← Eesti

2-20-4358/46

Obsah (10)§ 376§ 423§ 168§ 174§ 663§ 667§ 363§ 442§ 368§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4358 Koh

) § 376 lõike 4 punkti 3 alusel täpsustada nõuet ja palub kostjalt välja mõista hageja poolt täitemenetluses tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos viivistega. 4. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu ja leidis, et tegemist ei ole hagi täpsustamisega

§ 376lõike 4 punkti 3 tähenduses, vaid hagi muutmisega.

Hagi aluse ja eseme üheaegne muutmine ei ole lubatud. Hageja muudab mittevaralise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahaliseks alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudeks. Samuti on asjaolud erinevad algsel nõudel, mille aluseks oli, et hageja on nõude tasaarvestanud. Sedavõrd oluline muutmine menetluse kestel ei ole lubatud. Maakohtu määrus ja põhjendused

  1. Harju Maakohus keeldus 08.10.2020 määrusega lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020 esitatud viisil ja määras menetleda tsiviilasja lähtudes 19.03.2020 esitatud nõudest. Sama määrusega jättis kohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras pooltele menetluskuludega seonduvad tähtajad.
  2. Hageja esitas 14.09.2020 kohtule taotluse nõude täpsustamiseks

§ 376lõike 4 punkti 3 alusel.

Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust kostja või kohtu nõusolekul (

§ 376lõike 1 lause 1).

Kui hageja muudab korraga nii hagi eset kui alust, menetlus on esimeses astmes ja kostja lubab sellist muutmist, siis peaks nii hagi eseme kui ka aluse korraga muutmine olema lubatud. Kui kostja sellise muutmisega ehk sisuliselt uue hagi esitamisega ei nõustu, ei tohi nõusolekut anda ka kohus (I. Järvekülg. V. Kõve.

II komm vlj. § 376, punkt 3.2.4). 7. Hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist (

§ 376lõike 4 punkt 3).

Viidatud säte võimaldab hagejal muuta hagis nõutud esemest erinevat eset või hüve, mitte muuta hagi eset. Hageja esitas algses hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. 14.09.2020 taotlusega soovib hageja esitada alusetult saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus hageja nõuab muutunud asjaolude tõttu teist hüve, vaid hageja esitab täiesti uue ja algsest erineva nõude. Vastavalt ei ole tegemist nõuete täpsustamisega

§ 376lõike 4 punkti 3 tähenduses, vaid hagi muutmisega.

8. Hageja saab hagi muuta, kui hagi muutmine taotletud kujul on

§ 376lõike 1 tähenduses lubatav ja kostja või kohus annab selleks nõusoleku.

Hageja saab muuta hagi eset või alust. Hageja taotleb selgelt hagi eseme muutmist – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude asendamist rahalise nõudega. Hagi aluse muutmisega on tegemist, kui uued asjaolud loovad hagis esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi ehk muutub asjaolude kogumi tuum (I. Järvekülg. V. Kõve.

II komm vlj. § 376, punkt 3.2.3). Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et kostjal on hageja vastu nõue, hagejal on kostja vastu nõue ja hageja tasaarvestas enda nõude kostja nõudega. Muudetud nõuete osas tugineb hageja asjaolule, et ta tasus kostjale ilma igasuguse aluseta täitemenetluses teatud summa ja kandis seeläbi kahju. Seega erineb algse hagi ja täpsustatud hagi aluseks olevate asjaolude kogumi tuum. Vastavalt soovib hageja muuta korraga nii hagi aluseks olevaid asjaolusid kui hagi eset. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud. Lähtuvalt

§ 376

lõike 1 sõnastusest, mis lubab muuta hagi eset või alust ja õiguskirjanduses esitatud seisukohast, et mõlema muutmisel peab kohus 2 2-20-4358 arvestama kostja seisukohaga, keeldus kohus lubamast hagi muutmist hageja taotletud viisil. Seega menetleb kohus tsiviilasja lähtuvalt 19.03.2020 esitatud nõuetest. 9. Hageja taotles täiteasja 025/2020/907 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja väitel on täiteasi lõpetatud. Täiteasja lõpetamise tõttu ei ole kohtul võimalik tunnistada täiteasja 025/2020/907 lubamatuks, sest puudub täiteasi, mille sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Seega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lõike 2 punkti 2 alusel.

10. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (

§ 168lõige 2).

Seadusest ei tulene erandeid, mistõttu jättis kohus menetluskulud viidatud sätte alusel hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (

§ 174lõige 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  2. Hageja nõude täpsustus ei olnud hagi muutmine. Kohus on valesti kohaldanud

§ 376lõike 4 punkti 3.

