← Eesti

2-20-4030/38

Obsah (14)§ 436§ 231§ 230§ 369§ 271§ 367§ 5§ 124§ 173§ 178§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4030 Tsiviilasi Falcon Commercial osaü

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  pooled sõlmisid 16.

novembril 2017 notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu, mille alusel kostja müüs talle kuuluva korteri 25 800 euro eest hagejale (leping, tl 5-11); kostjale jäi lepingu järgi korteri otsene valdus ning õigus korter tagasi osta eeldusel, et tasub hagejale kokkulepitud tähtaegadel osamakseid (tl 8 ja p); pooled sõlmisid korteri tagasiostuõiguse müügilepingu muutmiskokkuleppe;  hageja taganes lepingust notariaalselt

  1. juulil 2019 ning nõudis korteri otsese valduse üleandmist ning kostja on taganemisavalduse kätte saanud (tl 18-19, 21-22 ja p, 23); korteri otsene valdus on praegu kostjal.
  2. Kostja on väitnud, et poolte vahel
  3. novembril 2017 sõlmitud korteri tagasiostuõigusega müügileping vastab laenulepingu tunnustele. Kohus selle väitega ei nõustu. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Praegusel juhul jäi kostjale korteri
  4. novembri 2017 tagasiostuõigusega müügilepingu järgi korteri otsene valdus ning õigus korter tagasi osta eeldusel, et tasub hagejale kokkulepitud tähtaegadel osamakseid, mistõttu ei ole tegemist laenulepinguga ja kostja arusaam lepingu sisust on ekslik.
  5. Kostja on veel väitnud, et sai
  6. novembril 2017 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu tingimustega tutvuda alles notari juures ja oli sunnitud sellele alla kirjutama. Kohtu arvates ei saa kostja poolt väidetust järeldada, et tegemist võiks olla tühise või tühistatava lepinguga tsiviilseadustiku 4

(9)üldosa seaduse (TsÜS) §-de 93–95 ning 86, 87 ja 89 mõttes. Ka ei ole kohus seda omal algatusel tuvastanud. Kostja ei ole väitnud, et talle ei selgitatud notari poolt lepingutingimusi enne nende allkirjastamist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta oli sunnitud lepingule notaris alla kirjutama.
  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid
  2. novembril 2017 kehtivalt notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu.
  3. Hageja palub hagis esmalt mõista korteri välja kostja ebaseaduslikust valdusest koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega ning kohustada andma korteri valdus hagejale üle. Vaidlust ei ole, et korteri omanik on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes hageja ja selle valdus on kostjal. Kostja otsese valduse aluseks võiks olla korteri tagasiostuõigusega müügileping (AÕS § 33 lg 1). Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on nimetatud lepingu p 8.7 kohaselt sellest hiljemalt taganenud
  4. juulil 2019 ja kostja on taganemisavalduse
  5. juulil 2019 kätte saanud. Kostja on taganemisavalduse kättesaamist ja hageja kohtuvälist nõuet anda vaidlusaluse korteri otsene valdus üle hagejale hiljemalt
  6. augustil 2019 kinnitanud eelistungil. Taganemisavalduse kehtivust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja tugines taganemise materiaalse alusena sellele, et kostja ei tasunud kokkulepitud osamakseid neljateistkümne järjestikuse kuu jooksul. Kostja on üksnes märkinud, et oli selleks ajaks tasunud 4000 eurot ja soovis lepingujärgseid makseid edasi teha, kuid ei ole väitnud, et täitis korteri tagasiostuõigusega müügilepingut kohaselt. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud

§ 230

lg 1 kohaselt enda õigust kinnisasja AÕS § 33 lg 1 alusel vallata, tuleb kohtu hinnangul haginõue AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 kohaselt rahuldada ning mõista korter välja kostja ebaseaduslikust valdusest koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega ning kohustada andma korteri valdus üle hagejale.

