Obsah (9)

§ 633§ 187§ 230§ 438§ 459§ 173§ 174§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9448 Tsiviilasi L.-L. A. hagi L.-L. A

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue Hageja taotleb elatise suurendamist, st elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. 07.03.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-412 kinnitati hageja ja kostja vaheline kompromiss, milles lepiti kokku elatisesummaks 200 eurot kuus. Hageja leiab, et nimetatud summas ei ole võimalik enam lapse vajadusi katta. Hageja on esitanud selgitused ja arvestused ülalpidamiskulude suurenemise kohta järgmiselt: - alates

1. aastast on elukohaks Xxx linn (kulutused kokku 450€), kuna Xxx linnas (
2. a kulutused kokku 100 eurot) ei õnnestunud hageja esindajal erialast tööd leida. Eluaseme valikul
3. a sai hageja kaasa rääkida ning otsustada, milline üürikorter valida. Eluaseme valiku puhul otsustas laps, et saab elada selles valitud korteris, kus on avatud kööktuba ja ema vennaga elavad teises toas. Eluasemekulud ühes kuus: 300 eurot üür, 106,5 eurot keskmiselt kommunaalarved, 16,97 eurot elekter, 35 eurot televisioon. Kokku ühe inimese kohta 152,8 eurot. - võrreldes
4. aastaga on tõusnud hinnad toidupoodides ning lapse toitumiseelistused on ajaga muutunud, st laps sööb oma soovil taimset toitu ja see nõuab leibkonnast eraldi eritoitumist, sest ülejäänud leibkond on segatoiduline. -
5. aastal kostja poolt kingitud sõiduauto on muutunud
6. aastast alates sõidukõlbmatuks suure remondivajaduse tõttu. Vajadus uue sõiduki soetamise järele on suur – alates
7. a augustist on liistud pere transpordivajaduste rahuldamiseks sõiduauto Toyota Yaris, liisinguperiood kestab. Kui lapsel pole võimalik kasutada ühistransporti, siis lapse ema on transportinud last arstile, bussijaama, tantsukooli, tantsulaagrisse, esinemistele, poodi, sõbrannadele külla jne. võrreldes
8. a on tõusnud ka kütusehinnad. Transpordikulud ühes kuus: 10-20 eurot bussipiletid, 174 eurot liising, 27,41 eurot kasko, 3,42 eurot liikluskindlustus, 23,75 eurot korraline hooldus, 92 eurot keskmiselt kütus. Autoga seotud kulutused ühe inimese kohta 106,66 eurot, kuna lapsel on poole vähem sõite, siis 53,55 eurot. -
9. aastal kulub sidekuludele 22 eurot kuus, s.o mobiilipakett, kodune TV pakett koos wifiga, ei sisalda telefoni. - Kulutused tervishoiule on tõusnud mitmete asjaolude tõttu. Alates
10. aastast käib laps xxx vastuvõtul, mille visiiditasu on aastatega tõusnud. Perearst selgitas, et vakantseid kohti lepingupartneri xxx ei ole ja kui otsustakse vastuvõtust loobuda, siis tagasi minnes on ootejärjekord pikk. Laps tarbib regulaarselt vitamiine (B12, Mg, C ja D) ning xxx. Nahaarst on lapsele välja kirjutanud näohooldustooted. Hageja vajab breketiravi seoses vältimatu hambakaarte suhte anomaalia tõttu (hageja on 2 ootejärjekorras Xxx xxx), eelduslik hind 3500 eurot, mida ei pruugi haigekassa rahastada. - Hageja on varasemalt käinud muusikakoolis ja tantsuringis. Käesoleval õppeaastal on avaldanud laps soovi minna ratsutama või tantsiringi. Hageja teeb otsuse valiku osas, kui on selge