Hageja ei nõustu, et ta esitas täiesti uue ja algsest erineva nõude. Asjaolud on jäänud suures plaanis samaks – hagejal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja nõue oli lõppenud. Erisus esialgse hagi alusega on see, et täitemenetluse läbiviimisel tekkiva pöördumatu kahju vältimiseks pidi hageja täitma täitemenetluses nõutud summa, mida hageja nüüd tagasi nõuab. Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi aluse muutmisena ei ole käsitletav see, kui hageja tugineb (pärast hagi esitamist toimunud) asjaolude muutumisele, mis üleüldse nõude kohandamise vajaduse kaasa tõi. Praegusel juhul toimus muutus peale hagi esitamist. Ka Riigikohus on märkinud (lahendis nr 3-2-1-60-11, punkt 21), et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Seega ei tuleks lugeda kostja nõude täitmisest tingitud nõude kohandamist hagi muutmiseks

§ 376lõike 4 punkti 3 alusel ning tuleks menetleda kohandatud nõuet.

Alternatiivselt tuleks aga selliste asjaolude ilmnemisel lubada hagi muutmist

§ 376lõike 1 alusel.

13. Kohus kohaldas valesti

§ 376

lõiget 1, kui ei lubanud hagi muutmist põhjusel, et kostja ei andnud selleks nõusolekut. Kohus tõlgendas vääralt õiguskirjanduses esitatud seisukohti, leides, et hagi aluse ja eseme korraga muutmisel ei tohi kostja nõusoleku puudumisel anda nõusolekut ka kohus. Kohtu viidatud õiguskirjandusest tuleneb hoopis, et selline muutmine peaks olema välistatud juhul, kui esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub igasugune seos, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Mõlema nõude aluseks on hageja tasaarvestus ning mõlema nõude eelduseks on kostja nõude alusetus. Kohtu viidatud õiguskirjanduse kohaselt peaks kohus andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Praegusel juhul ei saa olla kahtlust selles, et hagi muutmata jätmisel on hageja sunnitud esitama uue hagi kohtusse, pooltevaheline sisuline vaidlus jääb lahendamata ja õigusrahu saavutamata ning suurenevad asjatult menetluskulud. Kohus jättis sisuliselt diskretsiooni kasutamata, st isegi ei kaalunud asjaolusid, mis võiksid õigustada hagi muutmise lubamist.

  1. Lisaks leidis kohus vääralt, et täitemenetluse lõppemise tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Praegusel juhul tugines hageja hagis sellele, et kostja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Seega 3 2-20-4358 peab kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamiseks lahendama esmalt tuvastusnõude (tasaarvestuse kehtivuse), milleks hagejal on õiguslik huvi – kui kohus tuvastab tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud summad tagasi ning nõuda sellega tekkinud kahju hüvitamist. Seega ka juhul, kui hagi muutmine ei olnud lubatav, jättis kohus ebaõigesti juba menetluses oleva hagi läbi vaatamata, sest hageja nõue sisaldas tuvastusnõuet, mille läbi vaatamata jätmiseks puudus alus.
  2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 18. Käesolevas asjas esitas hageja 19.03.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 14.09.2020 avalduses soovis hageja seoses täitemenetluse lõppemisega

§ 376

lõike 4 alusel oma nõuet täpsustada, paludes kostjalt välja mõista hageja poolt täitemenetluses alusetult tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos viivistega. Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020 esitatud viisil ja jättis algselt esitatud hagi läbi vaatamata nõude perspektiivituse tõttu. Hageja leiab määruskaebuses, et: 1) maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 376

lõike 4 punkti 3 ja leidis ebaõigesti, et tegemist oli hagi muutmisega; 2) maakohus jättis põhjendamatult hagi muutmisele nõusoleku andmata; 3) maakohus saab jätkata algselt esitatud nõude menetlust ka juhul, kui ei luba hagi muutmist. 19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ebaõigesti ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hagi eset (

§ 363

lõike 1 punkti 1) silmas pidades esitas hageja 14.09.2020 avalduses täiesti uue ja algsest erineva nõude. Seega oli tegemist hagi eseme muutmisega. Hagi aluseks olevate asjaolude (

