2-20-11533/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11533 Tsiviilasi A. R. hagi R. R. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2020 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A. R. hagi R. R. vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada A. R. ja R. R. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Maavalitsuses (abielukanne nr xx-xx-xxxx/xx).
5. Abielu lahutamise järel taastada A. R. varem kantud perekonnanimi „N. .“
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
7. Tartu Maakohtu menetluses on A. R. (hageja) hagi R. R. (kostja) abielu lahutamiseks.
8. Kohus peatas
9. septembri 2020 määrusega menetluse kaheks kuuks, s.o kuni
10. novembrini
11. Hageja teatas kohtule
12. novembril 2020, et soovib menetluse jätkamist. Kohus uuendas
13. novembri 2020 määrusega menetluse.
14. novembri 2020 kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmise kohta. Kohus määras kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks
15. novembri
16. Kohus lükkas
17. novembri 2020 määrusega kohtuotsuse teatavakstegemise aja edasi. Uueks kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määras kohus
18. detsember
20. Kohus kuulas hageja ära
21. detsembril 2020 telefoni teel. Hageja kinnitas kohtule, et jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ta on andnud kostjale mitu võimalust, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kostja on praegu tema juures, kuid selleks, et lapsi hoida, kuna hageja on öösiti tööl. Kohus kuulas kostja ära
22. detsembril 2020 telefoni teel. Kostja ei soovi abielu lahutada. Kostja avaldas kohtule, et viibib hageja juures ja nad elavad ühe katuse all. KOHTU SEISUKOHT
23. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
24. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Ka abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Hageja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada. Hageja kinnitas seda kohtule ka
25. detsembri 2020 telefonikõnes. Samuti on hageja kohtule avaldanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus peatas menetluse kaheks kuuks, kuid ka menetluse peatamine ei ole tulemust andnud. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et hagi on esitatud juba neli kuud tagasi, ja seega oli pooltel piisavalt aega abielulise kooselu taastamiseks. Olukorras, kus üks abikaasadest (praegusel juhul hageja) on täiesti kindel, et ta soovib abielu lahutada, on kohtu hinnangul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks abielu lahutada.
26. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on esitanud kohtule taotluse tema varem kantud perekonnanime (N. ) taastamiseks. Seetõttu tuleb abielu lahutamise järel taastada hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi „N. “.
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2