Obsah (7)

§ 152§ 37§ 49§ 45§ 38§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1288 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirja

) § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja hinnangul tühistamiskaebuse menetlemine enam asjakohane ega lubatav. 3. Kohus küsis 19.10.2020 kohtunõudega kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas. Kohus selgitas kaebajale, et lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisega on kaebus nii kohustamisnõudes kui ka sellega lahutamatult seotud varasema keeldumise peale esitatud tühistamisnõudes muutunud ainetuks ning kaebajal on võimalik kohtumenetluse jätkamiseks põhjendatud huvi korral üle minna tuvastamisnõudele (

§ 152lg 2).

Selleks tuleb kaebajal kohtule selgitada, kuidas on käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. 4. XX teatas 27.10.2020 vastuses kohtule, et jääb kaebuses esitatud seisukohale ja soovib Tallinna Vangla käskkirjade, millega ei lubatud teda lühiajalisele väljasõidule, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja sooviks on saada õigusselgus Tallinna Vangla tegevuse osas ning lisaks on tuvastamisnõude esitamisel üldpreventatiivne eesmärk. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 152

lg 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 152

lg 2 kohaldamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja tahe menetluse jätkamiseks ning et see oleks ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

1. Kohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja lisaks Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade ja nendega seotud vaideotsuste tühistamisele ka vangla kohustamist võimaldada talle lühiajaline väljasõit. Tallinna Vangla on kohtumenetluse kestel lubanud kaebaja 13.09.2020 toimunud lühiajalisele väljasõidule koju, ilma et kohus oleks pidanud vanglat selleks kohustama. Kuigi kaebaja 13.09.2020 väljasõit ei toimunud 04.05.2020 või 04.06.2020 taotluste alusel, vaid kaebaja esitas uue taotluse, siis on kaebaja saavutanud oma esialgse kohtusse pöördumise eesmärgi – minna koju pere juurde lühiajalisele väljasõidule. Olukorras kus vangla on kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubanud, on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsused ammendunud ning need ei oma enam kaebaja õigustele mõju. Kaebaja on sellele vaatamata seisukohal, et vangla varasem tegevus tema suhtes tehtud käskkirjade andmisel oli õigusvastane, mistõttu soovib ta kohtumenetlust jätkata nimetatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
2. Kohtupraktikas on leitud, et kui haldusakt kohtumenetluse kestel täielikult ammendub, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152

lg 1 punktiga 4 ja lg‑ga 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punkt 12).

§ 152

lg 2 näeb haldusakti ammendumisel ette 2 võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest

§ 37

lg 2 punkti 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist

§ 49lg 1 mõttes.

Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu

§ 45

lg-st 2 tulenevad piirangud.

§ 152

lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 7.1. Kohus selgitab esmalt, et õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu (

§ 38lg 4).

See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja 27.10.2020 vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt lihtsat huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, punkt 36). Riigikohus on pikalt olnud seisukohal, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu 19.03.2002 otsus nr 3-3-1-11-02, punkt 15). 7.

1. Tuvastamisnõudele üleminek on preventiivsel eesmärgil lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et samalaadse rikkumise võib kaebaja suhtes edaspidi toime panna sama vastustaja. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on seega aktsepteeritav üksnes erandina ning eeldab, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Need tingimused ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi vältida olukorda, kus vangla teeb tema lühiajalise väljasõidu taotluse osas keelduva otsuse samadel põhjendustel, mis vaidlustatud käskkirjades, kuna need põhjused on praeguseks ära langenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja lubati lühiajalisele väljasõidule ning see läks hästi. Isegi kui vangla peaks tulevikus keelduma kaebajat lühiajalisele väljasõidule lubamast, siis on kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kaebus sellesisulise käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks. Vastavate nõuetega pöördus kaebaja kohtusse ka vaidlustatud käskkirjade osas, seega on ta enda õiguskaitsevõimalustest teadlik. 7.
2. Kaebaja ei ole vastuses kohtule viidanud tuvastamisnõude rehabiliteerivale eesmärgile ja sellise põhjendatud huvi olemasolu ei ole ka kohtule äratuntav. Kohtu hinnangul on kaebaja saavutanud Tallinna Vangla 10.09.2020 käskkirjaga lühiajalisele väljasõidule lubamisega kohtusse pöördumise eesmärgi. Kaebaja eesmärgiks oli minna lühiajalisele väljasõidule pere juurde ning seda ta ka 13.09.2020 teha sai. Seega ei tulene vaidlustatud käskkirjadest kaebajale enam mingeid negatiivseid mõjutusi.
3. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas ning lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

9. Vastavalt

§ 43

lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud. Menetluskulud 10.

§ 104

lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punktide 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, siis kuulub kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot 3 tagastamisele.

§ 104

lg 8 lause 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebaja eest on riigilõivu tasunud YY. Kaebajal tuleb kohtule viivitamatult teatada, kellele riigilõiv tagastada. Kui riigilõivu ei tagastata selle tasunud isikule, tuleb kohtule teatada ka pangakonto andmed, millele riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4