KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev
- detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6380 Tsiviilasi Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) avaldus CC-lt laste hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
- mai 2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja: Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Kaidi Mürk Puudutatud isik I (ema, määruskaebuse esitaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht Puudutatud isikud II ja III (lapsed): SS (isikukood XXXXXXXXXXX) ja MM (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik IV (vanaema): HH (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V (vanaisa): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada avaldaja
- juuni 2020 taotlus täiendava tõendi (MTÜ Abi Võti
- juuni 2020 kokkuvõte tööst lastega) vastuvõtmiseks.
- Harju Maakohtu
- mai 2020 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Menetluskulud maakohtus jätta riigi kanda ja määruskaebuse läbivaatamise kulud iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb samuti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
- CC (ema, menetluses puudutatud isik I) ja YY (isa) kooselust sündisid XX.XX.XXXX SS (vanem poeg, menetluses puudutatud isik II) ja XX.XX.XXXX MM (noorem poeg, menetluses puudutatud isik III, koos edaspidi: pojad). Isa suri
- aastal ja sellest ajast on emal poegade suhtes ainuhooldusõigus. Ema abiellus suvel
- aastal EE-ga (ema abikaasa) ja neil on lisaks veel kaks ühist last.
- Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, menetluses avaldaja) esitas
- aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse emalt poegade hooldusõiguse äravõtmiseks ja poegadele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus eestkostjateks määrata HH (vanaema, menetluses puudutatud isik IV) ja QQ (vanaisa, menetluses puudutatud isik V, koos edaspidi: vanavanemad). Avaldaja kokkupuude ema, poegade ja ema abikaasaga algas
- aastal, kui ilmnesid esimesed märgid lähisuhtevägivallast. Esimene märgukiri abivajavatest lastest tuli
- märtsil
- Lähisuhtevägivalla sisulisi väljakutseid on pere juurde olnud läbi aastate korduvaid, ühel juhul vehkis ema abikaasa noaga ja kõikide intsidentide juures on viibinud pojad. Sotsiaalkindlustusameti projekti kaudu suunati ema ja tema abikaasa Avituse keskusesse nõustamisteenusele ja hiljem EELK Perekeskusesse nõustamisteenusele, kuid need meetmed ei andnud tulemust. Poegade laste viibimine ema ja tema abikaasa juures ei ole kooskõlas laste huvide, heaolu ja turvalisusega. Ema abikaasa on korduvalt poegi füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkohelnud, kuid ema ei ole laste kaitseks välja astunud. Avaldaja tegi
- veebruaril 2020 politseile avalduse, mille kohaselt ema abikaasa vägivallatseb poegadega, ta sundis neid pea veeämbrisse panema ja lapsed olid ka vitsa saanud. Pojad on abitud ega julge kodusest elust kellelegi rääkida. Ema abikaasa ei luba perel kodust lahkuda ilma tema loata, ta karjub ja alandab lapsi ning hirmutab neid huntidega, et lapsed toas püsiksid. Olukorra lõpetamiseks viis sotsiaalosakond ema koos nelja lapsega kriisikodusse Tallinnasse. Ema oli pakutud abiga nõus, sest kartis enda ja laste elu pärast. Politsei kuulas pojad kannatanutena üle. Pärast kriisikodust lahkumist läks ema koos nelja lapsega oma vanemate (vanavanemad) maakoju Pärnumaale. Pojad jäid vanavanemate juurde, kui ema sealt koos nooremate lastega lahkus. Ema andis
- aprillil 2020 endast üle pika aja märku saates lastekaitsespetsialistile e-kirja hetkeolukorrast. Avaldajale on ema ja nooremate laste asukoht teadmata. Lastekaitsespetsialist teostas
- aprillil 2020 kodukülastuse vanavanemate maakoju. Kohal viibisid pojad ja vanaema. Lastekaitsespetsialist vestles poegade ja vanaemaga hetkeolukorrast ning teavitas poegi edasistest plaanidest. Pojad andsid selgelt märku, et ei soovi ema abikaasaga koos elada ega kokku puutuda. Nad tahavad sügisest jätkata kooliteed XXX koolis ning elada koos vanaema ja vanaisaga Tallinnas. Vanavanemad on valmis pojad võtma eestkostele ning tagama edaspidiselt nende parimad huvid ja heaolu. Emale hooldusõiguse alles jätmine takistab poegade arstiabi ja hariduse kättesaadavust ning nende jätmine ema hoole alla on laste heaolu kahjustav.
