Obsah (10)

§ 436§ 230§ 442§ 428§ 429§ 432§ 122§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 15. juulil 2020.a, Tallinnas I I hagihind

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.01.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 197) ning 14.05.2019.a toimunud kohtuistungil (II köide t/l 5-6).

1. Vaidlust ei ole, et Aiandusühingu Ilmarine II osas on läbi viidud likvideerimismenetlus (tsiviilasi nr. 2-13-41705) (I köide t/l 28 pöördel, 30 pöördel-31) ning kostja oli Aiandusühingu Ilmarine II likvideerija perioodil 13.11.2014.a kuni 05.05.2015.a (I köide t/l 167). Ka ei ole vaidlust selle üle, et kostja on Mittetulundusühing Väikemetsa Vesi juhatuse liige (II köide t/l 87).
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on tekitanud Aiandusühingu Ilmarine II likvideerijana hagejale I I kahju summas 990 eurot ja hagejale V S kahju summas 990 eurot. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu.
3. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 45 lg 1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga, kui 3 seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpetavad likvideerijad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
4. Hagejad heidavad kostjale ette, et viimane on andnud enda ainuotsuse alusel MTÜ-le Väikemetsa Vesi üle tasuta kogu likvideeritava vara, s.o kinnistu xxx. Seisuga 18.12.2014.a oli eelpool viidatud kinnistu väärtus 29 700 eurot ning nimetatud summa tulnuks jagada kõigi Aiandusühing Ilmarine II liikmete vahel.
5. Kostja leiab, et ühingul puudus likvideerimise etapil vara. Samuti ei olnud kostjale teada, kes on ühingu liikmed, kuivõrd puudus asjakohane dokumentatsioon ja liikmete huvi. Likvideerimisteatele keegi ei reageerinud. Kostja võõrandas kinnistud uuele toimivale mittetulundusühingule, et täita ühingu pooleli jäänud tegevused ja kohustused.
6. MTÜS § 47 lg 1 kohaselt avaldavad likvideerijad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.
7. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on avaldanud 15.01.2015.a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate Aiandusühingu Ilmarine II likvideemise läbi viimise kohta. Samuti on palutud võlausaldajatel esitada oma nõuded kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest (I köide t/l 32). Andmeid selle kohta, et hagejad on sellele teatele reageerinud, kohtule esitatud ei ole.
8. MTÜS § 48 lg 1 kohaselt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut kohtus hageda.
9. Kostja on avaldanud 04.02.2015.a e- kirjas kohtule, et Ilmarine II AÜ maatükid on üle antud uuele MTÜ-le Väikemetsa Vesi ning toimuvad puurkaevu seadustamise ja rekonstrueerimisprojekti ettevalmistus. Samuti on Saku Vallavalitsuse istugil võetud vastu otsus teede välja lõikamise osas ja sihtotstarbe muutmise osas ning hiljem on algatatud märgitud kinnistu osas detailplaneering (I köide t/l 32, 39, 41, 175-180, 184-189).
10. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 12.03.2015.a on hageja V S andnud nõusoleku MTÜ Väikemetsa Vesi detailplaneeringu algatamiseks, mis on seotud asumi siseste teede üleandmisega Saku valla omandisse ja sihtotsarbelise muutmise tulemusena transpordimaa ja avaliku kasutuse õigus, hooldusteenuse osutamine KOV poolt, tuletõrjevee reservuaari paigalduseks, detailplaneeringu algatamiseks elamumaale xxx, xxx, mille tulemusel luuakse elamukrundid ehitusõigusega ning ühisveevärgi rajamiseks ja pumpla ehituseks oleva rekonstrueeritava puurkaevu kaudu (I köide t/l 169).
11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumiseks ja seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
12. Riigikohus on 12.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-132-16 punktis 14 selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku 4 seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu
13. novembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15;
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11;
17. juuni
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14).
19. Hagejad tuginevad kostja vastu nõude esitamisel MTÜS §
20. MTÜS § 50 lõike 1 kohaselt pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel ja lõike 3 järgi kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud, kelle vahel mittetulundusühingu vara jaotatakse, ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.
21. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud, et kostja on Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluse käigus tekitanud oma süülise käitumisega kahju ning seda just hagejatele. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja eesmärgiks Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimisel oli viia lõpuni eelnevalt juhatuse poolt pooleli jäänud tegevused. Seda on kostja kohtule esitatud tõendite kohaselt ka teinud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejad ise ei ole osalenud Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimises ning pole esitanud varasemalt likvideerijale nõudeid.
22. Hagejad on 28.05.2020.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et viimane Aiandusühingu Ilmarine II üldkoosolek toimus 2011.a (II köide t/l 149). Aiandusühing Ilmarine II põhikirja punkt 4.3 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku juhatus põhikirjas ettenähtud küsimuste arutamiseks siis, kui ühingu huvid seda nõuavad ja siis, kui seda nõuab kirjalikult, põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus kõigile ühingu liikmetele isiklikult või kirjalikult 10 päeva enne koosoleku toimumist. Teade peab sisaldama päevakorda, koosoleku toimumise kohta ja aega (I köide t/l 131 pöördel).
23. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
24. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagejad toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et hagejad on ise ühingu tegevuses enne likvideerimismenetlust või likvideerimismenetluses aktiivselt osalenud.
25. Seega leiab kohus, et hagejate etteheited kostjale, et viimane on aiandusühingule ja/ või hagejatele tekitanud kahju, alusetud ja põhistamata. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hagejad esitanud ise oma nõuet või teinud muid ettepanekuid aiandusühingu likvideerimismenetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate nõue põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
26. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja I I kahju nõue summas 990 eurot ja V S kahju nõue summas 990 eurot siis ei kuulu rahuldamisele ka esitatud viivisenõue.
27. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. 25.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejad esitasid kohtule 14.11.2019.a toimunud kohtuistungil avalduse, millise kohaselt nad loobuvad esitatud tuvastusnõudest, s.t tuvastada Aiandusühingu Ilmarine II liikmete arv seisuga 18.12.2014.a (II köide t/l 93 pöördel). 5 26.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 27. Arvestades asjaolu, et hagejad on esitatud tuvastusnõudest

§ 429

lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus I I ja V S hagis J L vastu tuvastada, et I I ja V S olid Aiandusühingu Ilmarine II liikmed seisuga 18.12.2014.a lõpetada, kuivõrd hagejad on nimetatud nõudest loobunud ning asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. 28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 29.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg, § 123 ja § 133 on I I’i tsiviilasja hinnaks 1 373,39 eurot ja V S’i tsiviilasja hinnaks 1 373,39 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 30. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud hagejate kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub hagejatelt välja mõista esindajakulu summas 6 690 eurot (II köide t/l 142147). Hagejad on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Väidetavate töötundide arv on liigne, arvestades, et hagimaterjalid ei ole kostjale võõrad. Hagejad paluvad arvestada hagi hinda ja hagi hinnast kõrgemate kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud (II köide t/l 150).
2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 55 tundi 45 minutit ning esindaja poolt teostatud menetlustoimingud ei vasta tsiviilasja materjalidele ja ajakulu kuulub vähendamisele.
4. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt väljatoodud ajakulu on kohtule esitatud menetlusdokumente arvestades põhjendamatult suur. Kostja esindaja ajakuluks, mis on tekkinud seoses hagimaterjalidega tutvumisega ning vastuse koostamisega on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 14 tundi. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et tsiviilasjas esitatud tõendid koosnevad suures osas Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluse esitatud dokumentidest ning nimetatud tõendid ei saanud olla kostjale tundmatud. Samuti arvestab kohus kostja poolt kohtule esitatu mahuga, mis on sisuliselt 14 lehel, millest omakorda sisulised vastuväited hagiavalduses toodule on 3 lehel (I köide t/l 164-165).
5. Kohus leiab, et ülejäänud kostja esindaja ajakulu on arvestades käesoleva tsiviilasja materjale põhjendatud ning kuulub hagejate poolt hüvitamisele. Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 43 tundi 40 minutit ehk 5 240 eurot (43 tundi 40 minutit x 100 eurot = 4 366,67 + 20 %). 6
6. Hagejad on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagihinnast (II köide t/l 150).
7. Ka Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on

1. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
2. Seega arvestades Riigikohtu praktikat, nõude iseloomu, käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja I I’i poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu vastavalt hagihinnale, s.o 1 373,39 eurot ja hageja V S’i poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 373,39 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7