Obsah (9)

§ 4772§ 172§ 177§ 663§ 659§ 171§ 174§ 175§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4573

) § 603 lõigetele 1 ja 3 ja ÄS § 330 lõikele

1. Avaldajad on palunud erikontrolli läbiviijaks määrata vandeaudiitor Ree G OÜ-st Audit & Consult, puudutatud isik vaidleb sellele vastu ning palub läbiviijateks määrata vandeaudiitor FF (Deloitte Audit Eesti AS) ning advokaat NN (Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ). Puudutatud isik leiab, et avaldajate kandidaat ei ole sobiv, kuna tal ei ole õigusalaseid eriteadmisi. Samuti on puudutatud isiku kandidaadid teinud soodsama hinnapakkumise. Avaldajad leiavad, et NN ei vasta erikontrolli läbiviijale esitatavatele nõuetele, kuna ta ei ole vandeadvokaat, samuti on ta puudutatud isiku lepingulise esindajaga seotud isik. 10 2-19-4573
2. Kohus on nõudnud 20.02.2020 kandidaatidelt erikontrolli läbiviimiseks siduva hinnapakkumise esitamist koos kulude arvestusega. Siduva hinnapakkumise esitas ainult OÜ Audit & Consult (80h x 90 eurot + km). Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ hinnapakkumine (80h x 85 eurot + km) on küll veidi soodsam, kuid hinnapakkumine ei ole siduv. GG vandeaudiitorina vastab ÄS § 330 lõike 3 nõuetele, ta on andnud ka nõusoleku erikontrolli teostamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust kahelda GG suutlikkuses erikontrolli nõuetekohaselt läbi viia või tema erapooletuses. Selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka puudutatud isik. Kohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitor GG, kuna tegemist on erikontrolli läbiviimiseks sobiva isikuga. Sellega seoses puudub vajadus hinnata avaldajate tõendit puudutatud isiku kandidaatide kohta (fotod Facebookist). Kohus selgitas ka ÄS § 191 lõigetes 6 ja 4 sätestatut.
3. Kohus viitas ÄS § 191 lõikele 5 ja

§ 4772lõikele 1.

1. Avaldajad on tasunud 13.12.2019 kohtu deposiiti erikontrolli läbiviimise tasu tagatiseks 8640 eurot. Kohus määras erikontrolli läbiviija tasustamise korra kindlaks selliselt, et tasu suurus on 90 eur/h, millele lisandub käibemaks, kuid kokku mitte rohkem kui 8640 eurot (s.o tasu maksimaalselt 7200 eurot, millele lisandub käibemaks 20%).
2. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus

§ 172lõikele 6.

Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte kohaselt on võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui erikontrolli määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata (lahend nr 3-2-1-158-15, punkt 20). Maakohus leidis, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude avaldajate kanda jätmist. Seega jäid menetluskulud (sh erikontrolli läbiviija tasu)

§ 172lõike 6 alusel puudutatud isiku kanda.

1. Menetluskulude rahaline suurus on võimalik kindlaks määrata seoses kuludega riigilõivule ning lepingulisele esindajale. Erikontrolli läbiviimisega seotud menetluskulud määrab kohus kindlaks täiendavalt pärast erikontrolli läbiviimist.
2. Avaldajatel on tekkinud menetluskulu 7456 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on avaldajad tasunud avalduse esitamiselt 300 eurot ja 13.11.2019 määruskaebuse esitamiselt 50 eurot, s.o kokku 350 eurot riigilõivu, mis on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Avaldajate lepingulise esindaja kulu on 7156 eurot (45h 50min õigusabi eest tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta)). Kohus pidas põhjendatuks esindaja ajakulu 41,57h ulatuses taotletud tunnitasuga kokku 5404.10 eurot (41,57x130). Kuivõrd avaldajad on kinnitanud, et nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada, lisandub kulule käibemaks 1080.82 eurot (5404.10x20%). Kohus määras kindlaks, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks on 6834.92 eurot, mille mõistis puudutatud isikult solidaarselt avaldajate kasuks välja.
3. Avaldajad on esitanud

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas.

Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt, s.o osas, milles kohus tegi erikontrolli läbiviijale ülesandeks kontrollida puudutatud isiku ja Best Marine OÜ vahelisi tehinguid (määruse resolutsiooni punkt 4.5) ning puudutatud isiku ja K-S Konsultatsioonid OÜ vahelisi tehinguid (määruse resolutsiooni punkt 4.6) ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. 11 2-19-4573
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on erikontrolli määramine OÜ-d Best Marine ja OÜ-d K-S Konsultatsioonid puudutatavate tehingute osas alusetu. Avalduses ega hilisemates menetlusdokumentides ei ole taotletud vaidlusaluste tehingute kontrollimist erikontrolli raames, seega on kohus teinud lahendi nõude kohta, mida ei ole esitatud. 11.03.2019 erikontrolli määramist käsitleval osanike koosolekul ei arutatud erikontrolli läbiviimist OÜ Best Marine ja OÜ K-S Konsultatsioonid tehinguid puudutavas osas. ÄS § 192 lõiked 1 ja 2 ei võimalda pöörduda erikontrolli määramiseks kohtusse nende tehingute suhtes. Puudub ka vajadus viia erikontroll läbi tehingute osas, milliste alusel on puudutatud isik oma juhatuse liikme WW vastu juba hagi esitanud. Kõnealuse hagi kohaselt on WW kandnud äriühingu arveldusarvelt raha OÜ-le Best Marine ja OÜ-le K-S Konsultatsioonid, tekitades sellega puudutatud isikule kahju 944 988 eurot. Võttes arvesse, et erikontrolli eesmärgiks on pakkuda osanikele ülevaadet äriühingu majanduslikust olukorrast, samuti anda infot selle kohta, kas võib esineda aluseid juhtorgani liikme vastu nõuete esitamiseks, puudub olukorras, kus juhatuse liikme vastu on erikontrolli esemeks olevate tehingute alusel hagi juba esitatud, erikontrolli läbiviimisel samade tehingute suhtes mistahes alus ning vajadus.
3. Puudutatud isik ei nõustu, et kohus jättis kõik menetluskulud äriühingu kanda. Avalduse osalise rahuldamise korral on õiglane jätta menetluskulud

§ 172lõike 1 alusel poolte kanda.

Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend ei ole kohaldatav, kuna käsitles olukorda, kus puudutatud isiku menetluskulud mõisteti avaldajatelt välja, st kõik menetluskulud jäeti avaldajate kanda. Nimetatud lahendist ei tulene, et avalduse osalise rahuldamata jätmise korral ei saaks menetluskulusid jätta poolte endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad 40. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik 41. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 42.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud erikontrolli määramist OÜ-d Best Marine ja OÜ-d K-S Konsultatsioonid puudutavate tehingute osas (määruse resolutsiooni punktid 4.5 ja 4.6). Samuti on vaidlustatud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (määruse resolutsiooni punktid 6–8). Ülejäänud osas ei ole määrust vaidlustatud, seega on määrus vastavas osas jõustunud. 43. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et erikontrolli määramine OÜ-d Best Marine ja OÜ-d K-S Konsultatsioonid puudutavate tehingute osas on alusetu, kuna avaldajad ei ole kohtult taotlenud vaidlusaluste tehingute kontrollimist erikontrolli raames ning nad ei saa seda 12 2-19-4573 vastavate tehingute osas osanike otsuse puudumise tõttu ka teha. Arvestades, et avaldajad esitasid avalduses lisaks konkreetsete tehingute osas erikontrolli läbiviimiseks ka üldise iseloomuga taotluse avaldajatele teadmata muude äriühingu huvidega vastuolus olevate tehingute väljaselgitamiseks (vt avalduse taotluste punkt 2.6) ning hilisemates menetlusdokumentides (21.10.2019 ja 28.01.2020) on taotlust konkretiseerinud ja esitanud põhjendused, saab ringkonnakohtu hinnangul öelda, et nimetatud äriühinguid puudutavate tehingute osas on erikontrolli määramist taotletud. Sarnase üldise taotluse puudutatud isiku huvidega vastuolus olevate tehingute väljaselgitamiseks esitasid avaldajad ka osanike koosolekul, kus otsustati erikontrolli läbiviimist. Seega ei saa nõustuda määruskaebusega, et vaidlusaluste tehingute osas oleks kohtusse pöördumine ÄS § 191 (kaebuses ekslikult viidatud §-le 192) lõigetest 1 ja 2 tulenevalt välistatud. Nimetatud õigusnormist (ega ka kohtupraktikast) sellist järeldust teha ei saa ning kaebaja ei ole oma seisukohta ka põhjendanud. Lisaks on avaldajad kohtule selgitanud, et vastava teabe puudumise tõttu ei olnud neil võimalik OÜ-ga Best Marine ja OÜ-ga K-S Konsultatsioonid tehtud tehingutele konkreetselt viidata osanike koosolekul ega algses avalduses, kuna asjaolud said neile teatavaks alles kohtumenetluse ajal. Kolleegium nõustub avaldajatega, et kuivõrd ka kohtumenetluse käigus on lubatav erikontrolli raames esitatavaid küsimusi täpsustada, on lubatav ka küsimuste täpsustamine võrreldes osanike koosolekul arutatuga.
2. Ka ei nõustu ringkonnakohus väitega, et vaidlusaluste tehingute osas on erikontrolli määramine põhjendamatu, kuna nende alusel on juba esitatud äriühingu juhatuse liikme vastu hagiavaldus. Kaebuses on esile toodud, et puudutatud isik esitas 27.05.2020 hagiavalduse WW vastu 944 988 euro ja viivise saamiseks ning maakohus on hagi menetlusse võtnud. Käesolevas määruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Vaidlustatud määrus tehti 29.05.2020, seega võib eeldada, et maakohus hagi esitamisest määruse tegemisel teadlik ei olnud ega saanudki seda arvestada. Kolleegium nõustub avaldajatega, et puudutatud isiku juhatuse liikme vastu hagi esitamine ei välista vaidlustatud ulatuses erikontrolli määramist. ÄS-ist ega muudest seadustest või kohtupraktikast ei tulene järeldust, et erikontrolli läbiviimine oleks välistatud, kui erikontrolli käigus kontrollitavate asjaolude alusel on esitatud hagi juhatuse liikme vastu. Lisaks tuleb arvestada, et menetlustes osalevad erinevad isikud – hagi on esitanud äriühing juhatuse liikme vastu, erikontrolli on aga taotlenud osanikud. Vaidlustatud osas erikontrolli läbiviimiseks vajaduse puudumist on kaebaja sisustanud sellega, et arvestades kõnealuse hagiavalduse sisu on avaldajatele juba teada kõik asjaolud, mille suhtes soovitakse erikontroll läbi viia. Avaldajad märgivad vastuses, et neile ei ole tegelikkuses teada kõik asjaolud, küll aga on neil tõsised kahtlused, kas OÜ-ga Best Marine ja OÜ-ga K-S Konsultatsioonid tehtud tehingud vastavad äriühingu huvidele. Lisaks selgitavad avaldajad, et hagi esitamine oli eelduslikult tingitud asjaolust, et alates 27.05.2015 juhatuse liikme poolt tehtud tehingute tegemise osas oleks üksikute ülekannete kaupa hakanud mööduma aegumistähtaeg.
3. Puudutatud isik vaidlustab määruse ka menetluskulude jaotuse osas, leides, et avalduse osalise rahuldamise tõttu olnuks õiglane jätta menetluskulud poolte kanda. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebuses viidatud

