) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja kostja sõlmisid 23.12.2016 laenulepingu nr. xxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu põhitingimustele kohustus kostja tagastama xxx-le laenu vastavalt maksegraafikule ning tasuma laenu kasutamise eest intressi. Kostja esitas 23.12.2016 xxx-le laenutaotluse ning tutvus enne lepingu sõlmimist ja allkirjastamist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille xxx rahuldas ning pooled sõlmisid 23.12.2016 laenulepingu nr. xxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 7000 eurot. Lepingu järgne intressimäär aastas oli 13,90% ja krediidi kulukuse määr 15,32%. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 5 on xxx-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui on saabunud punktis 5.1.1 kirjeldatud olukord, mil laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning xxx on andnud kliendile edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamakse tasumisega, saatis xxx 02.07.2019 krediidilepingu 2 2-20-101916 ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja vaatamata hoiatusele võlgnevust ei likvideerinud, saatis xxx 24.07.2019 kostjale krediidilepingu ülesütlemise avalduse. 14.08.2019 loovutas xxx kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta. Kostja on põhinõude katteks tasunud 2506,96 eurot, millega on täielikult tasutud maksegraafiku esimesed 27 osamakset maksetähtpäevaga 25.01.2017-25.03.2019 ja osaliselt 28 osamakse maksetähtpäevaga 25.04.2019. Kostjal on võlgnevus alates 28ndast 25.04.2019 osamaksest. Hageja palub: mõista kostjalt V Zilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus summas 4493,02 eurot, intress summas 255,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 529,72 eurot; mõista kostjalt V Zilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised põhinõudelt summas 4493,02 eurot alates 30.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt V Zilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskuludena riigilõiv summas 425 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot; mõista kostjalt V Zilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Maksekäsu kiirmenetluses ega hagimenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda ka Harju Maakohtul välja selgitada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 425 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse 3 2-20-101916 sisu ja mahtu ning asjaolu, et esindajaks ei ole ei advokaat ega vandeadvokaat ja tegemist on nn tüüphagiga, peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 665 eurot (425+240).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.