Obsah (4)
§ 66§ 15§ 18§ 56KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3293 (2440,20,002733) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi s
§ 66
lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 640 eurot tasumine osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul 160 (ühesaja kuuekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank AS), arveldusarvele nr EE932200221023778606 (Swedbank AS), arveldusarvele nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või arveldusarvele nr EE777700771003813400 (LHV Pank AS), viitenumber 10220205072344. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavategemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 03.08.2020.a saabus Viru Maakohtule Pavel Štšerbakovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 17.07.2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,20,002733. 17.07.2020.a tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elm väärteoasjas nr 2440,20,002733 otsuse, millega karistas Pavel Štšerbakov`i Liiklusseaduse § 227 lg 4 rikkumise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 660.00 eurot, selle eest, et tema 16.06.2020.a kella 17.35 paiku Narva linnas Ida-Viru maakonnas, Narva-Auvere sõidutee 3 km juhtis mootorsõidukit kiirusega 141+/-8 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Pavel Štšerbakov palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2440,20,002733 osaliselt lisakaristuse osas ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta lisakaristus määramata. Kaebuse esitaja seletab, et ta töötab XXX ja kui ta kaotab töö, siis on raske pere eest hoolitseda: tema elukaalane on rase ja ema vajab transpordi osutamise teenust. Ta tunnistas oma süüd. Ta kahetseb oma toimepandud tegu. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et määratud karistus ja lisakaristus ei vasta toimepandud teo 2
(2)iseloomule ning liialt koormav. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel selgelt ületanud kaalutlusõiguse piire, kuna on arvestanud asjaoludega, mis toimunud pärast väärteo panemist. Väljakujunenud kohtupraktikaga oleks kooskõlas lisakaristuse kohaldamine 19.06.2020.a väärteo toimepanemise eest, kuna selleks ajaks korduvuse fakt oleks kaebaja puhul esinenud. Kuid 19.06.2020.a toimepandud väärteo eest kaebajale ei ole lisakaristust kohaldatud. Mistõttu seda enam ei olnud vajadust kohaldada lisakaristust varasemalt sooritatud väärteo toimepanemise eest. Kaebuse esitaja kaitsja palub otsus väärteoasjas 2440,20,002733 osaliselt tühistada lisakaristuse osas ning tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta lisakaristus määramata. Kohtuväline menetleja palub jätta 17.07.2020.a otsus nr 2440,20,002733 muutmata ning Pavel Štšerbakov`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele täies ulatuses ja menetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud Pavel Štšerbakovi kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 17.07.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,002733 tuleb tühistada osaliselt. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Pavel Štšerbakov palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna otsus väärteoasjas osaliselt, lisakaristuse osas. Kohtuistungi käigus toetas Pavel Štšerbakov kaebust ja selgitas, et ta tunnistab oma süüd, kuna tema 16.06.2020.a kella 17.35 paiku Narva linnas Ida-Viru maakonnas, Narva- Auvere sõidutee 3 km juhtis mootorsõidukit ja ületas lubatud sõidukiirust. Tema autol oli rike ja ta tuli remonditöökotta meistri juurde, et seda kontrollida. Nad sõitsid Balti elektrijaama juurde selleks, et kontrollida, kus kohas on autol rike ja kust kohast tuleb autol müra. Seal autosid polnud, ei ole ülekäiguradasid ja elumajasid ka lähedal pole. Seal ei ole lähedal elumaju ja jalakäijaid ka ei ole. Meister palus sõita kiiremini, et oleks paremini kuulda. Nad mõlemad kontrollisid, kust kohast tuleb autost müra ja ei märganud kiirusemõõtja näitu. Kiiruse ületamine kestis umbes 150-200 meetrit. Pavel Štšerbakov tegi seda tahtmatult. Pavel Štšerbakov tunnistab oma süüd. Tunnistaja E B andis ütlusi, et tema on Ida-Prefektuuri liikluspolitseinik. 16.06.2020.a kella 17.35 paiku Narva linnas Ida-Viru maakonnas, Narva-Auvere sõidutee 3 km Pavel Štšerbakov juhtis mootorsõidukit kiirusega 141+/-8 km/h. Antud teelõigul teekattemärgistust ei olnud, kuid liiklusmärgid olid paigaldatud. Tegemist oli kogu liiklusele avatud teelõiguga. Uus asfaltkate oli paigaldatud, kuid teemärgistus polnud veel pandud. Tee ei olnud veel täielikult valmis. Menetlusalune isik materjali vormistamise käigus tunnistas süüd. Kõrval istus mehaanik. Seletasid, et nad testivad autot, kontrollivad. Seetõttu oli kiiruseületus. Tunnistaja A G andis ütlusi, et ta töötab ettevõttes D OÜ ja tema mehanikuna töökogemus on 15 aastat. Pavel Štšerbakov tuli tema remonditöökotta ja tahtis teada, millisest kohast autost müra tuleb. Põhjust ei saanud kohapeal kindlaks määrata ja A G pakkus, et peaks sõitu tegema. Narvas ei ole selliseid spetsiaalseid kohti, kus kiirust ületada ja kontrollida sõiduki riket. Nad sõitsid teele Balti jaama poole, et autot kontrollida. Sellel teelõigul ei olnud teisi liiklejaid ja jalakäijaid. See on ligidane teelõik. Mehanikud käivad seal katsetamas, kuna töökoda on seal lähedal. 3
(2)Kohtuistungil on avaldatud: - väärteoprotokoll (tl 13-14), - kiirusmõõturikasutamise protokoll (tl 15), - tunnistaja ülekuulamise protokoll l(tl 16-18), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 19-20), - seletus (tl 21), - fototabel (tl 23-25), - karistusregistri väljavõte (tl 26-28). Kohus arvab, et 17.07.2020.a üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Kohus on seisukohal, et otsuses on kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Pavel Štšerbakov`ile inkrimineeritud tegu Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi seisneb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis. Pavel Štšerbakov tunnistas oma süüd täielikult. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate E B ja A G ütlustega, menetlusaluse isiku Pavel Štšerbakov`i ütlusega, väärteoprotokolliga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kohus võtab arvesse E B ja A G ja Pavel Štšerbakov`i ütlused. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas videosalvestisega ja väärteoasja materjalidega. Tunnistajate ütlused on järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab Pavel Štšerbakovi ja tunnistajate ütlusi. Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Pavel Štšerbakov`i süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 41–60 kilomeetrit tunnis. Oli tuvastatud, et Pavel Štšerbakov 16.06.2020.a kella 17.35 paiku Narva linnas Ida-Viru maakonnas, Narva- Auvere sõidutee 3 km juhtis mootorsõidukit kiirusega 141+/-8 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Seega esinevad Pavel Štšerbakovi tegevuses koosseisu objektiivsed tunnused.
