KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 1721alusel tühised.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Väär hageja väide selle kohta, et temale ei saadetud teadet 19.08.2019 osanike koosoleku toimumise kohta ja talle ei edastatud materjale koosolekul otsustamisele tulnud küsimuste kohta. Kostja saatis 09.08.2019 hageja e-postile X kutse üldkoosolekule 19.08.
2. Kutse sisaldas ka üldkoosoleku otsuse eelnõud. Kostja kasutab seda e-posti aadressi igapäevaselt enda äritegevuses X-is, mille juhatuse liikmeks hageja on. Kostja on ka varasemad üldkoosoleku kutsed hagejale saatnud samale e-posti aadressile ja hageja on need kätte saanud ning üldkoosolekutel ka osalenud. Hageja kasutab nimetatud e-posti aadressi ka suheldes kohtuga. Seda kinnitab asjaolu, et hageja on saatnud Tartu Maakohtule 10.06.2019 tsiviilasjas nr 2-194016 seisukoha, milles on näidanud enda e-posti aadressiks just X. Teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172järgi osanik.

Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Kuivõrd kostja ei ole rikkunud ei seaduse ega põhikirja nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumisel, oli üldkoosolek õigustatud 19.08.2019 otsuseid vastu võtma ja otsused on kehtivad. MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohus jättis
2. veebruari 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1200 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohus sedastas, et pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: 2 • hageja on kostja osanik; • 19.08.2019 toimus osanike koosolek, kus otsustati muuta osaühingu põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon osakapitali suurusega 149 500 eurot, kutsuda tagasi juhatuse liige hageja ning esitada äriregistrile avaldus osaühingu registriandmete muutmise kohta; • hageja 19.08.2019 osanike koosolekul ei osalenud. Pooled vaidlevad, kas hagejale teatati osanike koosoleku toimumisest või mitte. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

§ 1771

lg 1 täpsustab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda.

§ 1721

näeb ette, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 172

sätestab osanike koosoleku kokkukutsumise reeglid.

§ 172lg 1 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele.

Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

§ 172

lg 2 kohaselt tuleb teates näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et osanike koosoleku teadet ei saadetud hagejale osanike nimekirja kantud aadressil. Kostja väitel saadeti osanike koosoleku kokkukutsumise teade koos selle lisaks oleva osanike otsuse eelnõuga 09.08.2019 hagejale e-posti aadressile X. Riigikohus on 12.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17 (p 14) leidnud, et TsMS § 172 lg 1 teine lause võimaldab osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist osanikele e-posti aadressidele. Riigikohus on korranud juba varasemalt tehtud lahendis (3-2-1-6-03) avaldatud seisukohta, et teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172järgi osanik.

Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Kolleegium on asunud seisukohale, et 3 eeltoodud põhimõtted kohalduvad üldjuhul ka olukorras, kus osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga. Ka sel juhul loetakse osanike koosoleku teate saatmine õigeaegseks juhul, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel eposti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti. Kolleegium märgib veel, et kui koosoleku toimumise teade saadeti ühingu ja osanike vahel tavapärases suhtluses kasutusel olnud e-posti aadressidele, siis ei ole sellel, et tegu oli töiste e-posti aadressidega, teadete kohale jõudnuks lugemisel tähendust, välja arvatud juhul, kui osaühingule oli teada, et hagejatel ei ole töövälisel ajal juurdepääsu kõnealustele e-posti aadressidele. Õiguskirjanduses on leitud, et osanike koosoleku kokkukutsumise teate e-postiga saatmisel tuleb arvesse võtta osaniku ja ühingu vahelist varasemat suhtlust ja tavapäraseid suhtluskanaleid. Arvestada tuleks: millise e-posti aadressi on osanik osaühingule teatanud; millise e-posti aadressi vahendusel on varem suheldud ja millised on osaühingus üldised väljakujunenud elektroonsed suhtluskanalid. Ühingu teatamiskohustuse saab lugeda täidetuks eelkõige siis, kui teade saadetakse sellele e-posti aadressile, mille osanik on ise ühingule teatavaks teinud. Kostja on esitanud kohtule tõendina Proplast Group OÜ 19.08.2019 osanike koosoleku kokkukutsumise teate koos selle lisaks oleva 19.08.2019. a osanike otsuse eelnõuga. Osanike kokkukutsumise teates on märgitud osanike koosoleku päevakorraks osaühingu põhikirja muutmine ja juhatuse liikme A.A. tagasikutsumine. Osanike koosoleku otsuse eelnõu kohaselt otsustavad osanikud: 1) muuta osaühingu põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon osakapitali suurusega 149 500 eurot; 2) kutsuda tagasi juhatuse liige A.A.; 3) esitada Äriregistrile avaldus osaühingu registriandmete muutmise kohta. Kostja on esitanud tõendina ka elektronposti väljavõtte, millelt nähtub, et 09.08.2019 on saadetud e-posti aadressilt X e-posti aadressile X kiri pealkirjaga „Koosoleku kutse“. Kirja manuses on dokument. Kostja esitatud tõendid tõendavad, et kostja saatis 09.08.2019 e-posti aadressile X Proplast Group OÜ 19.08.2019 osanike koosoleku kokkukutsumise teate koos osanike otsuse eelnõuga. Kostja on esitanud kohtule veel tõendina hageja poolt 10.06.2019 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-4016 esitatud seisukoha Proplast Group OÜ saneerimiskava eelnõu kohta. Eelnimetatud tõendist nähtub, et hageja Proplast Group OÜ juhatuse liikme ja osanikuna on avaldanud oma e-posti aadressiks X. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-19-4016 menetles kohus Proplast Group OÜ saneerimisavaldust. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist tõi hageja kohtukõne kirjalikes seisukohtades uue asjaoluna välja, et tsiviilasjas nr 2-18-11036, milles olid samuti samad pooled, saatis kostja vajalikud materjalid hageja isiklikule e-posti aadressile X, mis oli märgitud hageja aadressiks ka samas asjas tehtud kohtuotsuses. TsMS § 331 lg 1 alusel kohus eelnimetatud hageja väiteid ja tõendeid ei menetle ning asja lahendamisel arvesse ei võta. Hageja on esitanud uusi asjaolusid ja uusi tõendeid pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist ning hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks vastavaid asjaolusid ja tõendeid ei saadud esitada õigeaegselt. Arvestades, et uued väited ja tõendid esitati pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, siis kaasneks esitatu menetlemisega asja lahendamise viibimine. 4 Kostja on saatnud koosoleku teate koos otsuse eelnõuga elektronpostiga aadressile, mille hageja ise on paar kuud enne teate saatmist kohtumenetluses teatavaks teinud ja enda kontaktina avaldanud. Maakohtu hinnangul sai kostja mõistlikult võttes eeldada, et hageja kasutab kohtumenetluses avaldatud e-posti ja saab sellelt dokumente kätte. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks osaühingule teatavaks teinud muu e-posti aadressi või oleks tema tavapärane suhtlus äriühinguga toimunud muu e-posti aadressi vahendusel. Kostja on tõendanud koosoleku kokkukutsumise teate saatmist. Eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohtade kohaselt kannab teate kohaletoimetamise riski