11. klassi õppetööst tulenev koormus ja ajakava. Samuti kaasnevad õppetööga kulutused klassiekskursioonidele ja õppereisidele jms. - Kulutused riietele ja hügieenile on tõusnud seoses esmatarbekaupade hinnatõusuga ja seoses lapse vanuse ning keha füsioloogiliste muutuste tõttu. Laps on kasvueas, vajab riideid ja jalanõusid regulaarselt. - Muudeks vältimatuteks püsikulutuseks on breketiravi teostamisel visiiditasu. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja väidab, et ta on tasunud elatist rohkem kui 200 eurot kuus. Lisaks on kostja andnud lapsele taskuraha ja kandnud kuluraha hageja arveldusarvele summas 837 eurot. Kostja leiab, et pooled peavad kandma kulusid vastavalt sissetulekule ja võimalustele. Lapse ema sissetulek on küll suurenenud, aga mitte kostja oma, kes on hetkel töötu. Kostja märgib, et on viinud last iga-aastaselt puhkusereisile, mille on kostja tasunud, laps on veetnud enamuse ajast koolivaheajad Xxx kostja või kostja vanemate juures, st lapse emal sellel ajal kulutusi ei ole, elatisraha on saanud samal ajal korrapäraselt. Kostja lisab, et peres on kasvamas alaealine laps, lisaks tuleb perelisa veebruaris
12. Kostja leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis summas 204 eurot ning jätta poolte menetluskulud endi kanda. Kostja esitab konkreetsed vastuväited hageja ülalpidamiskulude loetelule järgmiselt: - lapsest sõltumata peab ema üürima Xxx eluaset, st laps ei suurenda seda kulu, sest ema pole üürikorteri valikul arvestanud lapse vajadustega võimaldada lapsele oma tuba, kus õppida ja puhata. Hageja esitatud summa oleks põhjendatud, kui lapsel oleks oma uksega sulgetav tuba. Kostja lisab, et TV-kulu on sidekulude all juba ära toodud ning peab mõistlikuks eluasemekuludeks kuus 120 eurot. - kostja ei pea kinni maksma lapse ema liisingut ja kütusekulu. Laps liikleb Xxx ühistranspordiga, mille kuukaart maksab xxx eurot. Erisõite hageja tarbeks ei ole. Bussisõiduraha Xxx-Xxx-Xxx on saanud hageja kostjalt või kostja-poolselt perekonnalt. Lapse ema kasutab autot enamasti tööl käimiseks. Lapsel on mõnel korral aastas ema transpordivahendit kasutades koos emaga Xxx või Xxx Xxx sõitnud, kuid seda juhul, kui ema on käinud Xxx külas sõbrannadel või oma isal. Kostja peab mõistlikuks transpordikuluks kuus 16 eurot. - perearsti sõnul peab laps sügis ja talvisel perioodil tarvitama lisaks tavatoidule D- ja B12-vitamiini. Breketiravi tuleb jagada vanemate vahel vastavalt võimalustele ja seda juhul, kui haigekassa ravi ei rahasta. Hetkel on rahastamine ja lõplik maksumus teadmata. Laps ei kasuta näohooldustooteid, sest tema hinnangul need ei sobi tema näonahaga ning nahaarsti diagnoos pärineb 2 aasta tagusest ajast. Laps käib xxx juures xxx-s, aga digiloos selgub, et ema sõnul ei ole sellest kasu. Kostja on samal arvamusel. - senisest elatisrahast on laps käinud vaid ühes trennis. Kui laps tahtis minna tantsutrenni, maksis kostja trenni eest emale lisaks raha. Suvelaagris on laps käinud vaid ühel korral. - kostjal ei ole vastuväiteid hageja esitatud loetelus toodud toidu, side, hügieeni, riiete ja jalanõude ning vältimatute muude kulude osas. 3 Kostja lisas istungil, et kui on vajalik breketiravi ja haigekassa seda ei rahasta, siis ta on nõus tasuma 50% ravist. Kohtuotsuse põhjendused
13. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3. Tulenevalt

§ 459

lg 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtu tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta reeglina aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p 37.1). Praegusel juhul 07.03.2011 kohtumäärusest elatise väljamõistmise asjaolud ei nähtu. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11).