§ 172

lõige 1 kui hagita menetluses menetluskulude jaotuse üldnorm praegusel juhul erinormi (

§ 172lõige 6) olemasolu tõttu ei kohaldu.

Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lõike 6 esimeses lauses sätestatud üldreegli kohaselt äriühingu kanda.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei esine

§ 172

lõike 6 teises lauses viidatud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks teistsugust menetluskulude jaotust. Mh ei ole selliseks asjaoluks kaebaja esiletoodu, et avaldus rahuldati osaliselt. Maakohtu määruse kohaselt oli tegu põhjendatud avaldusega, mis jäi rahuldamata üksnes ebaolulises mahus. Sellises olukorras ei ole põhjendatud ega õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamine on kohtu 13 2-19-4573 kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid etteheiteid antud juhul teha ei saa. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. 47. Määruskaebuses on palutud tühistada ka maakohtu määruse resolutsiooni punktid 7 ja 8 (s.o avaldajate menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja puudutatud isikult väljamõistmine), kuid määruskaebus ei sisalda selles osas põhjendusi. Seega ringkonnakohus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas määruse põhjendatust ei kontrolli. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 48. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171

lõige 1).

§ 174

lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 49. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 858 eurot (sh käibemaks) esindaja 5h 30min töö eest, mis seisnes määruskaebuse analüüsis ja vastuse koostamises, tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks). Taotluses on esitatud

§ 174lõike 10 kohane kinnitus.

Kaebaja kulude osas vastuväidet ei esitanud. Arvestades tsiviilasja keerukust, määruskaebuse ja esitatud vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lõike 1 mõistes.

Ka esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja vastab esindaja kvalifikatsioonile ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodule tuginedes tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 858 eurot. 50. Avaldajad on esitanud

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

51. Harju Maakohtu kohtunik M. Henriksen osaleb asja arutava ringkonnakohtu koosseisus vastavalt

§ 17lõikele 2 ja Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 17.12.2020 käskkirjale nr 11-1/7.

(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Marget Henriksen/ 14