Obsah (4)

§ 41§ 48§ 20§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-11538 Tsiviilasi Ahto Lu

) § 41 nõuetele. Ülikõrgete maksete kogumine ilma teenust osutamata ei ole kooskõlas hea usu põhimõtte ega heade kommetega. Majandusaasta aruandes on remondifondi maksed valesti kajastatud annetustena, mis võimaldab juhatusel kasutada neid enda äranägemisel. Vale majandusaasta aruande vastuvõtmine ei ole samuti kooskõlas hea usu põhimõtte ega heade kommetega. Otsused on tühised ka vorminõuete rikkumise tõttu, kuna protokollist ei nähtu, kes hääletasid otsuste poolt, kes vastu ja kes üldse hääletasid. 2 2. Puudutatud isik taotles avalduse menetluse lõpetamist või rahuldamata jätmist. Avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tegevusplaan vastab põhiosas

§ 41nõuetele.

Majad, milles on kuni 10 korterit, võivad pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet. Juhatus on pidanud aruande koostamist ja esitamist vajalikuks. Korteriühistule laekuvad maksed võib jagada kolmeks: halduskulud, remondifond ja avariifond (võib kajastada real Sihtotstarbelised tasud…) ning vahendatud maksed teenusepakkujatele. Remondifondi maksete kajastamine real, kus muude sihtotstarbeliste tasude kõrval paiknesid ka annetused, ei ole otseselt ebaõige. Korteriühistu on siiski tellinud majandusaasta aruande ümbervormistamise samade andmetega. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. juuni 2020 määrusega avalduse osaliselt ning tunnistas kehtetuks Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu
3. juuni 2019 üldkoosoleku otsuse
4. a tegevusplaani ja eelarve kinnitamise kohta. Maakohus jättis rahuldamata avalduse Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu
5. juuni 2019 üldkoosoleku otsuse
6. a majandusaasta aruande kinnitamise kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt vastab 03.06.2019 üldkoosoleku protokoll seaduses sätestatule. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 31, mis sätestab nõuded osalejate nimekirjale, üldkoosoleku toimumise ajal ei kehtinud. Korteriühistu põhikirja p 7.7.2 järgi määrab üldkoosoleku otsustusvõimelisuse registreerimisleht. Protokolli kohaselt osales koosolekul kokku 2290 häält. Koosolekul osalenud korteriühistu liikmed on loetletud protokolli päises. Avaldajad ei ole väitnud, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriühistu tulude ja kulude suuruse ning jaotuse kavandamisse sekkumiseks puudub kohtul õiguslik alus. Üldkoosoleku otsus korteriühistu tegevusplaani ja eelarve kinnitamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks tegevusplaani vastuolu tõttu seadusega (

§ 48

; § 41 lg 1 p 4), kuna tegevusplaanist (majanduskavast) ei nähtu reservkapitali suurust ja sellesse maksete tegemist. Taotlus majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et korteriühistule laekuvad maksed võib jagada kolmeks: halduskulud, remondifond ja avariifond (võib kajastada real Sihtotstarbelised tasud…) ning vahendatud maksed teenusepakkujatele. Remondifondi maksete kajastamine real, kus muude sihtotstarbeliste tasude kõrval paiknesid ka annetused, ei ole otseselt ebaõige. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et

