← Eesti

2-19-110830/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-110830 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi 2020 otsus menetluskulude jaotuse, rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 6-10). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.
  5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 2.1.Võtta nõudest loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-110830 menetlus XX hagis YY vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest 11.04.2018 kuni 10.04.2019 summas 2529,59 eurot. 2.
  6. Hagi rahuldada igakuise elatise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks XX ülalpidamiseks igakuine elatis alates 11.04.2019 suurusega 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XX täisealiseks saamiseni 19.11.
  7. Elatise maksmisel kuulub arvestamisele YY poolt menetluse kestel tasutud elatis 1620 eurot ja lasteaia tasu 205,29 eurot. 2.4.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s hiljemalt iga kuu
  8. kuupäevaks, selgitusse märkida „XX elatis“. 2.5.Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1). viivitamatult täidetavaks 2.
  9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  11. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD
  12. XX esitas 11.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt elatise väljamõistmiseks suurusega 270 eurot kuus. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati võlgniku vastuväite tõttu ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  13. Hageja palus 19.06.2019 hagiavalduses ja selle 09.07.2019 täpsustuses kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 11.04.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 19.11.2031 elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palus kanda elatise iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise 2529,59 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  14. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX sündinud hageja isa. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes 2016.a detsembris ning alates sellest ajast elab hageja enamuse ajast oma ema juures. Alates vanemate lahkuminekust on hagejaga seotud kulutused kandnud hageja ema. Kostja on tasunud alates 2018.a juunist (st viimase aasta jooksul) poole lapse lasteaia tasust, trennide tasu ja inglise keele õppe eest. Hageja veedab kostjaga aega ühe nädalavahetuse (k.a neljapäev) kahe nädala jooksul, st laps viibib isa juures üle nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Kostja on tasunud hagejale elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses. Kostja ei ole tasunud elatist iga kalendrikuu eest ette, vaid on tasunud üksnes üksikuid arveid. Hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvad igakuised kulud on kuni 800 eurot.
  15. Aasta jooksul enne hagi esitamist täitis kostja ülalpidamiskohustust kokku 537,08 euro suuruses summas. Tulenevalt seaduses sätestatud elatise miinimummäärast, võlgneb kostja hagejale perioodi eest 11.04.2018 kuni 10.04.2019 elatisena 2529,59 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 2
  16. Kostja selgitas 26.08.2019 kohtule, et temale teadaolevalt on küsimus lahendatud kokkuleppel ja hageja lubas hagi tagasi võtta. 04.10.2019 vastuses hagile palus kostja jätta hagi rahuldamata.
  17. Kostjal ja hageja emal oli kaks aastat toimiv kokkulepe, mille kohaselt jagavad vanemad lapsega koos veedetud aega ja kõiki kulusid põhimõttel 50/
  18. Laps veetis ühe nädala kostjaga ja järgmise oma emaga. Lasteaia, trenni ja huviringi arved maksid vanemad pooleks. Seetõttu ei pidanud kumbki vanem teisele raha maksma.
  19. Ema taganes kokkuleppest ühepoolselt sügisel 2018, võimaldades kostjal olla lapsega koos senisest oluliselt vähem (üle nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni) ja hakkas nõudma elatise tasumist. Nõuda kostjalt elatist olukorras, kus kostja soovib veeta lapsega endiselt koos aega, on ebaõiglane.
  20. Korduvate kostjapoolsete kompromissettepanekutega ajagraafiku ja kulude katmise teemadel hageja ema ei nõustunud, samuti mitte kompromissettepanekuga, mille esitas neile kui lapsevanematele linnaosa valitsuse lastekaitse. Tänaseks on kostja asunud maksma elatist hageja ema nõutud summas. Hageja ema lubas sellisel juhul hagi tagasi võtta. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
  21. Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse tagasiulatuva elatise 2529,59 eurot väljamõistmise nõude osas. Kohus rahuldas igakuise elatise väljamõistmise hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 11.04.2019 suurusega 270 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse kestel tasutud elatist 1620 eurot ja lasteaiatasu 205,29 eurot.
  22. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1094,40 eurot ja viivise menetluskuludelt.
  23. Kohus põhjendas oma otsustust sellega, et kostja võttis hagi õigeks alles 18.02.2020 eelistungil ja seega tuleb lugeda, et kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. APELLATSIOONKAEBUS
  24. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  25. Kostja ei ole igakuise elatise maksmisele kogu menetluse jooksul vastu vaielnud. Eelistungi toimumise ajaks oli kostja seda juba neli kuud ka tasunud. Varem kehtis vanemate vahel nii kulutuste kandmise kui lapsega koosveedetud aja osas teistsugune kokkulepe. Seega ei olnud kohtusse pöördumine vajalik ja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole õiglane.
