1-19-8273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8273 (17244000774) Kohtunik Innokenti Menšikov K

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tuunistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Igor Khramenkov süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et igasugune vaidlus puudub selles osas, et süüdistuses nimetatud ajas ja kohas oli kahjustatud kannatanu A Z sõiduk Peugeot 508 reg nr xxx. Auto vigastused on kajastatud vaatlusprotokollis (KoTo lk 1-6) ning vastavad sellele, mis on kirjeldatud süüdistuses. See, kuidas kannatanu auto oli kahjustatud, on pildistatud turvakaameratega, mis on paigaldatud majas aadressil x Kohtla-Järvel, salvestised on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollidega (KoTo lk 8-29). Salvestistel on näha, et mees heledates pükstes kõnnib mööda kõnniteed maja ees suunaga otse ehk sirgjooneliselt, mees on kõhna kehaehitusega ja lühikest kasvu. Algul näha, et mehel pea katmata, siis mehel on kapuuts peas. Algab auto lõhkumine kivisarnase esemega. Siis mees läheb ära. Mehe nägu salvestisel näha ei ole. Ka selles osas, et nimetatud meesterahvas tegutses süüdistuses kirjeldatud viisil, puudub igasugune vaidlus. Samuti x OÜ kokkuvõttega (KoTo lk 7) on tõendatud ka kannatanule tekitatud kahju 2 1-19-8273 summas 10 674,31 eurot, st selle isiku tegevus vastab KarS § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivsele tunnusele.
2. Edasi kontrollib kohus, kas just süüdistatav Igor Khramenkov pani süüdistuses kirjeldatud teo toime. Tunnistajad J Z ja V I viitasid sellele, et süüdistataval oli olemas õlakott, mis on sarnane sellega, mida on näha salvestisel. Tõepoolest on õlakott süüdistatavalt ära võetud ning vaadeldud (KoTo lk 41,42). Samal ajal pole võimalik kontrollida, et äravõetud õlakott on seesama, mis oli kaasas isikul, kes lõhkus kannatanu auto. Tunnistaja J Z andis ka ütlusi selle kohta, et süüdistatava tavaline riietus (kapuutsiga kampsun) haakub sellega, mis on näha auto lõhkuja seljas. Kannatanu A Z ning tunnistajad J Z ja V I andsid kohtus ütlusi, et nende jaoks on salvestisel nähtav inimene süüdistatav, sest liigub nagu süüdistatav, kasv ja kehaehitus sarnane, riietus ja kott sarnane. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et kohtunik nägi süüdistatavat kohtusaalis, aga ei oska öelda, kas salvestisel on süüdistatav või mitte. Tunnistaja J Z viitab sellele, et süüdistataval on eriline kõnnak, nagu ka pildistatud isikul, aga kohus ei ole võimeline vastata küsimusele, kuidas videos nähtaval isikul jalalabad asetsesid kõndimisel, kas väljapoole (nagu väidab tunnistaja) või pigem otse kuna kohtu arvamusel see pole salvestisel nähtav. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et nimetatud salvestiste abil pole võimalik objektiivselt tuvastada, kas on pildistatud just süüdistatav või mingi teine isik. Kohus leiab, et selle küsimuse lahendamiseks pole võimalik tugineda ka kannatanu ning ülalnimetatud tunnistajate ütlustele kuna nimetatud isikud võivad ka eksida vaatamata sellele, et neil on kahtlemata olemas sisemine veendumus, et videol on näha, et tegemist on just Igor Khramenkoviga.
3. Süüdistatav Igor Khramenkov väidab, et sündmuse ajal ta ei viibinud linnas, aga viibis isa juures, kus tähistas koos perega Jaanipäeva. Kohus kuulas üle rea tunnistajaid, kes kinnitavad süüdistatava versiooni ehk alibit. Nii, tunnistaja V K selgitas, et 23.06.2017 öö vastu 24.06.2017 ta viibis koos perega x, see oli Jaanipäev. 23.06 kella 17.00 paiku tema juurde tulid sõiduautoga tema pojad J ja Igor Khramenkovid, nendega koos tuli ka J abikaasa J. Igor oli koguaeg suvilas ning läks ära 24.06 kella 10.00 paiku. Seda kinnitasid ka süüdistatava ema S K , süüdistatava vend J H ning tema abikaasa J H . Ka V K naaber S J andis kohtus ütlusi, et 2017.a. Jaanipäeval nägi ta V K suvilas I K , kuid ei mäleta, kas see oli 23.06 või 24.
4. 7.Prokuratuur asus seisukohale, et lähtudes süüdistatava ema ütlustest, milles on erinevus eeluurimisel antud ütlusega, ja lähtudes naabri ütlusest, kus puudub kindlus kuupäeva osas, tuleb järeldada, et perekond püüab ehitada süüdistatavale alibit
5. juuniks
6. Sellele viitab ka see asjaolu, et 24.06.2017 süüdistatav oli elektroonilises kirjavahetuses tunnistaja J Zga, kes on tema endine abikaasa. Kirjavahetusest (KoTo 32-38) tuleneb, et süüdistatav kirjutas sellest, et 2324.06.2017 ta isa suvilas ei käinud, aga viibis hoopis kodus kuna tal valutas selg. 8.Kohus aga sellise seisukohaga ei soostu. Tuleb nõustuda prokuratuuriga selles osas, et tunnistaja S K kohtueelselt ja kohtulikult antud ütlustes erinevus on. Nii, kohtueelselt ta rääkis, et „24.06.2017 Jaanipäeval kusagil kella 4 või 5 paiku õhtul minu poeg Igor tuli suvilasse x“, samal ajal kohtuistungil väitis tunnistaja, et süüdistatav tuli suvilasse juba 23.
7. Kohus on aga seisukohal, et tunnistaja selgitas seda erinevust eluliselt usutavalt („koguaeg küsitakse, kus oli teie poeg Jaanipäeval ja minu jaoks Jaanipäev on 24st vastu 25t ja sellepärast ma nii ütlesingi“). Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et kaitsja tunnistajate ütlustes on olemas ka muud väikesed vastuolud süüdistatava kohale saabumise/kohalt lahkumise aja osas, mis on aga täiesti arusaadav kuna sündmuse ajast on möödunud juba rohkem, kui 2,5 aastat ning tunnistajad ei suuda 3 1-19-8273 mäletada selliseid üksikasju.
8. Kohtu arvamusel, süüdistatav piisavalt veenvalt selgitas sedagi, miks ta kirjutas J Zle, et 2324.06.2017 ta viibis kodus ja isa suvilas ei käinud. Vastates sellele küsimusele, väitis süüdistatav, et ta viibis sel ajal haiguslehel, aga J tollane elukaaslane A Z oli tema ülemus ning tal oli selline arusaam, et tal võivad tekkida tööalased probleemid, kui ülemus saab teada sellest, et ta ei viibi haiguslehel kodus. Kohus on seisukohal, et taoline selgitus on eluliselt usutav.
9. Prokuratuur heidab kahtlustatavale ja tema sugulastele ette, et vaatamata sellele, et V.K suvilas on olemas videovalve süsteem, mis väidetavalt oli 23-24.06.2017 töökorras, nad ei ole esitanud politseile salvestist, mis kinnitaks süüdistatava viibimist isa juures. Sellise etteheitega kohus nõus ei ole. Esiteks,