1. a majandusaasta aruanne vastab raamatupidamise seaduse (RPS) § 25 lg 1 nõuetele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Ahto Luik ja Anu Luik esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
3. juuni 2020 määruse tühistamist osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega tunnistada korteriühistu
4. juuni 2019 üldkoosoleku otsus kehtetuks või alternatiivselt tuvastada selle tühisus ka
5. a majandusaasta aruande kinnitamise osas ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on koosoleku läbiviimisel oluliselt rikutud selleks ette nähtud korda. Protokollile esitatavaid nõudeid reguleerib MTÜS § 21 lg
6. Seal märgitud üldkoosolekust osavõtnud isikute nimekirja ei ole kohtule esitatud. Samuti ei nähtu protokollist, kes ja kuidas hääletasid. Tegemist on olulise rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik kontrollida ei koosolekul osalenud isikuid ega hääletustulemusi ning mis tingib üldkoosoleku otsuse tühisuse; 3 2) on majandusaasta aruanne sisuliselt ebaõige. Aruande lk 5 tulemiaruandes ja lisas 5 on toodud, nagu oleks korteriühistu saanud
7. novembrist 2017 kuni
8. detsembrini 2018 annetuste ja toetustena 3400 eurot. Korteriühistu ei ole saanud sel perioodil annetusi ega toetusi. Aruanne ei vasta RPS § 25 lg 1 nõuetele. Kohus ei kontrollinud, kas aruanne vastab RPS § 17 lg 1 kohaselt kas Eesti finantsaruandluse standardile või Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelise finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse standard (Rahandusministri 22.12.2017 määrus nr 105; lisa 14 p-d 12–14) ei näe ette võimalust kajastada remondifondi makseid annetustena. Remondifondi maksed tuleb kajastada liikmetelt saadud sihtotstarbelise tasuna. Kohus on jätnud tähelepanuta ka remondifondi maksete vale kajastamise eesmärgi. Remondifondil on sihtotstarve, kuid annetusi saab juhatus kasutada, kuidas ta soovib. Vale majandusaasta aruande vastuvõtmine ei ole kooskõlas ei hea usu põhimõtte ega heade kommetega ning kohus oleks pidanud tunnistama sellekohase otsuse kehtetuks või tuvastama selle tühisuse. Korteriühistu võttis omaks, et aruande algses redaktsioonis esines puudusi, seega pooltel sisulist vaidlust aruande ebaõigsuse osas ei olnud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle läbivaatamata või rahuldamata ning menetluskulude määruskaebuse esitajate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebus esitatud pahauskselt, kuivõrd avaldajate eesmärgid on saavutatud – tegevuskava tunnistas maakohus kehtetuks, majandusaasta aruande on korteriühistu liikmed võtnud vastu uues redaktsioonis ja avaldaja tunnistab selle nõuetekohasust; 2) on koosolekul osalenud korteriühistu liikmed loetletud protokolli päises. Asjaolu, et protokollis ei ole hääletustulemusi esitatud isikuliselt, ei ole aluseks otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Nimeliselt tuleb protokollida üksnes eriarvamusele jäänud korteriühistu liikme seisukohad. Samuti ei anna põhjust otsuste tühistamiseks üldkoosoleku registreerimislehe kohtule mitte esitamine. Avaldajad ei ole väitnud, et registreerimisleht puuduks; 3) kajastusid
10. a majandusaasta aruande algversioonis korteriühistu liikmetelt laekunud rahalised vahendid ebakorrektsel real. Majandusaasta aruanne on tagasiulatuva perioodi tegevust kajastav dokument, mistõttu arutlus laekumiste omastamisest tulevikus on kohatu. Korteriühistu juhatus on koostanud uue aruande, mis on ühistu liikmete poolt heaks kiidetud. Kohtul ei ole võimalik varasemat aruannet kehtetuks tunnistada ega selle tühistust tuvastada, kuivõrd see on korteriühistu liikmete poolt asendatud uue dokumendiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks Tartu linn, Marja 16 korteriühistu 03.06.2019 üldkoosoleku otsuse
12. aasta tegevusplaani ja eelarve kinnitamise kohta (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Seetõttu ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas ei kontrolli.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse korteriühistu 03.06.2019 üldkoosoleku otsuse 2018 majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4 Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega tunnistab kehtetuks korteriühistu 03.06.2019 otsuse 2018 majandusaasta aruande kinnitamise kohta ning jätab menetluskuludest 2/3 korteriühistu ja 1/3 avaldajate kanda. Selles osas on määruskaebus põhjendatud. Osas, milles taotleti 03.06.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetust seoses otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumisega, tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
14. Avaldajad vaidlustasid korteriühistu 03.06.2019 üldkoosoleku otsused muu hulgas põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda sellega, et otsuse protokoll ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (MTÜS § 21 lg 6).

§ 20

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1-5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6-9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatud. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning koosolekul esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