  26. Pooled kulutasid mitu kuud küsimusele, milles vaidlust ei olnud. Kuna pooled lahendasid hageja initsiatiivil kohtus küsimust, mida kostja initsiatiivil üritati lahendada juba enne kohtusse pöördumist, ei olnud õigusnõustamist ka sisuliselt vaja.
  27. Kohtumenetlus jätkus vaid põhjusel, et hageja nõudis ka tagasiulatuvat elatist ja ei olnud nõus kohtu ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks. Lõpuks hageja loobus sellest nõudest. 3 VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
  28. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi õigeksvõtu tõttu edasiulatuva elatisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses, võttis vastu tagasiulatuva elatise nõudest loobumise ning lõpetas selle nõude osas asja menetluse, otsustas elatise tasumise korra ja tunnistas otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
  30. Kostja vaidlustab kohtuotsust menetluskulude jaotuse osas ja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  32. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 6, kui jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja ei võtnud tagasiulatuva elatise nõuet õigeks ja hageja loobus sellest nõudest 18.02.2020 kohtuistungil. Kohus võttis vaidlustatud kohtuotsusega vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas selle nõude osas asja menetluse. Maakohus jättis eeltoodud asjaolu menetluskulude jaotamisel tähelepanuta, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
  33. TsMS § 168 lg 4 kohaselt jäävad hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet rahuldanud ja ta ei pea eeltoodud sätte järgi selle nõude menetlemisega seonduvaid hageja kulusid kandma.
  34. Edasiulatuva elatise nõude puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel arvestada asjaolu, et kostja on kogu menetluse vältel soovinud asja lahendada kompromissiga. Hageja on nii hagiavalduses kui ka kohtuistungitel välistanud igasuguse kompromissi sõlmimise võimaluse.
  35. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et alates 2019.a augustist maksis kostja hagejale elatist sellel ajal kehtinud miinimummääras (sellel ajal 270 eurot kuus). Maakohtu 18.11.2019 eelistungil avaldas kostja, et ta on nõus seda tegema ka edaspidi. Kostja soovis lahendada asja kompromissiga, et mitte koormata hagejat, hageja vanemaid ega kohtusüsteemi (dtl 67 jj). Seega oleks pooled saanud juba sellel istungil sõlmida kompromissi, milles oleks kokku lepitud kostja poolt makstava igakuise elatise suuruses, kui hageja oleks sellega nõustunud. Sellisel juhul ei oleks olnud vajadust lahendada edasiulatuvalt makstava elatise nõuet kohtuotsusega. Kuna vaidlust edasiulatuva elatise suuruse üle tegelikult enam ei olnud ja eelistungi protokollist nähtuvalt oli jätkuvalt vaidlus tagasiulatuva elatise maksmise üle, jätkus menetlus ja hageja loobus tagasiulatuva elatise nõudest alles 18.02.2020 eelistungil. Seega tekkisid hagejale edasiulatuva elatise nõude menetlemisega seonduvad õigusabikulud suures osas tema enda kompromissituse tõttu.
  36. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui kostja ei oleks menetluse lõpetamise huvides edasiulatuva elatise nõuet õigeks võtnud ja kohus oleks seda menetlenud lõpuni, siis ei oleks kohtuotsus eeldatavalt olnud selles osas hageja jaoks nii soodne, nagu see praegu on, kui 4 arvestada hagiavalduses toodud asjaolusid, mille kohaselt on hageja kostja juures 25% ajast kuus ja lisaks sellele maksab kostja nii hageja lasteaia kui ka huvitegevuse eest, st kannab osa kuludest vahetult.
  37. Arvestades edasiulatuva elatise nõude osas eeltoodud erandlikke asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kohaldada selles osas TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et nimetatud sätet saab kohaldada ka õigeksvõtul rajaneva otsuse tegemisel (vt sätte üldise kohaldatavuse kohta nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-11, p 10 esimene lõik). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selle nõude menetlemise kulud jätta poolte endi kanda.
  38. Arvestades asjaolu, et loobutud nõude osas ei pea kostja hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 4 järgi kandma ja kohtuotsusega lahendatud nõude osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, jätab ringkonnakohus kõik maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse tühistamise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas.
  39. Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda, sest vaidlusküsimuseks oli üksnes menetluskulude jaotus ja kostja ei ole muul viisil apellatsioonimenetluse kulude jagamist taotlenud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest neid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.