  1. Hageja palub veel kostjalt hageja kasuks välja mõista alates
  2. augustist 2019 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (1271,42 eurot) ja kasutuseelise hüvitise (1477,42 euro) ning sealt edasi leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitise kuni kostja poolt korteri otsese valduse üleandmiseni hagejale perioodiliste korduvate kohustustena (

§ 369

). Hageja on kostja poole kohtuväliselt leppetrahvi ja kasutuseelise nõuete hüvitamiseks pöördunud (tl 26-28). Seega nõuab hageja leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitist kuni hagi esitamiseni koondsummana, edasi igapäevase ja igakuise summana kinnistu vabastamiseni. Hageja on leppetrahvi nõude õigusliku alusena viidanud

  1. novembril 2017 sõlmitud notariaalse lepingu p-le 5.
  2. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingus kokkulepitud rahasumma suurus on 0,022% korteri ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Korteri kokkulepitud ostuhind on 25 800 eurot (lepingu p 4.1). Kuna kostjal oli kohustus anda korteri otsene valdus üle hagejale hiljemalt
  3. augustil 2019, on hagejal sellele tähtpäevale järgnevast päevast õigus nõuda lepingus kokkulepitud leppetrahvi. Kohus nõustub hageja arvutustega, et leppetrahvi suurus on 5,676 eurot päevas (25 800 x 0,022%). Ajavahemiku
  4. augustist 2019 kuni
  5. märtsini 2020 eest sissenõutavaks muutunud leppetrahvi suurus on 1271,42 eurot. Kostja ei ole väitnud, et korteriomandi otsese valduse üleandmata jätmine on VÕS § 160 alusel vabandatav või et leppetrahvi nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi vähendamist ei ole kostja taotlenud ja kohus ei saa seda omal algatusel teha (VÕS § 162 lg 1). 5

(9)Hageja on alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitise nõude alusena viidanud AÕS § 85 lg-le 1 ja VÕS § 1037 lg-tele 1 ja
  1. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on hageja korterit vallanud hageja nõusolekuta alates
  2. augustist 2019, maksmata hagejale korteri kasutamise eest üüri või muud tasu, on kostja hoidnud kokku igakuiselt korteri eest tasumisele kuuluva üürisumma. Kohtu hinnangul on hageja nõue hagis toodud asjaoludel põhjendatud, võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, mh hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16). AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037-1040 kohaselt (vt Riigikohtu
  4. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478, p-d 10-13). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tuvastatud asjaoludel on kostja kasutanud hageja korterit ilma õigusliku aluseta alates
  5. augustist 2019 ning seeläbi rikkunud hageja otsest valdust korterile (VÕS § 1037 lg 1). Korteri kasutamisel on harilik turuväärtus (üürihind) TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mis on üldtuntud asjaolu (

§ 231lg 1 esimene lause).

Hageja on üürihinna suuruse tõendamiseks esitanud kinnisvaramaaklerite A T ja K J hinnangud, mille kohaselt on korteri üürihind vähemalt 200 eurot kuus (tl 30-31). Kostja ei ole tõenditele vastu vaielnud ega korteri hinnangulise üürihinna suurust vaidlustanud. Tegemist on

§ 271

lg 1 mõttes dokumentaalsete tõenditega, mida kohus saab asja lahendamisel hinnata. Kohtu arvates saab tõendite pinnalt nõustuda hagejaga, et korteri kasutamise harilik väärtus oli hageja õiguste rikkumise perioodil 200 eurot kuus ning kostja on hageja arvel kokku hoidnud ajavahemikul

  1. augustist 2019 kuni
  2. märtsini 2020 1477,42 eurot, sest ei pidanud maksma hagejale üüriraha. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ka hageja leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitise nõue vastavalt 5,676 eurot päevas ja 200 eurot igakuise summana alates hagi esitamisest korteri vabastamiseni (

§ 369

). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igapäevaselt leppetrahv 5,676 eurot ja igakuiselt kasutuseelise hüvitis 200 eurot alates hagi esitamisest (

  1. märtsil 2020) kuni korteri otsese valduse hagejale üleandmiseni.
  2. Hageja palub kohustada kostjat tasuma seadusjärgset viivist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (1271,42 eurot) ja kasutuseelise hüvitise (1477,42 euro) nõuetelt.

§ 367

järgi võib hageja nõuda, et kohus mõistab viivise välja alates kohtuotsuse tegemisest kindla protsendina põhinõudest. Hageja palus eelnimetatud summadelt viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kohustada kostjat tasuma summalt 2748,84 eurot

§ 367alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et ta on kolmandatele isikutele (Õuna- ja teeaed UÜ) kandnud rahasummasid väidetavalt korteri notariaalse müügilepingu ettevalmistamiseks, ei oma praeguse asja õige lahendamise seisukohast tähtsust ja need tuleb jätta tähelepanuta (tl 69-74). Nimetatud tõendite ja kostja väidete pinnalt ei saa ka järeldada, et haginõuded kostja vastu oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (TsÜS § 138 ja VÕS § 6). Kostja ei ole ka sellist väidet selgesõnaliselt menetluses esitanud. Hagejale tasutud 4000 euro osas ei ole kostja tasaarvestuse vastuväidet esitanud, mistõttu selle summa hagejale kandmise võimalikke õiguslikke tagajärgi kohus praeguses lahendis ei analüüsinud (VÕS § 197 ja

§ 5). 6

(9)13.

