Obsah (6)

§ 146§ 147§ 158§ 167§138§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9822 Tsiviilasi OÜ Eurex Finants

§ 146lõike 1 järgi aegunud.

Hageja seisukoht aegumise osas

1. 31.10.2019 vastuses (tlk 60 jj) hageja ei vaidle vastu kostja taotlusele aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja jääb kokkuvõtvalt aegumisega seonduvalt hagiavalduse punktis 2.
2. avaldatu juurde ega korda juba ammendavalt esitatud seisukohti. Hageja leiab, et laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse muu hulgas aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt RKTKo 3-2-1-8-07).
5. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha otsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes. 5
6. Hageja nõudele kui tehingust tulenevale nõudele kohaldub

§ 146lõikes 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 22.

märtsi 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10 p-d 23, 27). 17. Kohus on tuvastanud, et 21.06.2011 sõlmitud laenulepingu ja selle lisade kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 (tlk 5, 8, 10, edaspidi ka laenuleping I). 01.12.2014 laenulepingu kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015 (tlk 12, edaspidi ka laenuleping II). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Arvestades, et laenulepingust I tuleneva laenu tagastamise tähtaeg saabus 21.06.2013 ja laenulepingust II tuleneva laenu tagastamise tähtaeg saabus 10.05.2015, siis kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu aegusid

§ 146lg 1 alusel vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti nõude tunnustamisega tulenevalt

§ 158lõikest 1.

Hageja on asunud seisukohale, et nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti Eurex Capital`i ja kostja vahel 24.09.2015 sõlmitud OÜ Eurex CS osade müügilepingu sõlmimisega, kuivõrd kostja tunnistas müügilepingus enda kohustusi laenuandja ees. Kostja vastuse kohaselt kostja ei ole nõuet tunnustanud, mistõttu nõude aegumine ei ole katkenud. 19.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Õiguskirjanduses on leitud, et nõude tunnustamine selle sätte tähenduses peab väljenduma tahteavalduses, millest järeldub tahe nõude olemasolu tunnustada. Seejuures saab aegumise katkemise aluseks olla esmalt nõude tunnustamine tehinguga, eelkõige konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega, veksli või tšekiga (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 158 komm 3.1.).

1. Kohus on tuvastanud, et 24.09.2015 sõlmitud müügilepingust ei nähtu (hagiavalduse Lisa 8, tlk 14), et kostja oleks laenulepingust I või laenulepingust II tulenevaid nõudeid tunnustanud. Kohus leiab, et müügilepingus ei ole osundatud ühelegi konkreetsele laenusuhtele ega sellele, milline võiks olla väidetavast laenusuhtest tulenev nõue. Kohus nõustub kostja märgituga, et isegi kui kostja oleks selles dokumendis mingisuguseid tema vastu suunatud nõudeid tunnustanud (mida kostja kategooriliselt eitab), on selliselgi juhul nõuded hagi avalduse esitamise seisuga aegunud, s.o nõuded oleksid aegunud hiljemalt 24.09.
2. Kohus on tuvastanud, et hageja viidatud 20.11.
3. a e-kirja sisu (tlk 15) ei saa seondada ühegi konkreetse laenusuhtega. Kostja vastus, et „jõuame kindlasti kokkuleppele“ ning et kostja „näeks lahendust uute ühiste projektide raames“ ei anna kohtule alust käsitleda nõude tunnustamisena hagis viidatud 6 laenulepingute suhtes. 20.11.2017 e-kirjast ei nähtu muud kui see, et kostja on pidanud vajalikuks hageja 29.10.2017 e-kirjas toodud andmeid kontrollida ning peab võimalikuks koostöö jätkamist tuleviku projektide raames.
4. Alternatiivselt leiab hageja, et tema nõuded ei ole aegunud, sest pooled sõlmisid 05.01.2016 suulise kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja edasilükkamises (vt hagiavalduse p 2.1.1, tlk 3). Täiendava tähtaja määramiseks loeb hageja 05.01.2016 suulise kokkuleppe sõlmimist. Kohustuse täitmiseks kokkulepitud täiendavaks tähtajaks peab hageja 28.05.2018 põhjusel, et sellel kuupäeval kinnitas Harju Maakohus kompromissi hageja ja kolmanda isiku AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (BTA) vahel. Lisaks tugineb hageja hagiavalduses Eurex Capital esindaja M. R. poolt koostatud 29.10.2017 kuupäeva kandvale e-kirjale, millega hageja soovib tõendada, et pooled on leppinud kokku võla sissenõudmise edasilükkamises (tlk 15-16 e-kirjavahetus). Kostja vastab, et ta ei ole sõlminud hagejaga mingisuguseid hagiavalduses viidatud suulisi kokkuleppeid nõuete tasaarvestamise või sissenõudmise edasilükkamise kohta. Selliste kokkulepete sõlmimist ei ole hageja ka tõendanud. Samuti on 05.01.2016 mistahes suuliste kokkulepete sõlmimine hagejaga välistatud ka seetõttu, et hageja teavitas kostjat nõude omandamisest alles 29.05.2019 (vt hagiavalduse p 15 tlk 2). 22.

§ 167

lg 2 kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. laenulepingust tuleneva nõude aegumine peatunud

§ 167

lg 2 alusel, s.o seoses kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramisega.

