) § 19, mille 1 lõike kohaselt kohus 2
lg 1 mõttest tulenevalt isiku surnuks tunnistamist saab nõuda, kui isiku, kelle surnuks tunnistamist nõutakse, elukoht on Eestis. TsMS § 109 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis ja on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja. J S on Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht oli Eesti Vabariigis. Avaldajal on vajalik J S surnuks tunnistamine, et tagada Eesti rahvastikuregistris korrektsete andmete olemasolu. Eeltoodust tulenevalt kohus on pädev asja lahendama. 10. Viimased andmed J S kohta pärinevast aasta xxxx detsembrikuust, politsei algatas menetluse isiku tagaotsimiseks xxxx. Seega viimased andmed isiku elusoleku kohta esinevad enam kui 13 aastat tagasi. Avalduse kohaselt puuduvad andmed isiku kohta ja ka piirikontrolli andmekogus puuduvad andmed J S piiriületuste kohta. Kuivõrd puuduvad andmed isiku elu ja tegevuse kohta peale tema teadmata kadumist, siis sellises olukorras peab kohus põhjendatuks tunnistada J S surnuks.
lg 1 tulenevalt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.
lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Käesoleval juhul ei ole isiku eeldatav surmaaeg teada, mistõttu loeb kohus tema surmaajaks xxxx, s.o esimese aasta lõpp peale isiku tagaotsimise menetluse algatamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.