- Ema oli nõus, et poegadel on vanavanemate juures parem, kuid ta ei olnud nõus hooldusõiguse äravõtmisega. 2
(6)- Poegadele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) vestles poegadega. Nad rääkisid, et neile meeldib vanaema ja vanaisa juures elada, nad elaksid ka edaspidi koos vanaema ja vanaisaga. Ema on nad näinud viimasel ajal ainul üks kord, kui ema viis ära mingeid asju. Täheldatav oli, et pojad kardavad ema abikaasat. Emast lapsed eriti rääkida ei soovinud, pelgust või vastumeelsust ema suhtes verbaalselt ei avaldanud. Laste esindaja arvates on poegade kehaline ja vaimne heaolu ohustatud, kui neil on kokkupuude ema abikaasaga. Ema ei ole laste suhtes vägivaldne ega ohusta laste kehalist-, vaimsest- või hingelist heaolu. Samas ei ole ema suuteline tagama laste heaolu, kui ta elab koos või omab kokkupuuteid oma abikaasaga. Olles koos abikaasaga või viimasest sõltuvuses, ei suuda ema täita oma kohustust tagada laste heaolu ega hoida ära abikaasa poolset ohtu lastele. Kujunenud olukorras peaksid pojad viibima vanavanemate juures, kellel peaks olema õigus teha otsustusi poegade viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Vähemalt neis küsimustes ei peaks emal olema hooldusõigust. Kui selleks on vajalik ema hooldusõiguse täielik äravõtmine, siis laste esindaja sellega soostub. Vanavanemad on sobivad nii hariduse kui isikuomaduste tõttu olema poegade eestkostjad ning pakkuma turvalist kodu ja tuge.
- Maakohus kuulas pojad ära. Nad rääkisid, et tahavad elada koos vanavanematega, ema juurde ei taha. Pojad ei olnud nõus rääkima ema abikaasast. Neile meeldib vanaema ja vanaisaga jalutada ning lauamänge mängida, nooremale pojale meeldib klaverit mängida. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Maakohus rahuldas
- mai 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja võttis emalt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus poegade suhtes ning määras eestkostjaks laste täisealiseks saamiseni vanavanemad. Maakohus märkis, et vanavanemad on poegade seaduslikud esindajad, neil mõlemal on eraldi kogu eestkostja volitus, nad mõlemad teostavad isiku- ja varahooldusõigust. Poegadel on õigus teha iseseisvalt pisitehinguid ilma eestkostja nõusolekuta eestkostjaga kokkulepitud summa ulatuses. Vanavanemad peavad esitama kohtule nimekirja poegade vara kohta
- juuniks 2020 ja aruande vara valitsemise kohta iga aasta
- maiks. Ühtlasi märkis maakohus, et määrus eestkostja määramise osas hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavakstegemisest eestkostjatele. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. 6.
- Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 116 lg 2, § 124 lg 1, § 134 lg 1 ja § 135 lg 1 ning leidis, et emalt tuleb poegade suhtes hooldusõigus täielikult ära võtta, vaatamata sellele, et ta isiklikult lastele ohtlik ei ole. Ema on võimaldanud oma abikaasal tarvitada laste suhtes vägivalda. Ema abikaasa tarvitas laste suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, ta on lapsi vitsaga löönud ja nende päid veeämbrisse surunud. Ema abikaasa on laste juuresolekul olnud ema suhtes vägivaldne. Pojad kardavad ema abikaasat. Ema ei ole võimeline ise poegi oma abikaasast eraldama. Ema vajab psühholoogilist ja võimalik, et ka psühhiaatrilist abi. Ema on oma abikaasast vaimses sõltuvuses. Ema ja tema abikaasa on koos elanud üle kolme aasta. Ema abikaasa on olnud vägivaldne ema ja poegade suhtes kogu kooselu jooksul, kuid vaatamata sellele ema abiellus temaga
- aasta suvel. Kohtuistungil antud seletusest ilmneb, et ema ei mõista oma abikaasa ohtlikkust poegadele. Ema püüab abikaasa vägivallatsemist õigustada. Ta ei saa aru ema kohustusest lapsi kaitsta. Ema vanemlikud oskused ja võimed ei ole piisavad, et lapsi vägivaldse isiku eest kaitsta ja eluga iseseisvalt ilma abita toime tulla. Ema abivajadus on suur ja ta pole võimeline temast sõltuvate isikute eest hoolitsema. Lapsed ei saa jääda ooterežiimile, kuni vanem psühholoogiliselt toibub ja omandab vanemlikud oskused. Ema ei teadvusta, milliseid kannatusi ta on poegadele põhjustanud kooselu tõttu vägivaldse isikuga. 6.
- Maakohus tugines PKS § 171 lg-le 1 ja määras poegade eestkostjaks vanavanemad, sest emalt võetakse hooldusõigus ära ja isa on surnud. Vanavanemad on lapsi alates nende sünnist 3
(6)kasvatada aidanud ja on laste vajadustega hästi kursis. Ema ja vanaema seletustest kohtuistungil ilmnes, et ema ei ole kunagi üksi lapsi kasvatanud. Teda on abistanud vanavanemad ning poegade isa. Pojad on sünnist alates olnud sageli vanaema hoida. Nad vajavad turvalist kasvukeskkonda, toetavaid suhteid ja ema abikaasa tekitatud psüühiliste traumadega tegelemist. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
- Ema esitas
- juunil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud palub ema panna menetlusosaliste endi kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - maakohus eiras asjaolu, et tegemist on perevägivalla ohvrist naise ja lastega, kelle heaolu tuleb seada esikohale ning vältida nii ema kui poegade taasohvristamist, sh laste eemaldamist emast. Laste eemaldamine ema juurest on otseses vastuolus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi: konventsioon) nõuetega. Konventsiooni art 26 kohaselt tuleb ohvrite kaitsmisel ja tugiteenuste osutamisel arvestada konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste õiguste ja vajadustega, sh võimalda laste eakohast psühholoogilist nõustamist ning arvestada lapse parimate huvidega. Praegusel juhul on emalt võetud võimalus lastega isegi suhelda; maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et ema vajab psühholoogi või psühhiaatri abi, kuid ei andnud emale võimalust esitada tõendit enda vaimse seisundi kohta. Samuti ei kaasanud maakohus eksperte, et välja selgitada laste parimaid huve ja ema suutlikkus laste eest hoolitseda ; maakohus küll selgitas kohtuistungil emale tema õigusi ja kohustusi, kuid ei selgitanud välja, kas ema sai oma õigustest aru; maakohus ei analüüsinud, kuidas hooldusõiguse äravõtmisel tagada ema suhtlus poegadega. Ema on proovinud korduvalt saada kontakti vanavanematega, kuid tulutult; maakohus ei põhjendanud, miks tuli eestkoste määrata kuni poegade täisealiseks saamiseni. Laste eraldamine vanemast peaks olema ajutine ja kohtulahendi eesmärk peaks olema laste ja vanema taasühendamine.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale, laste esindajale ja vanavanematele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja, laste esindaja ja vanavanemad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- septembril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning jätab selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
- Avaldaja esitas
- juunil 2020 taotluse täiendava tõendi (MTÜ Abi Võti
- juuni 2020 kokkuvõte tööst lastega) vastuvõtmiseks. Avaldaja esitatud tõend tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja hinnata kaebuse lahendamisel.
- Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 alusel ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 143 lg-s 3 ning §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine või hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, 4
(6)millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
- novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud, on oma seisukohti põhjendanud ning lähtunud otsustuse tegemisel laste huvidest. Maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud ning seega puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine põhjendatud ja kooskõlas poegade huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et poegade huvide kaitseks oleks võimalik rakendada muid abinõusid, millest eelduslikult piisaks ohu ärahoidmiseks. 12.
- Nähtuvalt kohtule esitatud avaldusest ja sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) väljavõttest (tl 9–22) on peres probleemid alates
- aastast, kuid ema ei ole suutnud midagi ette võtta poegade heaolu tagamiseks. Kuigi ema pöördus aastatel 2018–2020 korduvalt politsei poole lähisuhtevägivalla juhtumite tõttu, avaldas ta alles
- veebruaril 2020 politseile, et tema abikaasa on korduvalt kasutanud poegade suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. 12.
- MTÜ Abi Võti psühholoogi (paari- ja pereterapeudi)
- juuni 2020 kokkuvõtte kohaselt on poegadele põhjustatud tõsiseid füüsilisi, psühholoogilisi ja hingelisi haavu. Lapsed kannatavad teist tüüpi trauma-komplekstrauma all, mille põhjustasid neile lähedased ja olulised inimesed. Lapsed ei ole täiskasvanutelt saanud vajalikku kaitset ja tähelepanu. Mõlemal lapsel esines tuimuse, tardumise – nn immobiilsuse reaktsiooni ehk sisemise seisundi eraldamist kõigest, mis inimese ümber toimub (depersonalisatsiooni ehk enda häiritud tajumist). Esimesel kahel seansil lapsed ainult sosistasid. Esines osalist treemorit, keskendumishäireid. Laste ütluste kohaselt on neid löönud nii ema abikaasa kui ka ema, lapsi on pekstud püksirihma, lahtise käe ja vitsaga. Ema abikaasa on lapsi halvustades (neid lollideks nimetades) peksmist õigustanud. Lastevastane füüsiline vägivald on kestnud aastaid. Samuti on lapsed pidanud pealt nägema noaga vehkimisi, pidevaid tülisid jne. Laste jutu järgi keelas ema kodus toimuvast koolis ja üldse kellelegi rääkida. 12.
- Eeltoodu näitab, et ema ei suutnud aastate jooksul õigesti hinnata laste tegelikku olukorda ega neid kaitsta oma abikaasa vägivaldse käitumise eest. Ema on küll korduvalt pöördunud politsei ja lastekaitsetöötaja poole abi saamiseks, kuid on varjanud peres tegelikult toimunut. 12.
- Samuti nähtub toimikust, et lastekaitsetöötaja on tegelenud perega enne kohtule avalduse esitamist kahe aasta jooksul ja teinud sealjuures viis kodukülastust. Emale ja tema abikaasale on korduvalt pakutud erinevaid nõustamisteenuseid. Samuti on lastekaitsetöötaja reageerinud ema abipalvetele, eraldanud ta koos lastega vägivaldsest abikaasast ja vähemalt kahel korral toimetanud Tallinna Naiste Kriisikoju. Ema on kriisikodust aga tagasi läinud oma abikaasa juurde. Seega on emale korduvalt abi pakutud, kuid see ei ole tulemusi andnud. Ringkonnakohus rõhutab, et abistavate meetmete rakendamiseks peab ka abistatav isik ise olema valmis abi vastu võtma. 12.
- Ainetu on ema arusaam, et maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus kuulas menetlusosalised ära ja asus põhjendatult seisukohale, et perekonda toetavaid abinõusid ei saa poegade heaolu tagamiseks praegu kohaldada. Esmalt peab ema näitama, et ta suudab seada laste huvid esiplaanile ja tagada neile turvalise elukeskkonna. Seda ei ole ta suutnud teha enne kohtumenetlust ega ka menetluse ajal. Ärakuulamisel
- mail 2020 ei väljendanud ema kordagi, et tema abikaasa on laste suhtes valesti käitunud, pigem püüdis ta abikaasat õigustada ja süüdistas ennast ja lapsi peres toimunu pärast. Samuti kinnitas ema, et on jätkuvalt abikaasaga koos, kuna abikaasa aitab tal väiksemate laste eest hoolitseda. 12.
- Vaidlustatud määrus ei ole vastuolus konventsiooniga, sest selle art 26 lg 2 kohaselt peavad osalisriikide võetavad meetmed arvestama lapse parimate huvidega. Sama põhimõte 5
(6)tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ja lastekaitseseadusest, aga ka PKS § 123 lg-st
- 12.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust eeldada, et muude abinõude kohaldamine võiks olla ohu ärahoidmiseks ja laste heaolu tagamiseks piisav. Seega leidis maakohus põhjendatult ja kooskõlas laste huvidega, et esineb alus emalt hooldusõiguse äravõtmiseks.
- Suhtlusõigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest ega ole vanema hooldusõiguse osa. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda vanemaga ning vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega ei tähenda isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmine lastega suhtlemise keeldu. Vaidlustatud määrusega ei ole piiratud ema suhtlusõigust poegadega. Kui emal aga ei võimaldata poegadega suhelda, saab ta kohtu kaudu taotleda suhtluskorra kindlaksmääramist.
- Ringkonnakohus selgitab, et emal on PKS § 123¹ lg 1 alusel õigus maakohtult taotleda hooldusõiguse taastamist, kui oht poegadele on ära langenud. Selleks peavad aga esinema laste heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis annavad alust järeldada, et laste huvid ei ole ema hoole all enam ohus.
- Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooniga menetluskulud riigi kanda, kuigi põhjendustes märkis, et laste esindaja kulud jäävad riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Emal ei ole huvi vaidlustada menetluskulude riigi kanda jätmist, seega ei saa ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määruse õigsust kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta kaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
- TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)