1. Kohus on tuvastanud, et pooled on laenulepingus I ja laenulepingus II punktis 8.
2. kokkuleppinud, et: „Käesolevat lepingut võib muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ning kõik Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult“. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingut I kui ka laenulepingut II võib muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ning kõik lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. Laenulepingu muudatuseks tuleb lugeda ka kokkulepped laenu tagastamise tingimuse ja täitmise tähtaja kohta, mistõttu tulnuks need sõlmida kirjalikult. VÕS § 11 lg 2 kohaselt, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Teisisõnu vorminõude täitmata jätmisel ei loeta lepingut sõlmituks. Seega isegi juhul, kui hageja ja kostja oleks sõlminud hagiavalduses väidetud suulise kokkuleppe, ei omaks need kohtu hinnangul õiguslikku tähendust. Lisaks ei saaks sellistel kokkulepetel (suulised või e-kirja teel kokkulepped) või tahteavaldustel olla õiguslike tagajärgi, sest laenulepingu p-i 13.
3. kohaselt peavad lepinguga seotud teated, mis omavad õiguslike tagajärgi, olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega, mida hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti leiab kohus, et Eurex Capital esindaja M. R. poolt koostatud 29.10.2017 e-kirjast (tlk 15) ei nähtu, et Eurex Capital ja kostja oleksid sõlminud hagis 7 viidatud kokkuleppeid, mis puudutaks hagiavalduses kajastatud nõudeid või nende tunnustamist konkreetses summas. Arvestades, et Harju Maakohus kinnitas kompromissi hageja ja kolmanda isiku AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (BTA) vahel, siis see ei aita kaasa hagi rahuldamisele kostja vastu.
4. Hageja leiab, et kui tema nõue on aegunud, siis kostja on aegunud nõude tunnustamisega aegumise vastuväitest loobunud (hageja vastuse p 11, tlk 60). Aegumise vastuväitest loobumisel tuleb hageja hinnangul nõuet tunnustada. Hageja viitab Riigikohtu selgitusele lahendis nr 3-2-1-146-13 p-s 24, et aegunud nõude tunnistamine võib olla käsitletav ka aegumise vastuväitest loobumisena, kui võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik. Hageja leiab, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb käesoleval juhul lugeda kostja aegumise vastuväitest loobunuks. Hageja selgitab, et laenuandja (hilisemalt hageja) ning kostja on läbi aastate üritanud leida laenunõude täitmiseks lahendusi, mida kinnitab mh ka 20.11.2017 e-kiri. Kostja vastab, et ta ei ole nõuet tunnustanud ega ka loobunud mistahes vastuväidetest sellega seonduvalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitest loobumiseks üksnes juhul, kui selle kohta on antud võlatunnistus, see on antud tehinguna kehtivalt ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (RKTKo 3-2-1-129-16, p 49). Kohus leiab arvestades, et kostja ei ole võlga tunnistanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis puudub alus hageja väitele, et kostja on aegumise vastuväitest loobunud. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja viidatud 20.11.
5. a e-kirja sisu (tlk 15) ei saa seondada ühegi konkreetse laenusuhtega.
6. Kohus nõustub hageja viitega, et aegumise eesmärk on kõrvaldada tsiviilkäibest õigusrahu ja õiguskindluse tagamise eesmärgil nõuded, mille sissenõudmine tuleb võlgnikule üllatuslikult ning ootamatult. Aegumine paneb võlausaldajale hoolsuskohustuse nõudega tegelda. Aegumise eesmärgiks ei ole anda võlgnikule tööriista, mille kasutamisega on läbi venitamise ja petmise võimalik õiguspäraselt nõude täitmisest hoiduda. Aegumise kohaldamine on põhjendatud olukordades, kus võlausaldaja ei ole nõude maksmapanekul hoolas ning üritab maksma panna nõuet, mis peaks õiguskindluse põhimõttest lähtudes olema tsiviilkäibest kõrvaldatud. Hageja on nõude sissenõudmisega jooksvalt tegelenud ning on üritanud leida koos kostjaga olukorrale lahendust. Hageja on heas usus andnud kostjale korduvaid võimalusi nõude täitmiseks ning pöördus kohtusse üksnes pärast üllatusliku aegumise vastuväite esitamist kostja poolt. Hageja hinnangul on kostja poolt aegumisele tuginemine vastuolus

§138ja VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega.

Edasi nõustub kohus ka kostja märgituga, et kõige olulisemaks aegumise regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta võlgnikuks mitte olevat isikut alusetute nõuete eest (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 142 komm 3.1.). Praegusel juhul võlasuhe, mille alusel hageja täitmist nõuab, tekkis enam kui kaheksa aastat tagasi. Kostja on füüsiline isik. Hageja on seevastu professionaalne turuosaline, kellel on vaieldamatult vajalik oskusteave ning ka võimalused nõuete sissenõudmiseks. Hageja kinnitab 03.09.2019 menetlusdokumendi p-s 6, et on tegutsenud aastast 2006 esialgu eraisikute 8 laenulepingutega ja hiljem juriidiliste isikute finantseerimisprojektidega. Seadusega sätestatud nõude aegumistähtaega ja oma õiguste kaitseks aegumise vastuväite esitamist ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Riigikohtu praktika kohaselt kui tsiviilkohtumenetluses esitatud hagi aluseks on samad asjaolud, millel põhines kriminaalmenetlus, võib aegumise vastuväite esitamine olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (

§ 138

lg 1 ja VÕS § 6 lg 2) (RK: 3-2-1-135-14 p 14), kuid selliseid asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. 26.

§ 143

kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

1. Kuna kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus kostja suhtes, kes aegumisele tugines lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg a sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 kohtuotsusega muudeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.11.2019 kohtuotsuse põhjendusi. 9