Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. detsember 2020 Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik nr 2-20-14270 L. V. hagi R. V. vastu elatise

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15). 2
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja avaldas, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda kuna on hetkel XXX.
4. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtted (dtl 23-27, dtl 50-60). Kostja 8 kuu keskmiseks sissetulekuks on XXX eurot kuus. Kostja on saanud nimetatud kuude jooksul töötasu (mitte kõikidel kuudel), XXX ning hulgaliselt sissemakseid eraisikutelt ning PayPal kontodelt, mille kohta kostja ei ole kohtule informatsiooni andnud (kostja on avaldanud, et PayPal kanded on tehtud eraisikutelt teatud eesmärgil, kuid ei ole täpsustanud, mis see eesmärk on ning miks talle ülekandeid tehakse). Samuti on kostja teinud ka sularaha sissemakseid, mille kohta samuti kostja ei ole kohtule avaldanud, kust raha pärineb.
5. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Kostja on avaldanud, et ta on XXX ning tema 8 kuu keskmine sissetuleku suurus panga väljavõtte kohaselt on XXX eurot kuus. Kostja ei ole ise avaldanud, millises summas ta oleks võimeline hagejale elatist tasuma. Panga väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejale oktoobri kuus elatist 100 eurot ning novembris 280 eurot.
4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu
5. oktoober
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
7. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv 3 põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja sissetulekute suurus on keskmiselt XXX eurot kuus. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus kaalunud kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning asjaolu, et vanem on kohustatud kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista lapse kasuks elatis 150 eurot igakuiselt alates 18.12.2020, selliselt säilib kostjal ka enese ülalpidamisvõime.
4. Tagasiulatuv elatis on arvutatud alates hagi esitamisest 30.09.2020 kuni otsuse tegemiseni (september 1 päeva eest (100/30)x1=5 eurot, oktoober 150 eurot, november 150 eurot ja detsembri kuu 17 päeva eest (100/31)x17=82,26 eurot, kokku 387,26 eurot). Kostja esitatud pangaväljavõttest nähtub, et kostja on tasunud perioodil 30.
5. – 17.12.2020 hagejale elatist kokku summas 380 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagasiulatuv elatis summas 7,26 eurot (387,26 – 380). Detsembri kuu eest (periood 18.12.2020 – 31.12.2020) on kostja kohustatud tasuma lisaks tagasiulatuvale elatisele veel elatist summas 67,74 eurot, kokku 150 eurot kuus. Tulenevalt

§ 100

lg-st 4 peab detsembri kuu viimaseks kuupäevaks olema tasutud ka järgmise aasta jaanuari kuu elatis summas 150 eurot.

1. Hageja on palun elatise sidumist ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga (miinimummääras elatis).
2. Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul mõistlik kuna kohus mõistis elatise välja väiksemas summas kui seadusjärgne miinimumelatis.
5. Kohus on seisukohal, et elatise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
6. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
8. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
9. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude 4 jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5