KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5198 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Urmas Reinola Kriminaalasi Valter

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema, olles 15.05.2018 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis
2. veebruaril 2020 kella 19.10-19.14 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Kärdla linnas, Vabaduse 65 juurest Tiigi 8 maja juurde mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 280 CDI 4MATIC registreerimisnumbriga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Olles eelnevalt 31.03.2018, 15.05.2019 ja 01.10.2019 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis Valter Kuldvee taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, pannes sellega toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Samuti süüdistatakse teda selles, et juhtis 19.06.2020 kella 14.30-14.51 ajal Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Kassari külas, Tagukülast Sääretirbi tee esimese kilomeetrini mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga YYY alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Olles eelnevalt 31.03.2018, 15.05.2019, 01.10.2019 ja 23.02.2020 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis Valter Kuldvee taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, pannes sellega toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Valter Kuldvee liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis, samuti liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Sama tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema lõi 01.10.2019 kella 20.50 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, X külas, X talu sissesõidu tee otsas, QQQ kinnistul ametikohustusi täitnud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna koerajuhile CCle mõlema käega rinna ja näo piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Valter Kuldvee CCle füüsilist valu ja hetkelise tasakaalu kaotuse. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu, s.

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema lõi 20.10.2019 kella 17.30 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, X külas, X poe juures ühel korral rusikas käega WW-le vastu vasakut kõrva ning seejärel üritas lüüa parema kõrva pihta, kuid WW-l õnnestus käsi ette panna ning löök ei tabanud. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Valter Kuldvee WW-le füüsilist valu ning häiris läheduses viibivaid isikuid, kes sündmust pealt nägid ja löömisele vahele läksid - MM, AA, AA ja KK. Sellise tegevusega rikkus Valter Kuldvee korrakaitseseaduse §-ga 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS
2. Maakohus tunnistas Valter Kuldvee süüdi KarS § 424 lg 2, § 4231 järgi ja karistas KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. Tunnistas Valter Kuldvee süüdi KarS § 4231 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud. Tunnistas Valter Kuldvee süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 6 kuud. Tunnistas Valter Kuldvee süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistis Valter Kuldveele liitkaristuseks vangistuse 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas Valter Kuldveele mõistetud karistust ning vähendatud karistuseks luges vangistuse 2 (kaks) aastat. Arvas karistusaja hulka Valter Kuldvee kahtlustatavana kinnipidamise 01-03.10.2019, 2022.10.2019, 23-24.02.2020, 19-21.06.2020, s.o 11 päeva ja ärakandmata vangistuseks luges 1 aasta 11 kuud 19 päeva. Vangistuse – 1 aasta 11 kuud 19 päeva – kandmise alguseks luges Valter Kuldvee kinnipidamise päeva, so 02.07.
3. Valter Kuldvee suhtes kohaldatud tõkendi, vahistamine, jättis muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, siis tühistas. Mõistis Valter Kuldveelt välja riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 2938 eurot ja 46 senti. APELLATSIOON
4. Kaitsja ei nõustu Pärnu Maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas. 3 3.
5. Valter Kuldvee süüdistus KarS § 424 lg. 2, § 423-1, § 274 lg. 1 ja 263 lg.
6. p. 1 järgi toimepandud kuritegudes on küll õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud, kuid kohus ei ole karistuse karmust piisavalt põhjendanud ega selgitanud, miks ei ole arvestatud karistuse mõistmisel kaitsja ja kohtualuse enda selgitustega alokoholisõltuvusega tegelemisest, varasemalt selle tulemuslikkusest pikema ajaperioodi jooksul ning sellest tulenevat võimalust probleemiga uuesti, koheselt ja efektiivselt tegeleda. 3.
7. Kohus ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud kaitsja ja süüdistatava enda selgitusi, et Valter Kuldvee on viibinud juba üle viie kuu vangistuses, on täielikult kainenenud, seda nii otseses kui kaudses mõttes ja võtnud vastutuse oma kohustuste osas, seda nii enda ees seoses arusaamaga sõltuvusravi vajadusest kui ka oma perekonna ees. Valter Kuldvee on kinnitanud kohtule, et paigaldab vabanemisel endale koheselt esperaali, mis takistaks tema poolt alkoholi tarbimist ja sellest tulenevalt ka uute kuritegude toimepanemist. Varasemalt on Valter Kuldvee endale esperaali juba paigaldada lasknud ning selle toimeajal, mitme aasta vältel ravi toimis ja minu kaitsealune alkoholi ei tarvitanud. Alkoholi hakkas ta tarvitama kui ravi oli lõppenud. Kuritegude toimepanemine on otseselt olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. 3.
8. Kohus on karistuse mõistmisel jätnud hindamata, et süüdistatav omab kindlat elukohta X talus, X külas, Hiiumaa vallas Hiiumaal. Tema elukohas on võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada ka läbi elektroonilise järelevalve. Elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamise võimalust on kinnitanud kriminaalhoolduse ametnik. 3.
9. Kohus on jätnud hindamata fakti, et Valter Kudvee siiski hoolitses perekonna eest. Tal oli pikaajaline, stabiilne ning korralikku sissetulekut võimaldav töökoht Soome Vabariigis. Ta pani kuriteod toime algselt puhkuse, kuid hilisemalt pandeemiast tulenevate korralduste tõttu. Ta peab hoolitsema ja hoolitseb ka täna oma perekonna eest. Temaga koos elavad tema abikaasa ZZ ja neli tema ülalpidamisel olevat alaealist last, kellest kõige noorem ei ole veel aastanegi. Abikaasa ZZ ainsaks sissetuleku allikaks on lastetoetused. Valter Kuldveel on olemas tagatud töökoht töötamiseks Hiiumaal, seega võimalus vabanemisel perekonna materiaalse toimetuleku tagamiseks koheselt tööle asuda. 3.
10. Valter Kuldvee on kohtule kinnitanud, et on saanud aru oma tegude tähendusest ja kahetseb neid sügavalt. Minu kaitsealuse näol on tegemist isikuga, kes eelkõige vajab ravi, mitte aga pikaajalist ühiskonnast isoleerimist, mis ei tooks kannatusi mitte minu kaitsealusele endale, vaid mõjuks katastroofiliselt perekonnale, eelkõige laste toimetulekule. Valter Kuldvee on sellest aru saanud ja otsustanud end ravida ning teha kõik endast oleneva, et tulevikus enam kunagi midagi sellist ei juhtuks. 3.
11. Arvestades asjaolu, et teda on võimalik karistada selliselt, mis ei võtaks temalt garanteeritud töökohta, karistamaks selle kaudu lisaks tema endale ka tema perekonda ning arvestades, et tema suhtes on võimalik rakendada eletroonilist järelevalvet, mis elimineeriks uute kuritegude toimepanemise ohu, on otstarbekas anda inimesele võimalus ühiskonnaga kohaneda ja enda ning perekonna ees vastutus võtta. Valter Kuldvee poolt pikaajalise vanglakaristuse kandmine ja seejärel vanglast ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta vabanemine ei ole kaitsja arvates perekonna ega ühiskonna tervikuna seisukohalt kasulik. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei ole kohus veenavalt põhjendanud, miks on kaitsealust on võimalik seaduskuulekalt käituma mõjutada ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmise kaudu. 4 Leiab, et arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, on õiglaseks karistuseks küll vabaduskaotusliku karistuse mõistmine, kuid seda siiani ärakantud karistuse osas, vabastades ta KarS § 74 alusel ülejäänud karistuse kandmisest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile ning vajadusel ka elektroonilisele järelevalvele. 3.
12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 321, 337 lg 1 p 4, 338 p 4 ja 340 lg 2 p 4 kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 13.11.2020.a. kohtuotsus Valter Kuldvee süüdimõistmises karistuse mõistmise osas ja mõista talle kergem karistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua antud määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse individualiseerimine.
14. Kaitsja vaidlustades maakohtu otsuse vaid karistuse osas leiab, et õiglaseks karistuseks on küll vangistuse mõistmine, kuid seda siiani ärakantud karistuse osas, vabastades süüdistatava KarS § 74 alusel ülejäänud karistuse kandmisest tingimisi, allutades ta käitumiskontrollile ning vajadusel ka elektroonilisele järelevalvele. Viimase osas kolleegium osutab, et KarS § 74 lg 1 p-s 9 kontrollnõudena nimetatud elektroonilisele valvele allumine on võimalik vaid juhul, kui süüdistatav on selleks oma nõusoleku andnud. Kriminaalasja materjalidest , sh. kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole süüdistatav sellekohast nõusolekut andnud. Tõkendi vahistamine elektroonilise valvega asendamine KrMS § 1371 alusel, mida süüdistatav on eelnevalt taotlenud, pole samastatav karistusest tingimisi vabastamisel kohaldatava kontrollnõudele allutamise nõusolekuga. Seega sellekohane taotlus rahuldamisele kuuluda ei saa. KarS § 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt Valter Kuldvee poolt toimepandu ega ka tema isiku osas pole sellised erisused tuvastatavad, mistõttu pole alust rääkida KarS § 74 kohaldamisest. Kaitsja on maakohtule ette heitnud, et kohus pole arvestanud süüdistatava sooviga tegeleda alkoholisõltuvusega. Kolleegium leiab, et sõltuvusest vabanemise soov ei ole iseenesest aluseks vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks. Pealegi on antud juhul maakohus juba kriminaalasjas esitatud kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tuvastanud, et eelmise, 5 2018 aasta kohtuotsusega oli juba Valter Kuldveele pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid seda kohustust ta ei täitnud vaid rikkus seda korduvalt. Seega on Valter Kuldvee oma käitumisega näidanud, et allutatuna kriminaalhooldusele, ta kohtuotsusega pandud kohustust ei täida, mistõttu alkoholijoobes uute kuritegude toimepanemiste eest mõistetud vangistusest vabastamine alkoholisõltuvusega tegelemise põhjendusega pole asjakohane ega anna alust otsuse tühistamiseks mõistetud reaalse vangistuse osas. Kaitsja on märkinud, et kohus pole arvestanud, et süüdistataval on kindel elukoht. Kolleegium leiab, et kindla elukoha olemasolu oli kohtule teada ja pealegi selline asjaolu pole erandlik, mis tingiks karistusest tingimisi vabastamise. Kaitsja poolt viidatud perekonna ülalpidamise kohustuse olemasolu ei olene vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmisest. Kolleegiumi veendumuse kohaselt lasus süüdistataval kohustus mõelda enne kuritegude toimepanemist oma perekonna heaolule, kuid Valter Kuldvee suhtus sellesse ükskõikselt pannes toime rida erinevaid kuritegusid. Kolleegium leiab, et pere ja ülalpidamiskohustuse täitmise vajadus pole samuti erandlikeks asjaoludeks, mis annaksid aluse KarS § 74 kohaldamiseks. Kaitsja on leidnud, et kohus pole põhjendanud, miks on süüdistatavat võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmise kaudu. Kolleegium sellise kriitikaga ei nõustu ja osutab, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku ja reaalse vangistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on otsuses piisava selgusega põhjendanud miks Valter Kuldveele tuleb mõista reaalne vangistus. Siinkohal kolleegium viitab ka kriminaalhooldaja ettekandes märgitud hinnangule, et Valter Kuldvee rikkus kontrollnõudeid ja lisakohustust, mistõttu pole uuesti tema kriminaalhooldusele allutamine otstarbekas. Edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-170-16, p 11). Kolleegiumil puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus on reaalse vangistuse mõistmist põhjendanud ja apellatsioonis ei ole esitatud maakohtu järeldust kummutavaid argumente ega selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse KarS § 74 sätete kohaldamiseks.
15. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.
16. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb 162.00 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt kolleegium osutab, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kehtestab, et maksimaalseks kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses on ühes kohtuastmes 108 eurot. Kaitsja on vaidlustanud kohtuotsuse vaid karistuse mõistmise osas, mistõttu kaitsealusega konsultatsiooni ja apellatsiooni koostamise mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks saab hinnata 6 60,00 minutit. Seega koos kohtuotsusega tutvumisega kuulub hüvitamisele kaitsjatasu 90,00 minuti eest ehk kokku koos käibemaksuga 97,20 eurot, milline summa kuulub KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 7