1. Hagi on esitatud alaealise lapse elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas lapse isa vastu. Kohaldamisele kuulub perekonnaseaduse (PKS) põlvnemisest tuleneva alaealise lapse ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted. PKS § 96 ja § 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 I lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisel teel eestkätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot.
2. Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks järgmise: - hageja on kostja alaealine laps; 4
3. - kostja ei ela lapsega koos ja lapse elukoht on lapse ema T. L. juures; - tsiviilasjas nr 2-11-412 Tartu Maakohtu 07.03.2011 kohtumäärusega (kompromiss) väljamõistetud elatis hagejalt on 200 eurot kuus, alates
4. a jaanuarist. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Menetluses on vaidlus, millised on need asjaolud, mille alusel võib järeldada, et hageja vajadused ja talle tegelikult tehtavad kulutused on suurenenud ja mis osas. Kostja on avaldanud, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja taotleb elatise summaks 204 eurot kuus, st alla miinimummäära.

1. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid (vt näiteks Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt näiteks Riigikohtu otsus 2-16-2343, p 13). Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-33-11, p 20). Kostjal on õigus taotleda elatise vähendamist alla miinimummäära (PKS 102 lg 2). Kostjal tuleb tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks (nt näiteks Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 10). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). (vt nt Riigikohtu otsus 2-16-2343, p 11) Miinimumelatisest väiksema elatise välja mõistmiseks võib alust anda vanema varaline seisund. Seejuures tuleb arvestada eelkõige lapse huve ja seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvesse tuleb võtta, millised on lapse 5 vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt näiteks Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 13). Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 28.1). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et praeguseks aja võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 30).
3. Kohus hindab järgnevalt hageja vajadusi ning vanemate varalist seisundit selgitamaks, kas esineb alus elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja on esitanud vajaduste loetelu ühe kuu kohta: Eluasemekulud 150 eurot Kulutused toidule 150 eurot Kulutused transpordile 50 eurot Sidekulud 22 eurot Kulutused tervishoiule 150 eurot Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot Kulutused koolile, huviringid 60 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot Muud vältimatud püsikulud 10 eurot KOKKU 677 eurot
4. Kohus leiab, et nimekirja hageja ülalpidamiskulutuste kohta saab üldjoontes pidada tõepäraseks, kuid osa kulutusi on kohtu arvates ebamõistlikus suuruses. Kostja on oma seisukohas viidanud ja hageja seaduslik esindaja on eelistungil avaldanud, et nimetatud loetelus nii eluasemekulude kui ka sidekulude alla on arvestatud televisioonikulu 35 eurot. Kohus lahutab selle eluasemekuludest. Seega jääb hageja nõudeks eluasemekulude osas ~141,2 eurot. Kohus nõustub kostja väitega, et lapsest sõltumata peab ema üürima Xxx eluaset, kuid teatud kulu on seal ka lapsel. Seega tuleks mõistlikku eluasemekulu mõnevõrra vähendada, summani 130 eurot kuus. Kohus märgib, et transpordile kulub tabeli kohaselt kohtu arvates ebaproportsionaalselt palju (50 eurot kuus). Kohtu hinnangul ei peaks kuuluma niivõrd suur osa auto liisimisega seotud kuludest (liising, kindlustus, kasko, hooldus jms) lapse ülalpidamiskuludesse. 6 Lapsel võib olla tekkinud ja olla vajadus, et ema last autoga transpordib, kuid ema selgitustest tulenevalt on need ühekordsed ebaregulaarsed käimised, nt arstile, poodi, esinemistele või pakiautomaadi juurde viimised. Arvestades lapse vanust, on tal võimalus liikuda vastavalt vajadusele ühistranspordiga, mida ta ka teeb nähtuvalt hageja esindaja esitatud pangakonto väljavõttest. Kohtul puuduvad andmed, kui tihti sõidutab lapse ema või isa last isa juurde Xxx linna ja tagasi Xxx. Kohus leiab, et transpordikulu tuleks vähendada summani 30 eurot kuus. Kohus leiab, et tervishoiule kulub ebaproportsionaalselt palju (150 eurot kuus). Nii lapse ema kui isa on nentinud, et lapsel on arsti soovitusest ning taimetoidu eelistamisest tulenevalt vaja tarbida vitamiine. Kohtu hinnangul on usutav, et hagejal võib olla tarvidus endiselt kasutada apteegikosmeetikat tulenevalt nahaarsti soovitustele, mis anti esitatud epikriisi kohaselt 17.10.