§ 7lg-le 2, keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.

Teiseks, tunnistaja V K väidab, et ta rääkis sellise salvestise olemasolust ka menetlejale, aga viimane ei ole pidanud vajalikuks seda kontrollida.

1. Kohtule jääb arusaamatuks see, miks süüdistatava alibi ei olnud menetleja poolt kontrollitud kõige lihtsamal viisil - süüdistatava mobiiltelefoni positsioneerimisega.
2. Osa esitatud tõenditest, aga nimelt tunnistaja A Y ütlused (kirjeldab tööalaseid suhteid), 21.05.2019 vaatlusprotokolliga vaadeldud salvestis – KoTo lk 30,31, kus on väidetavalt pildistatud, kuidas Igor Khramenkov 09.09.2018 liigub kannatanu elukoha juures, ei oma kohtu hinnangul tõenduslikku väärtust.
3. Ülaltoodu alusel tekkis kohtul kahtlus, kas ikka süüdistatav Igor Khramenkov on selle kuriteo toime pannud ja seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada kohtule esitatud tõendite alusel.

§ 7

lg-le 3, kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Sel alusel Igor Khramenkovi tuleb talle inkrimineeritud kuriteo tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Vea parandamine 14. Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et „Kannatanu A Z tsiviilhagi jätta läbi vaatamata“. See märge on ekslik kuna nimetatud tsiviilhagi on võetud kannatanu poolt tagasi juba eeluurimisel nin sel põhjusel tuleb see lause kohtuotsusest välja jätta. Kohtu seisukoht asitõendite osas 15.

§ 126

lg 3 p 2 asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Äravõetud õlakott kuulub tagastamisele omanikule ehk Igor Khramenkovile. Ülejäänud asitõendid jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud 16. Kuna tegemist on õigeksmõistva kohtuotsusega, siis

§-le 181 lg 1 hüvitab menetluskulud riik. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, § 313, § 315. 4 1-19-8273 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 4.11.2020 kohtuotsusega. 5