§ 363

lõike 1 punkt 2) osas on aga hageja õigesti märkinud, et n-ö asjaolude tuum on jäänud samaks - hageja tugineb jätkuvalt sellele, et tal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja nõue oli lõppenud, kuid sellele lisanduvad täiendavad asjaolud, mis tulenevad sellest, et hageja oli talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamise vältimiseks kohustatud sundtäidetava nõude siiski rahuldama enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alustatud kohtumenetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist üheaegse hagi aluse ja eseme muutmisega, vaid hagi eseme muutmise ja hagi aluse täiendamisega. Maakohus leidis õigesti, et praeguses olukorras ei kohaldu

§ 376

lõike 4 punkt 3, mille kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esialgselt nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Ese, mille asemel hageja saab teist eset või muud hüve nõuda, on vaidlusalune ese ehk asi, õigus või muu hüve tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 mõistes, mitte hageja menetluslik nõue ehk hagi ese (I. Järvekülg., V. Kõve jt.

II. Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.4.3 b, lk 506). Maakohtu menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ei ole sooritushagi, millega hageja nõuaks kostjalt teatud eset, vaid eriliigiline hagi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2612, punkt 15). Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet TsÜS § 48 mõistes eseme suhtes, 4 2-20-4358 ei ole võimalik nõude esitamine ka mõne muu eseme või hüve suhtes. Seega hageja nõude muutmine ei kujuta endast

§ 376lõike 4 punkti 3 kohast nõutud eseme asendamist.

Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolude muutumise aega puudutavad kaebuse väited. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hageja muutis 14.09.2020 avaldusega hagi eset ning asjas ei kohaldu

§ 376lõike 4 punktis 3 sätestatud erand.

Seega oli

§ 376lõike 1 esimese lause järgi vajalik kostja või kohtu nõusolek.

Kostja vaidles hagi muutmisele vastu. Seega tuli kohtul anda hagi muutmise põhjendatusele

§ 376lõike 2 kohane sisuline hinnang.

Viidatud sätte kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Õiguskirjanduses on leitud, et mõjuvat põhjust ei tuleks käsitleda kitsalt üksnes menetlusökonoomiliste kaalutlustena, vaid seostada laiemalt küsimusega, kas objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud avalikke huve arvestades otstarbekas. Kohus peaks andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Samuti on oluline, et esialgse ja uue nõude menetlemise vahel oleks sisuline seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt.

II. Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.3.3 a, b, lk 501). Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hagi muutmise lubatavust puudutava diskretsiooniotsustuse ka põhjendamata (

§ 442

lõiget 8 koosmõjus § 463 lõikega 2), jättes hinnangu andmata

§ 376

lõikest 2 tulenevatele eeldustele ning asudes seisukohale, et kuna kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud, ei saa seda anda ka kohus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sellisele seisukohale asudes on maakohus vääralt tõlgendanud

-i kommenteeritud väljaande autorite seisukohti ja sellest tulenevalt ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebuses on õigesti esile toodud, et õiguskirjanduses on väidetud, et hagi eseme muutmiseks nõusoleku andmine kohtu poolt peaks olema välistatud olukorras, kus kostja nõusolekut ei anna ning esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub igasugune seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt.

II. Komm vlj. Tallinn

  1. § 376, punkt 3.2.4, lk 499). Seega ei saa viidatud õiguskirjandusest teha järeldust, et kostja nõusoleku puudumisel peaks igal juhul olema välistatud ka kohtu poolt nõusoleku andmine. Praegusel juhul ei ole kohus ka hagiesemete vahelist seost hinnanud.
  2. Lisaks nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et sõltumata eeltoodust puudus maakohtul alus jätta läbi vaatamata hageja juba menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ei ole võimalik tunnistada lubamatuks sundtäitmist, mis on juba lõpetatud. Iseenesest on õige, et täitemenetluse lõpetamise tõttu ei ole hagejal enam võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamist eesmärki, milleks on sellise täitemenetluse, mille lõpuni viimine tooks kaasa õigusvastase tagajärje, takistamine. Täitemenetluse lõpetamise faktist ei saa aga automaatselt järeldada, et hagejal puudub

§ 368

lõike 1 mõistes õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuse tuvastamise suhtes ega saa sellist huvi välistada. Hageja on vastavat huvi määruskaebuses ka põhjendanud, märkides, et kui kohus tuvastab tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud summad tagasi ning nõuda sellega seoses tekkinud kahju hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlemisel tuleb kohtul anda sisuline hinnang hageja tasaarvestuse vastuväitele. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse, saab hageja

§ 376

lõike 4 punkti 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud 5 2-20-4358 sundtäitmise lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2498, punkt 7). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lõiked 1 ja 3, § 174 lõige 6).

(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.