KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number 7. detsember 2020, Narva kohtumaja 2-20-13514 Kohtuasi D Mi hagiavaldus S Mi vastu elatise nõudes Otsuse

§-s 101 sätestatud määra.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (2-6-11905 p 18; 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Teiseks leiab kostja leiab, et hagiavalduse toodud kulutused lapsele on ülemääraliselt ülepaisutatud (näiteks eluasemekulud 150 eurot, transpordikulud 200 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 130 eurot jm. Kostja ei ole nõus hageja esitatud kulude nimekirjaga. Kostja leiab, et mõistlikud ning vajalikud hageja kulud on järgmised: Eluasemekulud: Kulutused Toidule: Kulutused transpordile: Sidekulud: Kulutused tervishoiule: Kulutused hügieenitarvetele: Kulutused riietele ja jalanõudele: Muud vältimatud püsikulutused (loetelu): Lasteaia kulud 40 euro 150 euro 10 euro 0 euro (arvestades lapse vanust) 20 euro 10 euro 35 euro Kokku 80 euro 325 euro. 2 2-20-13514 Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande 2020 veebruar järgi, mille viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors, on 3-6 aastaste ülapidamine 327 eurot (lk 47)/ 2= 164 eurot kuus. Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt väiksemad kui 1 miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski laps vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt siis kostja poolt pakutud mõistlik ja põhjendatud elatise on 220 eurot. Kostja viitab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka riiklike peretoetustega (arvestades Riigikohtu lahendit asjas 3-2-1-35-17, p-d 28.2). Seega palub Kostja kohtul välja nõuda andmed hageja seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste kohta ning nendega asja lahendamisel arvestada. Kostjal vara puudub. Elukohaks on üürikorter, kus elab koos elukaaslase ja lapsega. Last peab ülal vahetult. Kostja töötab x AS-s x, tema sissetulekuks kuus on keskmiselt 876 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulud on: söögikulu 300 eurot (10 eurot x eluruumi majanduskulud 60 eurot (keskmine arve 180 : 3 inimene), hügieen – 30 eurot, ravikulud – 30 eurot, riided ja jalanõud - 40 eurot, transport - 100 eurot, vaba aeg – 60 eurot, side, interenet – 15 eurot. Kokku 635 eurot. Lahutades 876 – 635= 241 eurot, mis kahe lapse vahel jagades teeb 120 eurot. Kostja on nõus tasuma 220 eurot. Lisaks peab Kostja Hagejat ka vahetult ülal – hageja viibib tihti koos isaga. Riigikohus on leidnud ka, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit ning et kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (3-2-1-35-17 p-d 21, 22). Elatist nõuab tagasiulatuvalt alates 01.06.2020. Kostja on tasunud elatis 09.05 – 200 eurot, 28.08 - 150 eurot, 08.09. – 500 eurot, Samuti oli laps isaga sellel perioodil vahetult – seega ei ole põhjendatud elatise tagasiulatuv tasumine alates 01.06.2020. Ülaltoodu alusel palub kostja rahuldada hagi osaliselt ning määrata kostjale elatis 220 euro kuus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. Vaidlust ei ole selles, et V Z ja S M on D Mi vanemad. Vaidlust ei ole ka selles, et D M elab koos ema V Zga.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 1013 2-20-13514 lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

1. Perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas on muutunud kohtupraktika, kuid iga kaasuse puhul tuleb arvesse võtta konkreetset juhtumit.
2. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita oma alaealise lapse ees ülalpidamiskohustus. Samas mõistab kohus, et arvestades pandeemiast tingitud tööpuuduse kasvu ja Ida-Virumaa tööhõive olukorda, osutub tulusama töö otsimine nõue teoreetiliseks. Samas möönab kohus, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb arvesse võtta ka lastele tehtavaid tegelikke kulusid.
3. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

).

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.
4. Kohus juhib hageja tähelepanu
5. a novembris avaldatud RAKE uurimusele, mille kohaselt aastail 2010-2012 oli keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) muutus tarbijahinnaindeks 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning
6. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis
7. a jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis. 4 2-20-13514
8. Kohus viitab ka sellele, et veebruaris 2020 valminud RAKE uuringust „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, nähtub, et lapse igakuised elementaarkulud vanusegrupis kuni 4 aastat on 400 eurot, mis teeb ühe vanema kulutuseks 200 eurot kuus.
9. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse kulutuste katmisel võrdväärselt. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanemal, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S Milt D Mi kasuks 220 eurot elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni D Mi täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Samuti mõistab kohus välja elatise tagantjärele alates 01.06.2020 ja määrab, et see tuleb tasuda võrdsete osamaksetega kuue kuu jooksul. Menetluskulude jaotus
11. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
12. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5