Esimene aruanne esitada 10.07.2021, järgnev 10.12.2022, jne. Usaldusisikul (Axxx Axxxxxxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 2 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni kuuenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxx Axxxxxxxx esitas 20.05.
§-s 173 nimetatud kohustusi. 16.11.
7 16.07 kohtutäituri teadete saamine ja tutvumine. 1 05.08 võlgnikule palve ja infopäring andmete kohta, kirjavahetus. 3 05.08 kuni 06.08 võlausaldajate nõuete vastuvõtmine, ettevalmistus võlausaldajate esimeseks koosolekuks. 8 07.08 9.17 kuni 09.45 koosoleku pidamine Võru kohtumajas. Koosoleku protokolli vormistamine ja saatmine Jõgeva Maakohtule. Samuti vestlus võlgnikuga kohtumajas, ameti õppimisest ja töökoha leidmisest 3 11.08 kuni 06.09 nõudeavalduste ülevaatamine, 15 kontrollimine, vara selgitamine, võlgnikule päring laenuraha ja maksejõuetuse tekkimise selgituse saamiseks. 09.09 lõppes nõuete esitamise tähtaeg 05.10 kuni 15.10 kirjavahetus võlgnikuga ja võlausaldajatega menetluse kiirema lõpetamise osas. 15.10 kuni 25.10 suhtlemine võlgnikuga usaldusisiku ja tema nõusoleku saamiseks, võlgnikule SEB pangas konto avamine, arvelduskorra määramine ja limiitide määratlemine arveldusteks. 5 26.10 nõuete kaitsmise koosoleku võlausaldajate teavitamine. ja 2 6.11 kuni 08.11 koosoleku ettevalmistamine ja andmete täpsustamine võlgnikuga 5 09.11 kuni 10.11 võlgniku arvelduslimiitide muutmine, kuna laekumised osutusid suuremaks kui võlgnik tegelikult avaldas. Võlausaldajatega suhtlemine ja Google Meet seadistamine. 3 11.11 nõuete kaitsmise koosolek 11.11 Nõuete kaitsemise koosoleku ja usaldusisiku nimetamine Google Meet vahendusel, protokolli koostamine, edastamine kohtule ja võlausaldajatele. 2 16.11. lõpparuande esitamine
alusel 13.11 kuni 16.11 aruande koostamine, kohtusse võlgniku nõusoleku viimine, teate avaldamine, saatmine kohtule, võlausaldajatele ja võlgnikule 5 Kokku teate avaldamine 8 69 Kokku tunde ca 69, tasu arvestamise aluseks tunnihind 97 eurot, tasu teoreetiliselt 6 693 eurot (69 x 97), kuid rahuldamise võimalus ca 397 eurot. 5
lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt
§-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole
§-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega.
kohtukulud - puuduvad; 4.
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Haldur taotleb määrata tasu suuruseks 397 eurot riigivahenditest, makse ei lisandu. Halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 75,00 eurot (bürookulud), makse ei lisandu. Jrk Toote või teenuse Alus Periood ja kirjeldus 1. Tsiviilasi nr 2-20-7287 Tartu Maakohtus, vajalikud menetluskulud halduri ülesannete täitmisel. Periood : 09.07.2020 kuni 16.11.2020 Kirjeldus : - interneti teenus, telefon, elekter, seadmed (15 eurot kuus/ 5kuud), 75,00 Kokku käibemaks 20 % summa kokku Hind (eurodes) 75 00 00,00 75,00 Tulenevalt eeltoodust palun määrata 397 eurot halduri tasuks riigivahenditest ja kinnitada menetluskulud 75 eurot, võlgniku vara arvelt. 7.2 Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad
lg 2 p-des 1-5 alused.