§ 29

lg 2 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõude lahendamisele tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 2 sätestab muu hulgas, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab muu hulgas otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (otsuste sisu ja protokollimisele, samuti koosoleku läbiviimisele esitatavad nõuded). Korteriühistu põhikirja p 7.7.2 järgi üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks on registreerimisleht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteri number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse aluse. Volikiri jääb registreerimislehe juurde. Maakohtu 10.01.2020 istungil (tl 60) on korteriühistu esindaja muu hulgas kinnitanud, et ta saab esitada kohtule koosoleku protokollid. Samas ei nähtu kohtuistungi protokollist ega ka maakohtu hilisemast tegevusest, et maakohus oleks selgitanud korteriühistu esindajale 03.06.2019 üldkoosoleku protokolli esitamise vajadust. Maakohtu poolsest selgitamiskohustuse rikkumisest tulenvalt tegi ringkonnakohus korteriühistule 10.09.2020 kirjaga ettepaneku 03.06.2019 üldkoosoleku registreerimislehe esitamiseks. Korteriühistu esitas ringkonnakohtule 18.09.2020 registreerimislehe (nimekirja). Hinnates korteriühistu 03.06.2019 üldkoosoleku protokolli (tl 54-56) ja üldkoosolekust osavõtnud isikute nimekirja (tl 187), on ringkonnakohus seisukohal, et 03.06.2019 üldkoosoleku läbiviimisel ei ole rikutud MTÜS § 21 lg 6 nõudeid. Nii nähtub eelmärgitud protokollist ja nimekirjast koosolekust osavõtnud isikud ning hääletamistulemused. Seega on põhjendamatu avaldajate väide, et puudub võimalus kontrollida hääletamistulemusi otsuste vastuvõtmisel. 5 Korteriühistu põhikirja p-st 7.8.2 (tl 95) tulenevalt on liikmete hääled üldkoosolekul vastavuses korteriomandi suurusega. 03.06.2019 üldkoosoleku protokolli, osalejate nimekirja, kinnistusraamatu registriosa väljavõtete (tl 84-88) ning korteriühistu põhikirja p 7.8.2 alusel on tuvastatav, et üldkoosolekul vastuvõetud otsustele antud poolthääled on vastavuses üldkoosolekul osalenud liikmetel olnud häältega. Kuivõrd üldkoosolekust osavõtnud isikute nimekirjas on muu hulgas koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad, siis ei saa MTÜS § 21 lg 31 rikkumiseks lugeda seda, et koosoleku juhataja ja protokollija oleks pidanud nimekirja allkirjastama kaks korda.

1. Avaldajad vaidlustasid korteriühistu 03.06.2019 otsuse, millega kinnitati
2. a majandusaasta aruanne. Avaldajate seisukohast nähtuvalt on vastuvõetud majandusaasta aruanne vastuolus RPS §-s 25 sätestatud nõuetega. 04.05.2020 menetlusdokumendis (tl 120) on korteriühistu möönnud, et
3. a majandusaasta aruanne on puudustega ning seetõttu pannud hääletusele aruande parandatud redaktsiooni. Sellele vaatamata on maakohus leidnud, et
4. a majandusaasta aruanne vastab RPS §-s 25 sätestatud nõuetele ning puudub alus selles osas otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses märgituga, et kuna 03.06.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsus korteriühistu
5. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta on vastuolus RPS § 25 lg-s 1 ja § 17 lg-s 1 sätestatuga (samuti finantsaruandluse standardiga, mis on kinnitatud Rahandusministri 22.12.2017 määrusega nr 105), siis on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et korteriühistu nimetatud otsus ei ole seadusega vastuolus ega kehtetu. Korteriühistu on nõustunud sellega, et aruandeperioodil ei ole korteriühistu saanud annetuste ja toetustena 3400 eurot. Samuti kinnitab 03.06.2019 üldkoosoleku otsuse
6. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta seadusevastasust see, et üldkoosolek võttis hilisemalt vastu uue parandatud otsuse. Selles osas tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu 10.09.2020 kirja alusel esitas korteriühistu ringkonnakohtule üldkoosoleku protokolli (hääletamine 21.04.2020-05.05.2020), mille alusel võeti vastu
7. a majandusaasta parandatud redaktsioon. Avaldaja Ahto Luik on e-kirjas (tl 180) tunnistanud, et põhjus, miks ta 03.06.2019 üldkoosoleku otsust vaidlustas, on parandatud. TsÜS § 38 lg 5 teise lause kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul (kolm kuud otsuse vastuvõtmisest) esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 38 lg 5 alusel ei saaks otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui uus üldkoosolek oleks uue otsusega kinnitanud eelneva otsuse. Praegusel juhul nähtub nii korteriühistu vastusest, Ahto Luigi e-kirjast, kui 18.09.2020 kirjale lisatud üldkoosoleku protokollist, et tegemist on uue parandatud
8. a majandusaasta aruande kinnitamisega. Kuna tegemist on uue parandatud otsusega, ei ole korteriühistu poolt vastuses määruskaebusele tuginemine TsÜS § 38 lg-le 5 põhjendatud.
9. Avaldajad vaidlustasid korteriühistu 03.06.2019 otsused põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, samuti põhjusel, et vastuvõetud otsused tegevusplaani ja eelarve kinnitamise ning majandusaasta aruande kinnitamise kohta on kehtetud. Avaldus rahuldati kahe nõude, s.o tegevusplaani ja eelarve kinnitamise ning majandusaasta aruande kinnitamise, osas ning jäeti rahuldamata otsuste vastuvõtmise korra rikkumise osas. Seega rahuldati avaldus ca 2/3 ulatuses ning TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jäävad menetluskulud nii maakohtus 2/3 ulatuses korteriühistu ja 1/3 ulatuses avaldajate kanda. 6 Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ühe nõude osas ja jättis rahuldamata määruskaebuse ühe nõude osas. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja