Obsah (5)

§ 201§ 87§ 75§ 200§ 121

1-20-8167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8167 (20233000547) Kohtunik Innokenti Menšikov K

§ 201

lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav DK ik xxx; elukoht xxx, Narva; registrijärgne elukoht xxx, Narva; Eesti Vabariigi kodakondsus; x; emakeel vene keel; x; eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Seaduslik esindaja OH Kaitsja Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 308, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada D K süüdi

§ 201

lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 3 sätestatud süüteo toimepanemises.

§ 87

lg 1 p 9 alusel kohaldada D K suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Suunata D K Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2020/2021 õppeaasta põhikooli lõpuklassi lõpuni, s.o kuni 31.08.2021 või kuni vajaduse äralangemiseni, s.o juhul kui D K lõpetab 9. klassi või omandab põhihariduse enne 31.08.2021. 1 1-20-8167

§ 87

lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel allutada D K käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87

lg-te 4, 5 alusel allutada D K käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates 01.09.2021 või juhul kui D K lõpetab

1. klassi/omandab põhihariduse enne 31.08.2021, siis alates
2. klassi/põhihariduse omandamise päevale järgnevast päevast. Käitumiskontrolli ajal on D K kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2¹, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, mis kohtuotsuse tegemise aja seisuga on teadaolevalt aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 10) kriminaalhooldusametniku eelneva loata mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse käitumiskontrollile allumise tähtaja saabumisest. Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu L V D B tsiviilhagi kahjuhüvitise nõudes. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista D Klt, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt O Hlt, L V D B (snd x) kasuks välja 560 eurot (viissada kuuskümmend eurot). Nimetatud summa tuleb kanda L V D B x arvelduskontole xxx. Menetlsukulud: Sundraha väljamõistmisele ei kuulu. Vabastada D K KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 799 eurot ja 20 senti (seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja 20 senti) ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 92 (üheksakümmend kaks eurot) 40 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 1-20-8167
3. D Kt süüdistatakse selles, et ta 11.03.2018, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos oma õe K Hga, omastas Hollandi Kuningriigi kodanikule L V D Bile kuuluva musta värvi korpusega nutitelefoni iPhone 7 32GB, IMEI-kood x, väärtusega 550 eurot. Telefonil oli ümber puidumotiiviga pruuni värvi vutlar väärtusega 10 eurot. Kõnealune nutitelefon oli L V D Bi jope küljetaskust välja libisenud x asuva x vaatesaali istmele. Üksikasjades pandi kuritegu toime järgmiselt. 11.03.2018 kell 16.28 Tallinnas x asuva Tallinna Xi vaatesaalis istmel istunud L V D Bi jope küljetaskust libises välja viimasele kuuluv nutitelefon iPhone 7 32GB. Kell 16.28 lahkus L V D B vaatesaalist, märkamata, et temale kuuluv nutitelefon oli kukkunud taskust välja vaatesaali istmele. Kell 16.30 sisenes vaatesaali K H, kes kohe suundus tooli juurde, millel lebas L V D Bile kuuluv nutitelefon. Tulles tooli juurde, võttis K H enda kätte toolil lebava nutitelefoni. Samal ajal tuli K H juurde tema vend D K, kes palus, et õde annaks nutitelefoni talle. Seejärel andis K H leitud telefoni oma venna D K kätte. D K, saanud enda valdusse võõra nutitelefoni, lahkus koos K Khga xist. Samal päeval sõitis D K Tallinnast Narva, jättes endale L V D Bile kuuluva nutitelefoni. Eelnimetatud viisil toimides ei täitnud D K asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-ist 98 tulenevat teatamiskohustust. AÕS § 98 lg kohaselt isik, kes on kaotanud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on asja leidmisel elamus, avalikus asutuses (käesoleval juhul SA Tallinna X) või transpordivahendis asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, tarnspordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele asi üle anti, loetakse leidjaks. Sellise tegevusega tekitas D K Hollandi Kuningriigi kodanikule L V D Bile varalist kahju summas 560 eurot. Sel moel pani D K oma tahtliku tegevusega toime

§ 201

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud grupi poolt. D Kt süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, mille toimepanemises ta mõisteti süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-872, 28.04.2020.a kella 18.30 paiku Narvas x asuva kaupluse x juures lõi A Tit rusikaga näkku vastu põske, tekitades sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – vasaku põse ülaosas pikliku kujuga paistetus iseloomulike punetusega. Vahetult peale löömist rebis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tegutsenud D K kannatanult A Tilt käest mobiiltelefoni OnePlus 5 väärtusega 250 eurot ning jooksis mobiiltelefoniga sündmuskohalt minema. 29.04.2020.a müüs D K A Tilt röövitud mobiiltelefoni 50 eurot eest A B´ile. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas D K kannatanule A Tile ka varalist kahju summas 250 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani D K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D Kt süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise (mille käigus kasutati füüsilist vägivalda) ja kehalise väärkohtlemise, 03.09.2020.a kell 13.03 Narvas x asuva Narva X Kooli riidehoius, tungides garderoobiboksi, tõukas tema sisenemist takistavat koolitöötajat L I , kelle tööülesannete hulka kuulub muuhulgas garderoobi teenindamine, kätega vastu rinda. Saadud tõukest kukkus L I vasaku õlaga vastu garderoobiboksi metallist võret, millest ta tundis füüsilist valu. Sel moel pani D K toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1-20-8167 2. Kooskõlas D K, tema kaitsja Oleg Gorškaljov, seadusliku esindaja/tsiviilkostja O H ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ragnar Plistkin vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus:

§ 87

lg 1 p 9 alusel kohaldada D K suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid, suunates D K Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2020/2021 õppeaasta põhikooli lõpuklassi õppetöö lõpuni, s.o 31.08.2021 või kuni vajaduse äralangemiseni (juhul kui D K lõpetab 9. klassi ning omandab põhihariduse enne 31.08.2021.a).

§ 87

lg 1 p 6 alusel kohaldada D K suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87

lg-te 4, 5 alusel allutada D K käitumiskontrollile 6 kuuks alates 01.09.2021.a, kuna vastavalt käesolevale kokkuleppele paigutatakse alaealine D K kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2020/2021 õppeaasta põhikooli lõpuklassi õppetöö lõpuni, s.o 31.08.2021 või kuni vajaduse äralangemiseni (juhul kui D K lõpetab 9. klassi ning omandab põhihariduse enne 31.08.2021). Käitumiskontrolli ajal kohustub D K järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2¹, 4, 7 sätestatule, nimelt: 1.

elama aadressil xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. mitte tarvitama alkoholi;
7. mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
8. alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks;
9. kriminaalhooldusametniku eelneva loata mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). TsMS § 440 lg 1 alusel mõista välja D K´lt, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt O H´lt, kannatanu L V D Bi (sünd. 18.02.1994) kasuks 560 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda L V D Bi arveldusarvele xxx (xxx). Kriminaalmenetluse kulud: Vabastada alaealine D K KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja v.adv. abi Andrei Matvejev´i poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 458,40 eurot, kaitsja v.adv Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 340,80 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele D Kle

§ 87lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

1. Kohtuistungil avaldas D K, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Käitumiskontrolli aeg ja tingimused on arusaadavad samuti õppekohustuse täitmise tingimused. Tsiviilhagi võtab omaks ning on nõus selle vabatahtliku hüvitmisega.
2. Prokurör, kaitsja ning tsiviilkostja toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Tsiviilkostjale on arusaadav tsiviilhagi tasumise kohustus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud 4 1-20-8167 kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista D K süüdi

§ 201

lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuse kohaldamise õiguslike järelmitega. Tsiviilhagi võttis D K õigeks ja kohus rahuldab hagi. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokollide lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes – neid on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Kohtuotsus teha teatavaks D Kle, tema seaduslikule esindajale, kaitsjale ja Viru Ringkonnaprokuratuurile. D K saabumise ettevalmistamiseks edastada kohtuotsus Maarjamaa Hariduskolleegiumile, Narva linnavalitsusele ja Sotsiaalkindlustusametile. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 5