kohaseid usaldusisiku kohustusi (vt 11.11.2020 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll). Võlgnik õpib xxxx Kutsehariduskeskuses ja on valmis minema tööle esimesel võimalusel, kui õpingud ja erialane ettevalmistus võimaldavad. Seni on võlgnikuna ja usaldusisikuna alus täita kohustusi teotuste arvelt. Haldur toetab võlgniku avaldust ning palub kohtul algatada Axxx Axxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, nimetades teda ennast enda usaldusisikuks. 7 8. Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgniku makseraskuste objektiivseks põhjuseks on tema poolt tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt täita, kuna puudub vara ja sissetulekud kõigi kohustuste katteks. Kriminaalavalduse esitamiseks puuduvad alused. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Axxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 20.05.2020. a esitas võlgnik Axxx Axxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Axxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Axxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
8
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 04.jaanuaril 2021. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta on kursis oma kohustustega kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei tööta, õpib xxxxxxx Kutsehariduskeskuses, õppeaeg on kolm aastat. Tema sissetulekud on lapse pension (puudega laps), riigilt ja linnalt saadav toetus. Õppetöö kestab kolm aastat, loodab suvevaheajal ja praktika ajal töötada. Võlgnik on nõus ise olema enda usaldusisik. Kohus leiab, et Axxx Axxxxxxxx tuleb nimetada Axxx Axxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxx Axxxxxxxxx nimetamise usaldusisikuks.
Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade 9 saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Axxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Axxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril).
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 69. Halduri tunnitasu on 97 eurot tund, kokku oleks halduri tasu 6 693 eurot, kuid haldur piirdub 397 euroga, kuna pankrotivara puudub ning riigi vahenditest rohkemat ei hüvitata.
lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et halduri töötunnid summas 69 tundi ei ole põhjendatud ning on liialdatud. Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses neli võlausaldajat (esmalt kaks võlausaldajat). Need kõik on professionaalsed laenuandjad, s.t. võlausaldajatega kontakteerumine, suhtlemine ei saa olla eriliste tegevustega ja ajakuluga seotud. Seetõttu on ilmselgelt liialdatud päringu ja teate saatmine võlgnikule ja võlausaldajatele ajakuluga 7 tundi, võlausaldajate nõuete vastuvõtmine ja ettevalmistus esimeseks üldkoosolekuks- 8 tundi, nõudeavalduste ülevaatamine, kontrollimine, vara selgitamine, päring võlgnikule- 15 tundi, kirjavahetus võlgniku ja võlausaldajatega 5 tundi, suhtlemine võlgnikuga usaldusisiku teemal, võlgnikule konto avamine SEB Pangas 8 tundi, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine 5 tundi, aruande koostamine, kohtusse viimine teate avaldamine, kohtule 10 saatmine- ajakulu 5 tundi. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses loetakse töömahu väljenduseks koostatud menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik, võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks võlgnikult selgituste võtmist või võlgnikule pankrotimenetluse kohta selgituste jagamist. Samas saab sellist aega hinnata siiski üksikute tundidega. Kõrge kvalifikatsiooniga pankrotihaldur peab omama oskusi toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide vormistamise ja menetluse korraldamise oskus varasematest menetlustest. Olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne. Kohus märgib siinjuures, et Pankrotiseaduse muudatus (jõustumine alates 01.02.2021) näeb füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses maksimaalse tasu kuni kolmekordse miinimumpalga ulatuses. Käesolevas asjas esitab haldur ajakulu miinimumpalga enam kui kümnekordses ulatuses. Kohus ei pea vajalikuks asuda halduri töötunde vähendama, kuna haldur piirdub tasu taotlemisel 397 euroga (seda just pankrotivara vähesuse tõttu ning piirangu tõttu, mille kohaselt saab riigi vahenditest hüvitada maksimaalselt halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot). Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 eurot.
lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Tasu hüvitis maksta välja OÜle Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 75 eurot (15 eurot kuus, 5 kuud). Kulud kujutavad endast bürookulusid (interneti teenus, telefon, elekter, seadmed). Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 75 eurot, sh käibemaks. Kulud kuuluvad vastavalt halduri taotlusele hüvitamisele võlgniku vara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.