on võimaldanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel tegelenud tulutoova tegevusega, omanud töökohta ning saanud regulaarselt sissetulekud. Võlgniku poolt esitatud andmete alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole Kohus on käesolevas tsiviilasjas 12.09.2018 tehtud kohtumääruses asunud seisukohale, et võlgnik ei ole korrektselt arvestanud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvaid summasid alates 01.01.2016 ning sellest tulenevalt on võlausaldajatele makstud välja oluliselt vähem kui seaduse järgi nõutav. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas tsiviilasjas 18.01.2019 tehtud kohtumääruses seisukohale, et maakohus pole võlgnikule
lg-s 3 toodud kohustuse sisu menetluse kestel arusaadavalt ja piisavalt selgitanud. Kohus selgitas 21.05.2019 võlgnikule, kuidas tuleb arvestada töötasult seda summat, mis kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. Arvestades võlgniku poolt esitatud andmeid võlgniku sissetuleku kohta ja asjaolu, et võlgnik on 25.05.2020 seisuga sellele eelneva kahe aasta jooksul teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 32 159,40 eurot, asub kohus seisukohale, et võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on võlgnik võlausaldajatele väljamaksete summade arvestamisel lähtunud kohtu juhistest ning väljamaksed on tehtud kooskõlas PnakrS §-s 173 lg 3-5 sätestatule. Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt menetluse kestel võetud laenud ei ole vähendanud võlausaldajatele tasutavaid summasid, mistõttu ei ole uute võlakohustuste tõttu võlgnik rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on valdava osa menetluse ajast tegelenud tulutoova tegevusega ja teinud võlausaldajatele nõuetekohaselt väljamakseid. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks oma vara varjanud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust 3 vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3).
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E V´i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.