§ 124, § 132 alusel on hagihind 8936,86 eurot.

Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus tehti kostja kahjuks, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg-test 1 ja 2 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kui see ei takista menetlust lõpetava lahendi tegemist. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud kindlaks määrata praeguses otsuses. Kostja on hageja menetluskulude kohta märkinud, et need on väga suured (tl 118 p). Kohus selgitab, et määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (

§ 174lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7).

Kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad õigusabiga seoses tehtud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Hageja on kandnud menetluskulusid maakohus 3589,98 eurot, sh riigilõiv hagilt 500 eurot ja esindajakulud 2574,99 eurot. Hagejat esindasid menetluses 27. novembril 2020 esitatud tervikliku menetluskulude nimekirja kohaselt advokaat Ave-Ly Kõuts ja vandeadvokaat Magnus Braun. Kohtu arvates on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud osaliselt ülepaisutatud ja selles märgitud osas teiselt poolelt väljamõistmine pole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud menetluses kahe esindaja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt (

§ 175lg 3).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulistel esindajatel õigusteenuse osutamiseks kokku kulunud 19 tundi 10 minutit, sh materjalidega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga 1 tund (toiming nr 1), telefonikõnele kliendiga 20 minutit (toiming nr 2), nõupidamiseks 20 minutit (toiming nr 3), hagiavalduse koostamiseks 4 tundi 50 minutit (toiming nr 4), nõupidamiseks ja hagi täiendamiseks 30 minutit (toiming nr 5), hagi täiendamiseks ja kohtule esitamiseks 55 minutit (toiming nr 6), hagiavalduse täiendamiseks 45 minutit (toiming nr 7), suhtluseks kliendi ja kohtuga 20 minutit (toiming nr 8), nõupidamiseks 10 minutit (toiming nr 9), nõupidamiseks ja suhtluseks kliendiga 15 minutit (toiming nr 10), kohtule taotluse koostamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja tõendite kogumiseks (menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale) 30 minutit (toiming nr 11), hagivastuse läbivaatamiseks ja analüüsiks 15 minutit (toiming nr 12), seisukoha koostamiseks kostja vastusele 1 tund 45 minutit (toiming nr 13), kohtumiseks ja telefoninõupidamiseks kliendiga 7

(9)ning istungi aja kooskõlastamiseks 35 minutit (toiming nr 14), istungiks ettevalmistamiseks 1 tund 45 minutit (toiming nr 15), nõupidamiseks kliendiga ja istungil osalemiseks 1 tund 35 minutit (toiming nr 16), nõupidamiseks ja istungiks valmistumiseks 20 minutit (toiming nr 17), kohtule deposiidi määruse täitmise kohta päringu koostamine 20 minutit (toiming nr 18), kohtule lõplikke seisukohtade, menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamiseks ning kohtukirjale vastamiseks kompromissi kohta 2 tundi 40 minutit (toiming nr 19). Kohus märgib, et praeguses asjas on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutest menetluslikult nähtavad hageja lepingulise esindaja poolt
  1. märtsil 2020 hagi esitamine,
  2. mail 2020 taotluse esitamine, hageja
  3. augusti 2020 seisukoha esitamine, eelistungi aja kooskõlastamine,
  4. septembri 2020 eelistungil osalemine,
  5. novembril 2020 taotluse esitamine ja
  6. novembri 2020 täiendava seisukoha (sh menetluskulude nimekirja) esitamine. Hageja on menetluses kasutanud kahte esindajat. Hagiavalduse on allkirjastanud mõlemad esindajad ja menetluskulude nimekirja kohaselt on osa toiminguid seotud nende omavaheliste nõupidamistega. Arvestades asja keerukust ja mahtu ei ole kahe esindaja osalemine hagiavalduse koostamisel ja nende omavahelised nõupidamised põhjendatud ja vajalikud kulud

