KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6803 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 426lõike 3 alusel.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist, kuid pole sellega nõus juhul, kui ta saadetakse Eesist välja. Tal ei ole Venemaal mitte kedagi ning ta ei saa oma perest olla eemal 10 aastat. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes

§ 432

lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Nechaevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vladimir Nechaevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest

§ 426lõike 3 alusel.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Nechaevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vladimir Nechaev kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vladimir Nechaev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 3 kuud, so üle 1/

1. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kirjalikes materjalidest selgub, et isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht on staatuses "ootel" aadressil: xxx. Vabanedes soovis asuda elama koos abikaasaga K. N.ga, kellega abiellus vanglas 05.03.20xx ja koos K. N. kolme alaealise tütrega aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korteri omanikuks on X OÜ. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et nimetatud elukohas on kõik eluks vajalikud tingimused tagatud, X OÜ volitatud isik ja KÜ X juhatuse esimees M. K. andis nõusoleku V. Nechaevi elama asumiseks viimati nimetatud aadressile. Kohtuistungil isik avaldas, et elukohaks oleks xxx, kuid nimetatud elukoha kohta igasugused andmed puuduvad. Seega hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, ei ole täidetud muud ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud tingimused. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
2. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vladimir Nechaev on 40 eluaasta kohta 11 korda kriminaalkorras karistatud, millest kehtivaid karistusi on 4 ning vanglas viibib ta suisa
4. korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Isiku hoolimatust suhtumisest õiguskorda annavad kinnitust ka tema arvukad liiklusalased väärteod. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest (salajased vargused grupis, ka varguse katsed, mootorsõiduki ärandamine, grupis röövi katse). Käesolevat vangistust kannab varavastase kuriteo eest, lisaks narkootilises joobes olles mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Liitkaristusena kindlustuskelmuse, alkoholi ebaseadusliku käitlemise eest ja varavastase kuriteo eest. Kuriteod on eriliigilised ja rasked, ei ole etteplaneeritud ning ajas muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, mõtlematus oma tegude tagajärgedele, puudulik probleemilahendusoskus ja materiaalse kasusaamise eesmärk. Seega on toimepandud kuritegude ampluaa väga lai ning isiku kuritegeliku käitumise trend murettekitav. On positiivne, et isikul on säilinud on suhted lähedastega, kehtivaid distsiplinaarrikkumisi ei ole ning sõnades on isik motiveeritud kriminaalsetest eluviisidest loobuma. Samas ei nähtu asja materjalidest ega isiku ütlustest ükski uus motiveeriv asjaolu, millel põhineks isiku edasine seadusekuulekus. Isiku lähivõrgustikus olulisi muudatusi ei ole. Suhtes nüüdse abikaasa K. N.ga oli kinnipeetav juba mitu aastat enne vangistust. Suhetes päritoluperega ei ole samuti muutusi. Suhtlusringkond on kriminaalne, varasemad varavastased kuriteod on toime pandud grupis, mis näitavad selliste tutvuste tugevat mõju isiku kuritegelikule käitumisele, mistõttu püsib antud olukorras sellest tulenev uute kuritegude toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdlasel garanteeritud töökoht puudub, Täitise andmetel on võlgnevusi 19443€, K-Raha andmetel 11255€ ja vabanemisfondis on xxx€. Kohtuistungil V.Nechaev avaldas, et tal on töökoht olemas Xxx linnas OÜ-s X, kuid kohus äriregistrist sellist ega sarnase nimetusega äriühingut leida ei suutnud. Garantiikirja esitatud pole. Töökoht või selle puudumine ei ole isiku varasemast elukäigust nähtuvalt asjaoluks, mis mõjutaks isiku 3 seadusekuulekust. Isik on minevikus periooditi olnud hõivatud kas ametliku või mitteametliku tööga, kuid on paralleelselt varavastaseid kuritegusid toime pannud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vargustega noorest saati tegelenud ja ta tunnistab, et varastamine on olnud rohkem nagu automaatne tegevus. Seega ei pruugi käesoleval hetkel isegi töökoha olemasolu maandada piisavalt antud teemaga seonduvat uute kuritegude riski. V. Nechaevil on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, kuna on alates
5. eluaastast tegelenud kuritegude toimepanemisega, on toime pannud eelkõige varavastaseid süütegusid ning tekitanud inimestele materiaalset kahju, üldohtlikke süütegusid, majandusalaseid kuritegusid ja avaliku korra vastaseid süütegusid. Enda sõnul on olnud lihtsalt liiga hea ja kõik temaga juhtunu on ebaõnn. Kuigi isik on osalenud rehabiliteerivates tegevustes riigikeele õppimise, majandustöödel osalemise ning programmi Õige Hetk läbimise näol, ei nähtu iseloomustustest isiku tõsikindel tahe ning piisvad teadmised enese elu seadusekuulekaks korraldamiseks. Kinnipeetaval on küll sõnades motivatsioon muutuda, kuid piisav sisemine valmisolek muutuste nimel pingutama, materjalidest ei ilmne. Sotsiaalprogrammi läbiviija märgib tagasisides, et sotsiaalprogrammis osales Vladimir Nechaev välistel põhjustel – individuaalse täitmiskava täitmise huvides. V.Nechaev suhtub stressiolukordadesse kui paratamatusesse ( temaga lihtsalt nii juhtub ) ning paljud probleemid jätab teiste lahendada. Ta ei suuda mõelda oma tegude tagajärgedele. Kuritegeliku käitumisega seotud riske teadvustab (korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses, mis väidetavalt on väga ebameeldiv kogemus), ent sellele vaatamata riskib ega võta enda vigadest õppust. Riskifaktorit suurendab veelgi probleemne ja kriminaalne suhtlusringkond ning isiku enda ükskõiksus tuleviku suhtes. Selliselt iseloomustatud isikult on alus karta uute kuritegude toimepanemist ning paraku ei nähtu materjalidest piisavad muutused isiku hoiakutes ning selged teadmised ja plaanid, kuidas realiseerida oma seadusekuulekad eesmärgid. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles sooritatud kuritegude rohkust ja raskust. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks V.Nechaev asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Seega tuleb tal karistuse kandmisega jätkata.

§ 426

lg 3 kohaldamisest Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2020 otsusega nr 15.3-3.4/590-2 on tunnistatud V. Nechaevi pikaajaline elamisluba kehtetuks, tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld kolmeks aastaks Schengeni alale alates lahkumiskohustuse täitmisest.

§ 426

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.

§ 426

lg 4 näeb ette, et täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne

§ 426

lg 3 ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 426

lg 3 võimaldab otstarbekuse kaalutlustel loobuda enne tähtaega vabastatava süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangutest, kuid see säte ei anna aga iseseisvat alust väljasaatmisele kuuluvat süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada.

§ 426

lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 4 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa

§ 426lg-t 3 kohaldada.

Et kohus ei jaatanud süüdlase puhul ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetust, siis ei saa kuuluda kohaldamisele ka

§ 426lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5