K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2021, Valga kohtumaja Asja number Kohtunik Kohtuistungisekretär Taotluse esitaja Prokurör 1-19-63 Annemarie Gerassimov Kaie Kaseorg Kriminaalhooldaja Merle Käis - Taotlus Tartu Vangla KrHO Valga talituse erakorraline ettekanne Andrei Kutsebin kohta Süüdimõistetu Süüdimõistetu Andrei Kutsebin ( ID 39108265712; kohtuotsuse järgne elukoht: xxx, töökoht AS X ) Ei soovinud 06.01.2021 Kaitsja Kohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja taotlus Andrei Kutsebinile Tartu Maakohtu 07.01.2019 kohtuotsusega 1-19-63 karistuseks mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Tartu Maakohus tunnistas Andrei Kutsebini Tartu Maakohtu 07.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-63 süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja karistas KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuu vangistusega. Samuti mõisteti ta süüdi KarS§ 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus - 1 aasta vangistust, millest KarS 68 lg 1 alusel arvati maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva. Setõttu jäi kanda karistus 11 kuud ja 28 päeva. Määratud karistusest kuulus KarS § 74 lg 2 alusel kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning vangistus tähtajaga 9 kuud 28 päeva jäi tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja pikkuseks määrati 2 aastat. Ühtlasi kohustas maakohus süüdlast täitma kõiki KarS § 75 lg 1 sätestatud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi, kuid lisaks ka järgnevaid lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis ( soovitavalt liiklusohutusalane või sõltlasele kohane ) registreerima end 1 kuu jooksul programmi Kainem ja tervem Eesti ning läbima hindamise. Kriminaalhooldusametnik esitas 26.04.2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb Andrei Kutsebinile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdlane on korduvalt jäänud alkoholi tarvitamisega vahele. Kohtuistung antud asjas toimus 06.05.
- Süüdlane möönis, et kriminaalhooldaja on kohtule avaldanud tõeseid andmeid, kuid ta on end kohtuistungi ajaks uuesti käsile võtnud. On asunud tööle ametliku töölepinguga, peresuhted on laabunud ning pöördus alkoholivastasele ravile ning 09.04.2019 on teostatud pikatoimeline alkoholivastane süst. 06.05.2019 määrusega kohus hoiatas süüdlast et Tartu Maakohtu 07.01.2019 kohtuotsust ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle kõiki KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 06.02.2020 esitas kriminaalhooldusametnik uue ettekande, millest nähtus, et Andrei Kutsebin on rikkunud neljandat korda kohustust mitte tarvitada alkoholi: 06.01.2020 kell 15.19 indikaatorvahendi Alcovisor Mercury tulemus oli 0,108 mg/l. Ametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. 19.03.2020 kohtuistung jäi ära eriolukorra tõttu Eesti Vabariigis COVID-19 viiruspuhangu takistamiseks. 01.06.2020 kohtuistungil süüdlane avaldas, et tõesti rikkus, kuid talle on tehtud alkoholivastane süst ning pärast seda pole enam tarvitanud. Endiselt käib korrektselt tööl, programmis Kainem ja tervem Eesti ja kasvatab alaealisi lapsi. Kohus lükkas asja arutamise edasi 18.augustile, et näha, kas süüdlane on tõepoolest järeldused teinud. Kohtuistungil osapooled kinnitasid, et katseaeg on kulgenud probleemideta. 2
(4)18.08.2020 määrusega kohus taaskord hoiatas süüdlast et Tartu Maakohtu 07.01.2019 kohtuotsust ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle kõiki KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 02.12.2020 esitas kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, sest 04.11.2020 ilmnes, et süüdlane on tarvitanud alkoholi. Täitmiskohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus Andrei Kutsebinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KarS §-le 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.Kutsebin on tõepoolest Tartu Maakohtu 07.01.2019 kohtuotsusega kehtestatud nõudeid rikkunud: 04.11.2020 on tal tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused. Süüdlane ise on rikkumist ka möönnud. Seega eksisteerib alus kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks. Riigikohus 15.04.2020 lahendis 1-06-9135 on märkinud järgmist: „KarS § 74 lg-t 4 on korduvalt muudetud ja täiendatud (RT I, 12.07.2014, 1 ja 07.07.2017, 1). Tehtud muudatused ja täiendused puudutavad siiski vaadeldava normi kohaldamise eeldusi ning kriminaalhooldaja pädevust. Kohtu pädevus ei ole aja jooksul muutunud. (p 15) KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. (Vt RKÜKo 31-1-18-12, p 49.) Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku tagajärje valikul muu hulgas seotud põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. (Vt mutatis mutandis RKKKm 3-1-1-1-12, p 16.) Järelikult tuleb kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni. (Vt RKÜKo 3-1-1-5-13, p 33). (p 17)“ Arvestades, et katseajal pole A.Kutsebin toime pannud õigusrikkumisi, siis võib üldjoontes kriminaalhooldust pidada õnnestunuks. Süüdlane on taastanud suhted perega, tal on kindel töö, ta on tegelenud kahe aasta vältel alkoholsõltuvusega. Paraku ainus, millest ei raviga ega ravita A.Kutsebin ei ole katseaja kestel suutnud lõplikult vabaneda, ongi alkohol. Samas tundub ta olevat alkoholi tarvitamise saanud kontrolli alla, sest uusi kuritegusid ega ka väärtegusid pole ta toime pannud. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada isikut selliselt, et ta suudaks elada edaspidi õiguspäraselt. Tuleb ka märkida seda, et süüdlane on taas ühinenud Kainem ja tervem Eesti programmiga, mis näitab tema tahet 3
(4)tegeleda edasi alkoholsõltuvusega hoolimata sellest, et planeeritud katseaja lõpp on 07.01.2021, Eeltoodut kokku võttes on õiglane ja proportsionaalne lõpetada käesolevas asjas menetlus ilma sanktsioone kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 4
(4)