§ 175

lg 1 mõttes, mistõttu tuleb nõupidamistele kulunud aeg (toimingud nr 3, 5, 10 ja 17), jätta arvestamata (kokku 1 tund 25 minutit) ja hinnata ajakulu ühe esindaja ajakuluga, s.o advokaat Ave-Ly Kõuts märgitud tunnihinnaga 130 eurot (+ käibemaks). Advokatuuri seaduse § 42 lg-st 4 ei tulene, et kostja peab vandeadvokaadi poolt advokaadi juhendamise kulud kandma. On ilmne, et praegusel juhul dubleeriti juhendamise tõttu teineteise tööd. Kohus ei pea põhjendatuks nõuda kostjalt kliendi ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu

  1. novembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Seega tuleb vastavat ajakulu vähendada (toimingud nr 1, 2, 8, osaliselt toimingud nr 11, 14 ja 16). Arvestades, et
  2. septembri 2020 eelistungile kulus 32 minutit, menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole õigusteenuse osutamine ja pärast
  3. maid 2020 ei ole hageja esindaja menetluses uusi tõendeid esitanud, samuti seda, et kohtuga eelistungi aja kooskõlastamiseks võis kuluda 5 minutit ja materjalidega tutvumiseks 30 minutit, tuleb toimingutele nr 1, 2, 8, 11, 14 ja 16 kulunud aega kokku kulunud aega 4 tundi 30 minutit vähendada 3 tunni 23 minuti võrra.
  4. septembri 2020 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 32 minutit, mistõttu tuleb selle ettevalmistamiseks kulunud aega kokku 2 tundi 5 minutit vähendada 30 minutini (toimingud nr 15 ja 17 (vt selle toimingu nr 17 vähendamise osas ka ülaltoodut). Hageja esindaja oli eelnevalt juba asja materjalidega tutvunud, koostanud hagi ja esitanud seisukoha kostja vastusele. Kostja ei esitanud enne istungit uusi tõendeid ega vastuväiteid hagile. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja vastusele
  5. augusti 2020 seisukoha koostamiseks 1 tund 45 minutit (toiming nr 13). Kohus tutvunud nimetatud menetlusdokumendiga leiab, et selle koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada 45 minuti võrra. Viidatud menetlusdokumendis kordab hageja menetluses esitatud seisukohti ja vaidleb lühidalt kostja esitatud tõenditele vastu. Selleks ei saanud kogenud advokaadil kuluda rohkem kui 1 tund.
  6. novembri 2020 kohtule esitatud taotluse koostamiseks kulus hageja esindajal 20 minutit. Arvestades, et tegemist on paarirealise e-kirjaga, milles hageja esindaja palub jätkata asja menetlemist ja teatada pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 10 minuti ulatuses (toiming nr 18). Sisuliselt on hageja lepinguline esindaja viidatud e-kirjas korranud sõna-sõnalt hageja seadusliku esindaja 8

(9)poolt varem (
  1. oktoobril 2020) saadetud järelepärimises esitatud taotlust (tl 98).
  2. novembri 2020 menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha koostamiseks kulus hageja esindajal 2 tundi 40 minutit (toiming nr 19). Kohtu arvates on nimetatud dokumentidele koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 1 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja nii hagiavalduses kui ka
  3. augusti 2020 seisukohas koos taotluste ja kinnitustega menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks. Seega
  4. novembril 2020 esitatud tervikliku menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit.
  5. novembri 2020 seisukohas kordab hageja peamiselt hagis ja
  6. augusti 2020 seisukohas öeldut. Lisaks on hageja avaldanud lühidalt seisukohta kostja poolt eelistungil avaldatud kohta (
  7. novembri 2020 seisukoha p 9; tl 108). Seda arvestades ei saanud advokaadist esindajal kuluda selleks rohkem kui 45 minutit. Seega tuleb toimingule nr 19 kulutatud aega vähenda 1 tunni 40 minuti ulatuses. Muus osas leiab kohus, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, s.o hagiavalduse koostamiseks kokku kulunud 6 tundi 30 minutit (toimingud nr 4, 6 ja 7). Hageja lepingulise esindaja tunnihind 130 (+käibemaks) on mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi 32 minutit (=19 tundi 10 minutit – 8 tundi 38 minutit). Hageja menetluskulud kokku on 2143,20 eurot (=10 tundi 32 minutit x 130 + 20%) + 500 eurot riigilõiv). Kohtute Infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud. Hageja taotlus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.