) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa. Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab hageja vanemate kokkuleppel oma ema juures, kuid suhtleb isaga regulaarselt (dtl 54).
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud hagejale elatist ja hageja tagasiulatuvalt elatise võlgnevust ei nõua. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust alates elatise nõude esitamisest 15.07.2020.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses 2 tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab kostjalt elatise tasumist miinimummääras, s.o. 292 eurot igakuuliselt. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt saab lugeda hageja ülalpidamiskohustuse juulikuu eest 2020 täidetuks, sest hageja on viibinud kostja juures. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 26.06.-27.07.2020 oli hageja koos isaga isa juures xxxx (dtl 63-65, 164). Seega on põhjendatud arvata, et kui laps on viibinud terve kuu isaga, siis on isa kandnud sellel kuul kõik lapsega seotud igapäevased vajadused. Asjaolu, et isa ei ole hageja emale ülalpidamiseks kandnud rahalisi vahendeid juulikuu eest, ei luba arvata nagu isa poleks täitnud oma ülalpidamiskohustust muul moel. Mõistlik on arvata, et kui isa ei nõua emalt juulikuus tehtud kulutuste hüvitamist, millised on seotud lapse ülalpidamisega, siis ei ole hea usu põhimõtte kohaselt põhjust arvestada, et lapse isa oleks nagu kohustatud tasuma hagejale hageja ülalpidamiseks lisaks vahetule ülalpidamiskohustuse täitmisele täiendavaid rahalisi vahendeid. Asjaolu, et hageja igakuised põhikulud sellest ei vähene, kui hageja veedab olulisel määral aega isaga ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samas on mõistlik arvata, et kui laps suhtleb isaga regulaarselt, siis ka lapse isal võib olla sellega püsikulutusi, kui laps parajasti isa juures aega veetmas ei ole. Põhjendatud on kostja väide, et kui laps elas juulikuus kostjaga, siis olid ka kostjal seoses lapse ülalpidamiskulud eelduslikult kahekordne elatise miinimummäär, mida kostja võis tasaarvestada kui hageja elatise nõudega hageja ema vastu 292 euro ulatuses augustikuu elatise katteks, s.o. kostja võib arvestada oma elatise täitmise kohustuse juulikuus augustikuu elatise tasumise katteks, mistõttu kohtu arvates ei ole tõendatud hageja väide, et alates juulikuust ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud seaduses sätestatud miinimummäärast lähtudes. Hageja väide nagu oleks kostja alustanud elatise tasumisega alles peale hagi menetlusse võtmist, ei ole põhistatud, sest hageja on maksekäsu menetluses elatise nõude esitanud juba 15.07.2020, mil hageja oli täielikult kostja ülalpidamisel ning hageja ema hageja isale ülalpidamiskulude katteks rahaliselt ei ole panustanud. Tuvastatud on, et alates septembrikuust kuni detsembrikuuni on kostja hageja ülalpidamiseks teinud rahalised ülekanded seaduses sätestatud miinimumelatise määras, s.o. 292 eurot (dt.l. 147155, 173-174, 193). Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja ei osale hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kuna kostja ei ole rikkunud oma kohustust täita hageja ülalpidamiskohustust, et anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras, siis ei ole hageja nõue tõendatud. Kuigi pooled ei vaidle iseenesest, et hageja ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda miinimumelatise määr 292 eurot ja kostja varanduslikust olukorrast tulenevalt on kostjal seda võimalik teha (dtl 147-155), siis on kostja on märkinud, et hageja tegelikud vajadused võivad olla ka väiksemad kui hagiavalduses näidatud ja väiksemad, kui
lg 1 sätestatud määr.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on välja toonud, et hageja igakuised kulud kokku on 613 eurot (eluasemekulud on 258 eurot, toidukulud 100 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused vaba aja veetmiseks 30 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, lasteaed 72 eurot, huvitegevus 50 eurot, lapse arenguks 15 eurot, ettevalmistusklass 30 eurot.). Samas ei ole hageja 3 kõigi oma kulutuste põhistamiseks tõendeid esitanud, väites et miinimumelatis nõudes tõendeid esitama ei peakski. Kuna hageja miinimumvajadused on suuremad, kui kahekordne elatise miinimummäär, s.o. 584 eurot, siis peab hageja tõendama kõiki tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi lähtudes hageja vajadustest. Põhjendatud on arvata, et ka kostja poolt tehtavaid kulutusi võiks elatise määramisel arvesse võtta. Samas ei ole kostja põhistanud, mil määral, s.o. mis ulatuses kostja osaleb lisaks rahaliste vahendite kandmisel hageja ülalpidamiseks hageja ema kontole vahetult lapse vajaduste katmisel, kui hageja on kostjaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mille põhjal saaks arvestada rahaliselt kostja ja hageja tulevikku suunatud reisikulusid ja hageja ülalpidamiskulude kandmist ajavahemikus, kui hageja viibib kostja juures. Asjaolu, et kostja kogub hageja jaoks hageja kogumisarvele igakuiselt 20,14 eurot, millise summa saab hageja 18 aastaseks saamisel enda käsutusse ei luba samuti arvata, et sellist summat saab pidada hageja igakuiste vajaduste katmisena. Kuna kohus aga eelnevalt ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada, missugused on hageja tegelikud vajadused hageja ülalpidamiseks ja selle kohta esitatud poolte väiteid ja tõendeid (dtl 55) kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuid võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise väljamõistmiseks, milles ka alaealise lapse menetluskulud oleksid tema vanemate kanda, siis leiab kohus, et alaealise lapse kanda menetluskulud jätmine oleks ebamõistlik, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.