§ 172järgi osanik, s.o antud juhul hageja.

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et esines mingi asjaolu, mille tõttu puudus tal juurdepääs kõnealusele e-posti aadressile või ei saanud ta mingil põhjusel sinna saadetud dokumente kätte saada. Kostja saadetud koosoleku kokkukutsumise teade vastab

§ 172lg-s 2 ettenähtud sisunõuetele.

Koosoleku kokkukutsumise teates on näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Teatele oli lisatud otsuste eelnõud. Arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja märgitud toimingud ja ajakulu neile kokku 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot tunnis. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja millega mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Üldkoosoleku kokku kutsumise teade tulnuks saata postiga, kuna aktsionäride nimekirjas ei ole elektronposti aadresse. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta kasutas hagejaga suhtluseks teist e-posti aadressi (X). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja esitas tõendid mittetähtaegselt. Maakohus ei määranud tähtaega tõendite esitamiseks, vaid seisukohtade esitamiseks.

§ 1721

kohaselt on üldkoosoleku otsused tühised, kuna hagejat üldkoosolekule ei kutsutud. Kostja menetluskulud olid maakohtus ülepaisutatud ja maakohus ei oleks tohtinud neid täies mahus välja mõista.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. veebruari 2020 otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja tuvastab kostja 19.08.2019 osanike koosoleku otsuse tühisuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.
4. Maakohus on küll õigesti tuginenud äriseadustiku (

) sätetele, mis reguleerivad osanike koosoleku kokkukutsumist ja otsuse tühisust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuid on eksinud selles, et osanike koosolek kutsuti kokku äriseadustiku nõudeid järgides.

§ 172

5 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Pooled ei vaidle, et elektronposti aadress, kuhu saadeti osanike koosoleku kokkukutsumise teade (X), ei olnud kantud osanike nimekirja.

§ 172

lg 1 järgi pidanuks saatma kostja juhul, kui osanike nimekirjas ei ole e-posti aadressi, osanike koosoleku kokkukutsumise teate postiga. Seda aga kostja ei teinud ning rikkus sellega osanike koosoleku kokkukutsumise korda (

§ 172

lg 1), mispärast on koosoleku otsused

§ 1721lg 1 alusel tühised ja hagi kuulub rahuldamisele.

8. Isegi juhul, kui osanike nimekirja oleks kantud hageja e-posti aadress ning kostja oleks teadnud või pidanud teadma, et see erineb osanike nimekirja kantud e-posti aadressist, pidanuks

§ 172lg 1 järgi kostja saatma teate tegelikule hageja aadressile.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et e-posti aadress, kuhu ta saatis üldkoosoleku kokkukutsumise teate, oli poolte vahel kujunenud tavaliseks suhtluskanaliks. Seda ei kinnita kostja väide, et hageja märkis nimetatud aadressi kohtumenetluses enda e-posti aadressiks. Kostja pidanuks tõendama seda, et hageja ja kostja vahelises suhtluses kasutati tavapäraselt nimetatud aadressi. Selle kohta ei ole esitatud tõendeid.

1. Kostja ei ole tõendanud ka enda väidet, et ta on saatnud varasemad osanike koosolekute kokkukutsumise teated samal aadressil. Kostja vastusele lisatud fail „Fwd Koosoleku kutse.msg“ ei avane, seega ei tõenda see kostja väidet, et ta on saatnud varasemad koosoleku kokkukutsumised samal aadressil.
2. Ringkonnakohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtule esitatud menetluskulude taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja deklareeritud kohtuteeside koostamise ja hagivastuse analüüsimise ajakulu on ülepaisutatud, ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatuks toimingutele kulunud ajaks 5 tundi s.o 650 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses kulus hagejal menetlustoimingute tegemisele 5 tundi ja 10 minutit, mida ringkonnakohus peab põhjendatuks. Hageja taotlus määrata menetluskulude suuruseks 672 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1 586,4 eurot (sh käibemaks 264,4 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Hageja taotles TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi