4-20-4413/9

4-20-4413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4413 Kohtukoosseis Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri
4. a määrus, millega asendati Damir Jeralinile määratud rahatrahv 7-päevase arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Damir Jeralin määruskaebus (ik 37403140274, e-post:XXX), RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. PPA Põhja prefektuur esitas 21.10.
8. a Harju Maakohtule taotluse Damir Jeralinile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt 29.07.2017 määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2316,17,005365 D. Jeralinile rahatrahvi 75 trahviühikut, so 300 eurot. Otsus jõustus 15.08.
9. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 03.10.2017 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Justiitsministri 06.05.2019 käskkirjaga nr 84-k vabastati kohtutäitur Toomas Saarma ametist. Toimikud anti kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse. 13.02.2020 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. Harju Maakohus asendas 24.11.
11. a määrusega D. Jeralinile Põhja prefektuuri 29.07.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2316,17,005365 määratud tasumata rahatrahvi 300 euro ulatuses 7 päeva pikkuse arestiga, mis tuleb ära kanda alates 11.12.
12. a ja hiljemalt 11.01.
13. a. Arest kuulub ära kandmisele ositi kokku kolmel korral (esimesel kahel korral 2 päeva ning kolmandal korral 3 päeva). Kohus leidis, et esitatud taotlus D. Jeralini suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna D. Jeralin ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 300 eurot. Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle 1 4-20-4413 määratud karistuse täitmisesse. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata ning ta jättis rahatrahvi tasumata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Aresti kandmisega on nõustunud ka süüdlane, väljendades seda kohtuistungil. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 7 päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära kanda alates 11.12.
14. a ja hiljemalt 11.01.
15. a PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. Kohus võimaldas kanda aresti ositi, mis võimalikul vähesel määral häirib süüdlase igapäevast elukorraldust.
16. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Jeralin, kes märgib esitatud määruskaebuses, et ta ei ole nõus vaidlustatava maakohtu määrusega. D. Jeralin väidab, et ta ei saa istuda arestimajas 2 või 3 päeva, sest tal on laps, kes elab temaga koos ja kelle järele ta peab vaatama. Laps ei saa elada tema kontrolli ja abita rohkem kui ühe päeva. Sellel põhjusel palub ta võimaldada aresti kandmist seitsmes osas, üks päev korraga.
17. Tallinna Ringkonnakohus andis
18. detsembril
19. a tähtaja kuni
20. detsembrini
21. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 4.
22. 23.12.
23. a esitas sissenõudja esindaja Krista Jõessar seisukoha D. Jeralini määruskaebusele, milles leiab, et maakohus on karistuse asendamisel arestiga järginud karistusseadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast, arvesse võttes kaebaja senist käitumist, huvi puudumist ja ükskõikset suhtumist rohkem kui kolm aastat tagasi määratud rahatrahvi vabatahtlikusse tasumisse. D. Jeralin oli kohtuistungil nõus aresti määramisega ning taotles selle kandmist osade kaupa, mida maakohus ka võimaldas. Sissenõudja on kontrollinud määruskaebuses esitatud andmeid kaebaja lapse kohta. Lapse hooldusõigus on kahe lapsevanema (D. Jeralini ja XX) vahel jagatud, mistõttu on ühe lapsevanema eemalviibimise ajal kohustus lapse eest hoolitseda teisel lapsevanemal. Mõistlike lapsevanemate vastastikusel kokkuleppel peaks olema võimalik lapse eest hoolitsemine ajutiselt isa aresti kandmise ajaks ümber korraldada. Tuginedes eelpool toodule palus sissenõudja jätta D. Jeralini määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 24.11.2020 määrus väärteoasjas nr 4-20-4413 muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, tutvunud kohtute infosüsteemi vahendusel maakohtu määruse, asja materjalide, esitatud kaebuse ja sissenõudja vastusega kaebusele, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul esinevad alused asenduskaristusena aresti kohaldamiseks. Seda D. Jeralin antud juhul ka ei vaidlusta. Vastupidi, isik kinnitas ise maakohtu istungil, et ta on nõus aresti kandma, kuid palus võimalusel võimaldada seda kanda ositi, sest tal on laps, kes elab temaga koos ja kelle eest peab ta hoolitsema. Neid asjaolusid maakohus lahendit tehes ka juba arvesse võttis ja võimaldas seetõttu isikul aresti kanda ositi kolmes osas. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses aga D. Jeralin ei nõustu maakohtu määrusega ja avaldab soovi kanda aresti seitsmes osas ühe päeva kaupa, tuues põhjendustena taas välja lapse olemasolu ja tema eest hoolitsemise vajaduse. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on lapsega seotud hoolitsemise vajadust arvesse võtnud lahendit tehes ja on isiku palvele vastu tulles võimaldanud juba aresti ositi kanda, mistõttu puudub alus määruskaebuse väidete pinnalt maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks. Märkida tuleb sedagi, et maakohtu istungil isik avaldas vaid soovi ositi asenduskaristust kanda, kuid ei täpsustanud, mil moel või mitmes osas soovib ta seda teha. Märkida tuleb samuti seda, et kaebuses toodu kohaselt on lapse näol tegemist 17aastase noorukiga, kes kahtlemata saab paaril päeval hakkama ka isa abi ja hoolitsuseta. Seda enam, et sissenõudja poolt ringkonnakohtule esitatud seisukohas on välja toodud asjaolu, et vanematel on jagatud hooldusõigus lapse suhtes, mistõttu ei ole laps D. Jeralini ainuhooldusel ja ei jää tema poolt aresti kandma asumisel (ositi) hoolitsuseta, kuivõrd tema eest saab ja kohustub 2 4-20-4413 sel ajal hoolitsema ema. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toodud selliseid uusi asjaolusid, mis maakohtule teada poleks olnud või millega maakohus poleks lahendi tehes juba arvestanud, ning mis võiksid tingida maakohtu seisukohade ümberhindamise ja määruse osalise tühistamise. Kuivõrd maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kõiki olulisi asjaolusid lahendit tehes arvesse võtnud, on juba nendest lähtuvalt võimaldanud D. Jeralinil asenduskaristust (aresti) kanda osade kaupa ja mingeid uusi asjaolusid ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses välja toodud, siis puudub esitatud määruskaebuse pinnalt alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks, kuivõrd kohus on isikule juba vastavalt tema taotlusele vastu tulnud ja võimaldanud asenduskaristuse ositi kandmist. Ringkonnakohus leiab seega kokkuvõtvalt, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada D. Jeralinile mõistetud rahatrahv, s.o 75 trahviühikut (300 eurot), 7 päeva pikkuse arestiga, mida võimaldati isikul kanda ositi.
25. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 192, 193, 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatava maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3