§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Kohus leiab, et Pavel Štšerbakov pani väärteo toime ettevaatamatusest.
§ 18
lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
§ 18
lg 2 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Pavel Štšerbakov pani väärteo toime kergemeelsusest, kuna Pavel Štšerbakov väitis, et meister palus tal kiiremini sõita, et kontrollida, kus kohas on autol rike ja kust kohast tuleb autol müra. Rikkumisega oli ta nõus. Kohus arvab, et Pavel Štšerbakov pani teo toime kergemeelsusest, kuna ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus loeb tõendatuks Pavel Štšerbakov`i käitumises liiklusseaduse § 227 lg 4 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise. 4
(2)Kaebuse esitaja kaitsja arvab, et lisakaristuse kohaldamist kohtuväline menetleja põhjendanud sellega, et 19.06.2020.a on kaebaja suhtes koostatud kiirmenetluse otsus, milles heideti talle ette LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud sõidukiiruse ületamist. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9). (p 12). Riigikohus on asjas nr 3-1-1-59-15 leidnud, et
§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel ületanud kaalutlusõiguse piire, kuna on arvestanud asjaoludega, mis toimunud pärast väärteo panemist. Väljakujunenud kohtupraktikaga oleks kooskõlas lisakaristuse kohaldamine 19.06.2020.a väärteo toimepanemise eest, kuna selleks ajaks korduvuse fakt oleks kaebaja puhul esinenud. Kuid 19.06.2020.a toimepandud väärteo eest kaebajale ei ole lisakaristust kohaldatud. Kohus on nõus kaitsja arvamusega. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt
§ 56lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.
Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Kaebuse esitaja seletas, et ta töötab XXX ja kui ta kaotab töö, siis on raske pere eest hoolitseda: tema elukaalane on rase ja ka ema vajab transpordi osutamise teenust. Isik ei tekitanud endale ega teistele isikutele oma käitumisega kahju. Ta leidis M OÜ-s töö töötukassa kaudu. Töötukassas leppis kokku, et selle töö eest makstakse läbi töötukassa. Kui ta töö kaotab, siis peab M OÜ maksma töötukassale tagasi kõik need tasud. Kohtuistungil on tuvastatud, et just A G pakkus sõita teele Balti jaama poole, et autot kontrollida, sest Narvas ei ole selliseid spetsiaalseid kohti, kus kiirust ületada ja kontrollida sõiduki riket. A G kinnitas, et sellel teelõigul ei olnud teisi liiklejaid ja jalakäijaid. See on ligidane teelõik. Mehanikud käivad seal katsetamas, kuna töökoda on seal lähedal. Kohtuistungil on tuvastatud ka, et A G palus kiiremini sõita, et oleks paremini kuulda, kust autost tuleb müra. Seega Pavel Štšerbakov ületas kiirust mitte enda tahtel, mitte enda algatusel, vaid mehaaniku palvel, tuginedes tolle töö kommetele ja reeglitele D OÜ firmas. Samas koos sellega veendunud, et teel ei ole autosid, ei ole ülekäiguradasid, jalakäijaid ja elumajasid läheduses. Seega Pavel Štšerbakov pani väärteo toime ettevaatamatusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteo tehiolusid ja Pavel Štšerbakov isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades on võimalik otsus väärteoasjas osaliselt tühistada lisakaristuse osas ning tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta lisakaristus määramata. Pavel Štšerbakov tunnistas oma süüd. Ta on tehtud tegu kahetsenud. Ei ole alust kahelda süüdistatava kahetsuse siiruses. Samuti on kogu Pavel Štšerbakovi käitumine menetluse kestel näidanud seda, et ta tõepoolest kahetseb tehtut. Kohus arvab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 17.07.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,002733 tuleb tühistada osaliselt, s.o lisakaristuse määramise osas. Karistada Pavel Štšerbakovit liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 160 5
(2)trahviühikut, s.o 640 eurot. Kohus annab Pavel Štšerbakovile võimaluse tasuda rahatrahv osade kaupa. Määrata Pavel Štšerbakovile
§ 66
lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 640 eurot tasumine osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul 160 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
(2)