5. Mõlemad vanemad kinnitavad, et laps käib xxx juures. Kohtule ei esitatud andmeid, kui tihti hageja seal käib ning kui palju võib kuluda visiiditasule. Kuna breketiravi puhul on veel lahtine, kas seda haigekassa rahastab ja tegemist on suurema ühekordse väljaminekuga, siis seda kulutust kohus elatise määramisel arvesse ei võta. Kohus toonitab, et haigekassa mitterahastamise korral jääb breketiravi tasumine vanematele omavahel kooskõlastamisele. Mõlemad vanemad on menetluses ka kohtule kinnitanud, et vajadusel see summa jagatakse omavahel ära. Seega leiab kohus, et tervishoiukulu tuleks olulisel määral vähendada, summani 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul on usutav, et lapse mõistlikud vajadused kuus moodustavad ligikaudu 517 eurot kuus, millest mõlemale vanemale langeb 258,5 eurot.
6. Kohus hindab ka vanemate varalist seisundit vastavalt poolte esitatud tõenditele ning kohtu kogutud andmetele. T. L. esitatud töötasutõendist ja pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekub talle regulaarne töötasu Xxx summas keskmiselt xxx eurot ja igakuine riiklik peretoetus xxx eurot. R. A. esitatud Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist ja pangakonto väljavõttest nähtub, et talle ei laeku regulaarset töötasu. Maksuandmete tõendi kohaselt töötab kostja VÕS lepingu alusel X OÜ-s ja OÜ-s X, kust püsivalt regulaarset sissetulekut kostjale ei laeku. Igakuiseid kulutusi katab kostja väidetavalt vara müügist saadud tulude eest. Kinnistusraamatu andmetel on T. L. kinnistu registriosa nr xxx omanik, mis on korteriomand xxx. Kinnisturaamatu andmetel on R. A. kinnistu registriosa nr xxx kaasomanik, mis on kinnisasi xxx. Kohtu hinnangul vanemate sissetuleku suurus ning varaline seisund erineb üsna olulisel määral. Hageja on esitanud kohtule hagejaga kooselavate perekonnaliikmete kulu loetelu. Hagejaga elab koos tema ema, s.o hageja seaduslik esindaja ning hageja vend. Leibkonna kulud, st hageja seadusliku esindaja ning hageja venna kulud on kokku xxx eurot. Kostja on esitanud kohtule kostja leibkonna kulude loetelu. Kostjaga elab koos tema elukaaslane ja nende ühine laps. Kogu kostja leibkonna kuludeks on kokku xxx eurot, sh senini makstud igakuine elatis hagejale 200 eurot.
7. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 30). 7 Lähtudes PKS § 102 lg 2 III lausest ning Riigikohtu seisukohtadest leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada mõjuva põhjusena esmalt asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole tõendatud lapse vajadused ja ülalpidamiskulud hageja nõutud suuruses ning samuti asjaolu, et lapse ülalpidamiskulu on osaliselt kaetud lapsetoetusega, s.o 60€ kuus ühe lapse kohta. Kohus leiab, et arvestades lapse tegelikke vajadusi, tema tavapärast elulaadi, lapse huve ning vanemate varalist seisundit, on põhjendatud elatise väljamõistmine 78,8% kehtivast elatise miinimummäärast. 2020 aastal on selleks summaks 230 eurot.
8. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt lapsele välja elatis 230 eurot kuus alates 01.07.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise kostjalt välja protsendina elatismiinimumist, millega kaasneb elatise muutumine vastavalt iga-aastasele töötasu alammäärale. Selliselt on kohtu arvates järgitud ka põhimõtet, mille kohaselt panustavad vanemad laste ülalpidamiseks võrdsel määral ning lisaks kaetakse kulud osaliselt riiklike lapsetoetuste arvelt.
9. Kuivõrd kostja on teinud nii enne kui pärast hagi esitamist 01.07.2020 hageja seaduslikule esindajale teatud summades lapse ülalpidamiseks ülekandeid, tuleb kohtuotsuse täitmisel nende summade maksmisega arvestada. Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Juhindudes

§ 163

lg 1 ning

§ 164lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pooled ei ole esitanud asjas menetluskulude nimekirju. 16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 8